Monday, January 31, 2011

Serj Tankjan - Elect The Dead/Imperfect Harmonys


Njaa, Serjikesel on puudu just see pisike säde, mis geeniusest geeniuse teeb, ehk siis geniaalsus ning sellest tulenevalt pakub ta suurt kunsti, aga annab odavat saasta, mis on emotsioonitu kui üleeilses pudelis loksunud peedipära.
Rõve aatelisus, võltssentimentaalsus, sürrealismi tagaajamine ning selle kuulajani toomiseks mõeldud odavailmeline helikompott koos lamedate tekstidega.
Muuseas, inglise keele ja kõikide teiste keeltega on üldse nii, et kui ikka A-keelena ei jaga, siis ei ole mõtet ka selles sügavamõttelisi laule kirjutada, kuna tulemuseks on üheülbane ning piinlikust tekitav tühjajampsimine, mis kõlab nagu oleks selle autoriks neljateistkümne aastane emopoiss Väätsa-Jõesuust.
Võtmesõnadeks on depressioon, sotsiaalne ükskõiksus ja mandumine ning muidugi patsifism. Patsifismi lipuga meeldib Tankjanile väga lehvitada, kohe nii väga, et vaata, et Nobeli rahupreemia laureaadiks ei trügi. Põmst on ta selle samapalju ära teeninud kui Obama, ehk siis mitte üldse, kuna ega ta sel teemal midagi öelda ju ei oska. Lihtsalt leelotab ühte sama jama ning kasutab üllaid põhifraase koos märksõnadega "süütud lapsed" ja "nafta" - nõrk kommerts ü.s..

Ohjahh, odav tiivaripsutus kõrgete kunstidega ja kavkassivälimuse ja aktsendi eksponeerimine, ehk siis Sytem Of a Down ilma System Of a Downita ning nagu plaadiümbrisestki aimata võib, on tegemist lahja kleepekaga nii muusikast kui kunstist, mida vaid kohalikud kampsunid millekski ülevaks suudavad pidada.

H: 2/6 - üks punn kummalegi albumile ja - ei, sa pole Picasso, ei, sa pole Gandhi ja Valgest Armeenia tuvist jääb ka üht koma teist puudu.


Elect The Dead (2007)
Imperfect Harmonies (2010)





Friday, January 28, 2011

Le Compotieux 01/11 e. filmiriba filmidest....


...millest ma ei oska/ei pea vajalikuks pikemalt kirjutada.

Sisaldab: Valkyre, Brotherhood, Detective Di, Spit On Your Grave,

I Spit On Your Grave: Unrated

Kunagi sai selle algversiooni Onu Kalveri juures vaadatud.
Ei tõmmanud see rape-film eriti, kuna Kole-Jaanuse seksuaalsete avastuste saateks kõlanud Metsavana kommentaarid tundusid kõvasti huvitavamad olevat.
Samuti mõjus efektiivsemalt ka majaperemehe pakutud dry gin ja seetõttu läks mul ka meelest küsida, et mis selles kinos siis nii väärtuslikku on, et härra Onu selle vaatamiseks välja valis.

Noh, mõtlesin nüüd siis, et vaataks ajaviiteks uusversiooni ära ning ehk saan mina ka selle kõrgkultuuri täisväärtusele lõpuks pihta, aga ei sittagi - tuhm ja kantkolpne nagu ma olen.
Film oli lihtsalt pool tunnike igavat sissejuhatust väriseva kaameraga, pool tundi tuhmi reipimist värisevate jalgadega ja siis pool tundi vaimuvaest retsi värisevate kannikatega.
Ok, selles retsimises oli paar momenti nagu näiteks see linnutrikk, aga seega tõstatan ka küsimuse, et mille kätte see paks poiss suri - linnugripi sai ve?
Njaa-jah, kui üritatigi mingit Caligula fenomeni saavutada, siis see igaljuhul ei õnnestunud - fantaasiast jäi puudu ja realistlikusest vajaka.

H: 3/10

IMDB

Di Renjie


Wu-xiaga on mul umbes samasugused lood nagu lääne 80-e äksõniga, et seni, kuni ma seda vaatama ei pea, mäletan ma seda kui omaette väärtust, aga nii kui mingi kino silme ees virvendama pannakse, hakkab mul kiirelt igav.
Ehk siis kokkuvõtteks üks ja sama jama - oled ühte näind, oled kõiki näind ning erinevate jaburduste sisse toomine ei tee filmi grammigi huvitavamaks kuna Wu-xia ongi jaburdus ning selle samaga teda täiustada ei saa. Keeruline eksole, aga kui tihti te ise kasutate suhkru magustamiseks suhkrut?

H:5/10

IMDB

The Magdalene Sisters


Filmi tegevuspaik Iirimaa ning tegelasteks kolm naisterahvast, kes kõik siivutu käitumise või pigem lausa hoorluse eest rangesse Püha Magdalena varjupaika paigutatakse.
Esimese süüks on vallaslapse ilmaletoomine, teine on kohe-kohe oma ihadele alla andmas ning patuteele asumas ning kolmas vägistatakse oma lähisugulase poolt.
Eht litsid - mis muud.
Film ise midagi väga uut ei paku - koduse toetuse puudmine, ikka see sama juuste mahaajamine ning piitsaplaksud siia-sinna koos mõningase ekstra alandamisega, aga kui kaasa mõelda, siis lööb päris koleda pildi ette.
Aga jah, kokkuvõttes natuke sahmiv ja liiga ebausutava lõpulöömingu lahendusega, et täispunkte saada.

H: 8/10

IMDB

The Brotherhood


Tirisin selle kino alla kogemata ja huviorbiidis oli hoopis Taani samanimeline gay-draama, aga jah - kuna ta juba olemas oli, siis vaatasin ära.
Praeguseks enam kuigipalju ei mäleta, peale selle, et mingi kogemata tulistamise juhtum bensukas koos idiootsete käigu pealt tuletatud lahendustega kuriteo varjamiseks. Ei, ei olnud komöödia, aga üsna lolli lõpplahendusega oli küll.
Siiski, üldjoontes jäi positiivne järelmulje.

H: 6/10

IMDB

Valkyrie

Tüüpiline tulem, et hea raamat, aga nõrk kino. Filmi polnud suudetud grammijagugi sisse panna sellest pinevusest, mis raamatulehekülgedel valitses.
Umbes nagu mu lemmik II MS-i teemaline raamat "Kotkas on laskunud", et tänu ajalooõpikule tead küll lõptulemust enne raamatu tiitellehe pööramist, aga molotus-lugemise asemel surud ennast lehekülg-lehekülje järel raamatust läbi ning selle kotkaraamatu puhul võis lugemiskiirus olla lõpus juba kuskile sinna valguseliikumise kanti. Füüsiliselt valus, aga see selleks.
Valküüride kokkupõrge küll nii head kirjanduspauku ei andnud, aga film ei andnud kohe mitte midagi välja.
Peamiseks põhjuseks pean Tom Cruise-i, kes juba tänu oma olemusele ei suuda välja mängida ei Preisi ohvitseri, ei sõjavetereani, ega üldse mitte kedagi.
Aboluutselt tõsiseltvõetamatu kuju ja pakun, et isegi Tšjernomõrdin oleks sellesse rolli parem valik olnud, kuna rohkem mööda ei oleks saanud ikka virutada. Schwartziga on paraku aga nii, et tema jaoks oleks ühest Hitlerist väheks jäänud ning seetõttu oleks tulnud ajalugu veidi muutma hakata, aga no kui palju see ikka halvem oleks saanud olla.
Igastehes on Tom Cruise äärmiselt kehv Arnoldi aseaine ning ainuke tegevus, millest ta veel kehvem on, on ohvitseripagunite kandmine.

Ah-jahh, mullinätsu maailmasõda ja ei midagi enamat.

H: 2/10


IMDB

Taken e. Faster, Super-daddy! Kill! Kill!



Alustuseks:

See oli laubasel hommikul, kui kammisin järjekordselt torrenteid lootuses leida Black Swani DVDRip-i ning kassanäe - üks seal ka oli. Ilusti rohelise pääluuga ja ilma kommentaarideta, aga kuna lisamisajast oli ca 4 tundi möödas, siis ei pööranud ma kommipuudusele tähelepanu. Tähelepanuta jätsin ma veel muudki pisiasjad, mis oleks pidanud mind veenma, et tegemist ei ole just kuigi aruka allalaadinguga, aga jah - ütleme lihtsalt, et ma lasin ennast ülikvaliteetsete sample-shottide särast pimestada ja eila õdagul selgus, et kätte sain ma järjekordse "see-mängib-aint-selle-ja-selle-playeriga-mine-nüüd-sinna-lingile - klipijura."
Seega - Flush it down, sire.
AGA, veel paar päeva tagasi leidsin ma enda fotoalbumist filmi nimega "Ood poliitkorrektsusele ja lausnõmedusele", mille maakeelne nimetus on Tsenturjon ja millest ma olen juba seal postituses ka kirjutanud.
Kuna enda teada olin ma selle nii isikliku kui ka filmiajaloo prügikasti kõige sügavamate kihtide poole saatnud, siis otsutasin, et annan talle võimaluse näidata, kui jubedaks ta peale esimest 15 minutit läheb.
Ei õnnestunud, playlisti sain ta küll susata, aga näpud keeldusid õigesse kohta klikkimast ning selleks, et väljuda sellest erinevate kiusatuste ning terve mõistuse vahelisest lahingust vaimsete traumadeta, virutasin ma peale filmi inimkaubandusest ning selleks filmiks oli siis Taken.

Tütrejaht Frentšimaal:

Kui sai ennem räägitud, et film käib inimkaubandusest, siis tegelikult see nii ei ole. Film räägib päästeoperatioonist ja õiglasest veretööaktsioonist. Päästeingel saabub kuritegevusest õitsvasse ja rahahimust korrumpeerunud Euroopasse loomulikult ookeani tagant. Sellesama ookeani, milles vene sõdurid kunagi jalarätte pesemas hakkavad käima, või pidid hakkama käima, aga see selleks.
Igastahes jah - on endisest preventer-ist issi ja on tema röövitud tütar, neid kahte lahutab omavahel rida jõledaid tegelasi, keda teaduslikumates ringkondades kutsutakse frentšideks, Ida-Euroopa gängsteriteks, neegerpättideks ning muhameedlasrikkuriteks ning kellede ühine nimetaja on see, et filmi alguses on nad kõik veel elus.
Ahjaa, vahepeal sekka natuke inimkaubandust ka, aga üldjoontes jälgitakse liini, et ameerika lipsustatud eriühmlaste tütarde röövimine on just see tegevus, millega oma kuritegelikku karjääri õitsema ei pane ja veel rohkem õitsema ka ei pane.

Anatoomia:

Taken-i näol on tegemist selle generatsiooni äksõnfilmiga, kus hea peategelane on higise maika asemel ülikonda topitud ning musklid on asendatud topeltjulmuse ning terakese mõistusega*. Ametlikult ma sellist liini heaks ei kiida, mitteametlikku jura pole aga mõtet nii ametlikus toonis postitusse toppida ja seega jätame selle kõrvale ning jätkame hoopis teisel teemal.
Filmi stoori on selline, nagu see nendes noortele meesterahvastele suunatud perefilmides ikka on, et alguses on kuidagi eriti säästuvormis käima lükatud algus ja toimuvate sündmuste ühtlane rodu viitab pigem mõnele populaarsele telesarjale endisest tippsetsialistist või kurat teab kellest. No ühest nendest kaadritest, kes ei suuda isegi peldikus käia ilma, et kuuba-, sovjeti-, islamiterroristide otsa ei komistaks või mõnda viiruseleket ei avastaks, aga Takenis kahandas selle hirmsusastet üle keskmise näitlejatöö, tänu millele see jookseb kuidagi eriti kiiresti silme eest läbi.
Ühesõnaga, sellest hetkest, kui Kangelasissi oma õilsate kingataldadega juba Euroopa maakamarat puudutab, on film lihtsalt veidi kohtlasemõõtu, aga tüüp-lollide äksõniteni on sealt ikka paari tuhande aastajagu taandarenguruumi.

Äksõn on hea, kohati on tegevus isegi loogiline, ehkki liigne mänglev kerglus teeb võimatuks selle tõsiseltvõtmise ja lõpus ei saada muidugi ilma lauslollusteta hakkama.
Nüüd tuleb teksti spoiler, mis tegelikult ei olegi spoiler, vähemalt mitte neile, kes selle žanri filmidega varemgi kokku puutunud on.
spoiler: No kurat, kui filmi lõpuveerandil peategelane pidlituks lüüakse, siis keerab see kõik eelneva halba valgusesse. NO tõesti, mis kuradi pärast ei või päästja koos päästetavaga lihtsalt kuskilt tulistades välja liikuda vaid peab ikka kuskile üles riputatud saama - lollus ju.
Selge on ju see, et üle paari minuti ta seal ei püsi ning pääsemise iseloomustamiseks kõlbab üldjuhul ainult üks sõna ning see on - vaimuvaba.
Nii ka siin, ehk mitte miskit uut siin ilmas... ikka mingi logisev toru, roostes kruvi või nöörijupp, millega ennast kiigutades saab välja lülitada paharastidest kubiseva lifti, suunata sinna lifti veel mõrtsukhaikala ja hiigelpiraaja, tõmmata stepslist välja kohekärgavatava tuumapommi sütiku või/ning  jõuda ka seinal rippuva käeraudade võtmeni vms.**

Hinnang numbris, lisamölas:

Inimkaubandusfilmina: 1/5 e. oli , aga see oli holokaustijate elulugude ja samateemaliste "teaduslike tööde" vaimus, ehk siis mitte midagi, mis midagi selgitaks vaid lihtsalt üldplaan, mis koosneb retsimistest ja kannatustest.

Äksõn-Thriller-Draamana: 4/5 - No oli head äksõnit ja oli mitte päris-öökimaajavat peredraamat ning kas just põnev, aga natuke huvitav oli ta ka. Vähemalt kuni lõpuviiendikuni, nii-et sel teemal pole nagu väga midagi ette heita.

Kokku: 5/10 e. asine meelelahutus sisutuks õhtuks, aga kuna mina vaatasin seda tänu autoriteetsele soovitusele: "Soovitan vaadata filmi nimega "Taken", räägib sellest ärist lähemalt", siis jätan endale õiguse olla rohkem kui pettunud.

Taken [Röövitud (2008)]
Teised:

13-street: 9/10
Ninja Robot: 4/6
Filmimull: 7/10
Kepphobune: Tempokas meelelahutus, ei midagi erilist. (vms.)

Filmiveeb: 7,08 (13 v.)
IMDB:7,9/10 ( 118,099 v.)


Ma tean, et ma olen alatu ja õel, aga ma lihtsalt pean selle kommi siia üles panema:

Paljud on siin öelnud, et tavaline märul ja klišee ja mida iganes veel. Ma küll ei ütleks nii. Ta oleks klišee, siis kui oleks mingi lunaraha eesmärgil röövimine. Aga vabandage daamid ja härrad, kes ei tea, see on tänapäeval väga suur ja tõsine asi! Ma ei teadnud ka inimkaubandusest (humantrafficking) eriti midagi enne kui pidin koolis selle kohta presentatsiooni tegema. Minu arust oli see fanastiline film. Vaatasin sellise tõsidusega, et ma ei mäleta, kas ma pilgutada ka mäletasin. Minu jaoks olid seal storyline'is väga palju erilisi asju, näiteks see, et ta leidis selle Amanda surnuna ja kuig info eesmärgil, aitas ta seda tüdrukut, kelle juurest ta Kimi jaki leidis. Mõned asjad on jah veidi imestama panevad, mind isiklikult paneb igakord imestama need Ameerika filmides leiduvad imelikud andmebaasid (küll rehvimustrite jaoks, plastninade tootmiste tehaste asukohad jms; siin kohal seda Albaanlaste tuvastamise situatsiooni) ja see, et ta vangi ei läinud, sest kuigi ta tegutses heal eesmärgil ja võttis palju pahasid maha, oli ta erru läinuna siiski eraisik. Üldkokkuvõttes on see väga hea film ja väga mõtlema panev, sest kes ei tea on inimkaubandus ka Eestis väga levinud nähtus. Mina isegi tahan suvel minna Prantsusmaale ühe programmi raames, aga see mis meid ümbritseb on vägagi õudne ja vägagi reaalne!!! Väikestest puudujääkidest (või ka mõnedest liigsetest detailidest) hoolimata annan filmile täiesti maksimuspunktid.


-Kirjutatud ühe noore neiu poolt, aastal 2010

Vabandan oma käitumise pärast ja kinnitan, et tegemist ei ole katsega halvustada tervet keskkonda kust see komm pärit on. Lihtsalt huvitavalt alternatiivne mõttelõng ...või asi.
_________________________________________
* Ausõna - ma arvasin esiti, et see film on tehtud kuskil 96-98.

**Pean enda kohuseks spoilerdada, et siin filmis ei ole ühtegi tuumapommi, mõrtsuk-haikala, ega isegi mitte hiiglaspiraajat. Rents lööb mu nüüd maha.



Thursday, January 20, 2011

Predators e. Predator VS Jewcenary

Algame:

UHVO-äksõn* tüüpi filmid on aeg-ajalt täitsa lahedad vaadata, eriti kui oled kolm-neli filmi järjest pooleli jätnud või lihtsalt on tekkinud vajadus mingeid juhtmeid lahti sulatada ning niimoodi see järjekordne Kiskja(d) ka mu arvutisse lekkis.
Kogu predatori saagaga on mu suhted nagu nad on, ehk siis esimene nagu oli kah, teine on senini nägemata ning ma ei nuta ning PredatordVAlien-is meeldisid mulle ainult need kohad, kus jutustati seda nn. iidsete aegade lugu, aga aususe mõttes mainin, et ma vaatasin seda ka etteplaneerimata ehk siis vales olekus.
Nüüd siis tuli välja Predators, millel olid kõik eeldused kuuluda kuskile Machetes Vs Rambos in Space lahtrisse, aga ei - sinna ta kohe kindlasti ei küündinud....


Üldvärk:

Võimas, kamp inimesi kukuvad järsku maa peale ja nad ei tea, kus nad on, neil pole aimugi, miks nad seal on ning ainus, mida nad teada saavad, on see, et neid jahitakse. Kober juba kiitis tulnukate õlgadele maandunud suurepärast anatoomiat ning vaka all ei hoitud ei fantaasiat ega olnud ka sõdurileidlikuse etendamisega keegi kitsi, aga aitab sellest pornost ning edasi mulisen hoopis suurepärase fiili üle, mis tegevusaluses padrikus valitses. Tõesõna, vaade kolmele kuule või päikesele oli nii lummav ja vaatajat filmi sisse tõmbav, et tundsin juba nagu polekski ma läpaka taga vaid jookseksin malbest džunglituulest jälitatuna mäetipu poole, kus on mingid kolm päriskaaslast või pigem kumavalt helendavat värvilist palli mind ees ootamas - emotsionaalne 4D, ei midagi vähemat! /: irony off

Anatoomiaalane puder ja kapsad:

Esiteks oli mul kahju sellest, et tulnukate ja kolme kuu valmis käkerdamisega tegijatel ramm käsivarres ja ka rahad otsa lõppesid või ei saadud hoopis metsamajandi bürokraatidega jutule ning ühe, teise või kolmanda ikalduse tõttu jahvatati ka siin filmis enamus ajast mööda kosmoselaevaks ristitud tehase või mis kuradi iganes asja koridore.
Ja kui nüüd rääkida filmi tegevusest üldplaanist, siis peamiselt tõmmeldi ringi ja võimaluse korral rõhuti inimväärikusele, lihtlabasele inimlikusele, pereväärtustele ja igasugusele muule väheasjassepuutuvale moraalsele jurale, selle asemel, et koondada kõik vähesed leidlikuseressursid hunt-take down-kill stiilis jadale, mis oleks -rõhutan- oleks võinud välja kukkudes isegi olla midagi põnevamõõtu, aga jah - ei, ühesõnaga ning see ka nüüd selleks.

Tagantsõnaks:

Kergelt üllatavaid kohti oli, aga lõpus ja see-eest päris paar tükki isegi, aga üllatavana mõjusid nad ainult sellepärast, et ma olin ammu löönud käega lootusele selles filmis mingeid mõistusealgeid või veel vähem lahedat äksõnit kohata. Mitme sõnaga - need ei mõjunud üllatavate vaid pigem tüütutena, sest ka need topiti sisse tõsise tulknukaretsi arvelt.... Aaahh, sita bekati tulemusega tehtud a-film ja enamus ajast ma tahtsin, et see läbi saaks.


Hinne numbris, lisamölas:

Tahan-lahedat-tulnukatretsi-filmina:1/5 e. mida polnud, seda polnud ja mis oli, oli vaimult piisavalt nõder, et mitte huvi äratada.

Action-Sci-fi-Thrillerina: 2/5 e. äksõn oli lame, aga teda oli - ehkki Gatlingi vähest kasutamist ma andeks ei anna. Ulme oli säänne säästukas ja thriller trillerdas silmist mööda ja kogutulemus oli pigem suht ebaõnnestunud džunglidraama, aga mitte äge äksõn-tüüpi meelelahutus.

Kokku: 3/10 - kui nad teevad järgmiseks osaks Predator VS N'avi, Predator in Pandora vms, siis annan neile nende patud andeks.

Teised:

Predators [(Kiskjad) 2010]

Trash: 7/10
Metsavana: 6/10
Zinera: 10/10
Kober: Igaav (vms.)
Dreamscene: Nõrk (vms.)

IMDB: 6,5/10 ( 45,117 v.)
Filmiveeb: 6,25 (8)
_________________________________
*UHVO- U.H.V.O. - Uskumatult Hirrrmus ja Väerdjalik Olevus.


Tuesday, January 18, 2011

American History X e. Nutt meid ühendab...


Alustuseks:

Väike Oi ütles kunagi selle tutvustuseks:"Ah ma ei tea, seal mingi nats saab vanglas teiste natside käest perse või midagi sellist..." ning tegemist on minu poolt päris mitu korda täispikkuses (nu peaaegu siiski ) ja kilomeetrite kaupa stseenhaaval vaadatud filmiga, sest olgem ausad - hoolimata üldpildi lollusest, on seal väärt materjali kui palju. Kasvõi kohe alguses olev stseen direktori kabinetis - hea näitlejatöö ning veel parem teostus - aga jah - kahju, et head materjali ei suudetud tervikuna millekski mõistlikus kokku panna...

Millest:

Tegemist siis realistliku looga sellest, kuidas musta ja valge nahavärviga ühiskonna kokkupõrge linnaosas, mõjutab ühe perekonna liikmete edasist elukäiku - ei !! - tegemist on nutulauluga sellest, kuidas lambist tekkinud rassism ja põhjendamatu kõigevihkamine keeravad ühe perekonna elu pea peale -kohe väga halvasti pea peale kusjuures.

Mis oli

Tegemist on sellise kinoga, mis omab tohutut potentsiaali olla väga hea draama - isegi kuratlikult hea draama - ja ma nagu mäletasin, et alguses oli täitsa kobe tükk ning alles viimasel veerandil hakatakse varem öeldut pea peale pöörama, ehk panustama sellele, et vaataja on ca kahest vaatamistunnist nii läbi, et ei suuda enam mõelda ning selle vürtsiks pakutakse juba kolmveerand filmi tagasi ära tüüdanud peredramaatikat.
Kuid siiski ei, juba suht alguses kakuti kohe rumalusekaart välja ning näitena kasvõi see, et vennake oli kolm aastat neonatsidega ringi jõlkunud, terve toa haakristilippe täis topppind ning otseloomulikult tulevad tema NS vaated vanemale õele üllatusena - mida bollocks.
Meenus Broderskab, aga mille poolest, ma ei sa öelda, sest muidu saan äkitse veel ühe plagiaadisüüdituse kaela jne jne
Rassisimi ja muude sotsiaalsete probleemide lahkamine käib ka siin filmis vana mustri järgi ehk siis peategelasele, kes hetkel täiesti mõistlikku juttu räägib, visatakse hambusse juutide tagakiusamine ning see mõjub järsku nagu punane rätik. Kõik mõistuse alged kaovad ning välja tuleb ainult mingit sõnavahtu ning miimikast saab haakristiga vehkimine, ehkki juudid on koos oma sajamiljoni aastase tagakiusatusega just kõige ehedam näide, et see, et sa mingis ajavahemikus põlatud ja eemale tõrjutud etniline grupp olid, ei tähenda see seda, et sul poleks üldse mitte kunagi võimalik mitte kuhugi jõuda. Või mitut juudilinnaosa keegi teab, kuhu öösiti sattuda ei tasu?
Ühesõnaga kuskil seal see film nagu põhja lähebki, et ... seletatakse ära, miks tüüp neegreid ei salli - Derreckil ju põhjuseid dajooba, nii individuaalseid kui sotsiaalseid. Aga ometi mõistetakse ta hukka ja veel hiljem mõistab ta ise ka veel ennast hukka ning seda selle asemel, et ise aru saada, et igas kohas on omad reeglid.... nagu ei klapi noh.

Igastahes selline tore poliitkorrektne muinasjutt, mis omab tõsiseid kalduvusi mõistusele, aga paraku ei kasutata ära ühtegi võimalust ree peale hüppamiseks ning valge inimesena tunnen ma peale selle filmi vaatamist ennast väga süüdi.
Jah, ma olen paha, andke andeks härrad filmimehed - Midaiganes.perse@bullshit


Hinnang numbris , lisamölas:

Hatecore-draamana: 2/5 - e tüüpiline pläust, kus kordagi ei tehta isegi mitte vihjet, et tegelikult ei ole kõige selle jama põhjustajaks mitte idioodist paks valge mees rannamajast, vaid hoopis see debiil, kes arvab, et multikultuurne ühiskond töötab ning et need, kes seda muinasjuttu ei usu, on mingid värdjad - propaganda noh, demagoogia.

Krimidraamana: 2/5 e. liiga pikale veniv ja igavaks kiskuv. Lisaks... hehh, no see oli umbes nagu Inceptionis, et seletame püüdlikult idioodist vaatajale ära, et mis parasjagu toimub ainult, et AMHIX -is oli seletamisele lisaks veel puust ette ja punaseks ka tehtud. Puust ette ja must/valgeks st.

Kokku: 4/10 Nägin unes, et sellel on alternative ending - lõpp, mis selgitab kõik selle suhkru ja soolavee vajalikkuse ning keerab kõik lollused täiesti mõistlikeks juppideks. Kahjuks ma ei mäleta sellest enam mitte midagi, peale eespool etteloetud muutujate, aga jah - see tõstis kogu filmi uuele tasemele. Hea filmi tasemele näitusena.


Lisana lisainfo ja samas ka spoiler (19.01.11): Varastasin Filmiveebist (tänud Jigsaw) sellise infokillu, aga see ei ole see alternative ending mida ma unes nägin. See mitte ei seleta vaid teeb asja veel klišeelikumaks, aga siiski: The script's conclusion had Derek shaving his head in the bathroom of the school, transforming back into a naziskin after the death of his brother. However, this was never filmed and dropped from subsequent re-writes of the screenplay.
____________________
American History X (1998)
Teised:


Filmiveeb.ee: 7,2/10 (34)
IMDB.com: 8,6/10

______

Sunday, January 16, 2011

Resident Evil: Afterlife e. üks, kaks, kolm ehk neli !

Alustuseks:

Kunagi Raja tänava raviasutuses viibides sebisime kaaskodanik Sanjaga endale sinna Playstationi ning üks mängudest, mis kodanik Peipsilasel oli, oli Resident Evil 3. N0 hoolimata sellest, et mulle enivei tulistamismängud ei istu, tundus see jura oma kohutavalt halva liikumissüsteemiga kohe eriline kõnts olevat. No ok, see viimane häda võis tulla ka sellest, et ma polnud ca 7-8 aastat mingitki telekapuldist keerulisemat nupujama käes hoidnud, aga jah ja see selleks.
Kodanik Muukeelne seevastu oli üks neist põrunud RE fännidest ning kuna tal oli lisaks mängule ka filmi esimene osa ning minul 19-29 eeku eest mingil meelepimeduse hetkel ostetud teine osa, siis ketrasime paar korda need ajaviiteks läbi.
Ei tundunudki eriti halvad, isegi teine osa mitte, aga selles empaatiahoos võib muidugi ka neid pisikesi värvilisi asjakesi süüdistada, mida mulle söögi alla ja söögi peale sisse loobiti.
Paar aastat tagasi sai ka kolmas osa ära vaadatud ning selle Milla ja Tomb Raider versus Eddie the Iron Maideniga võrreldes tundus olevat täitsa asjalik. Vähemalt on mul meeles positiivne emotsioon sellest. Sisust ma ei mäleta tuhkagi peale selle, et mingid zombi-linnud lendasid ringi ning keset kõrbe oli mingi zombie-konserv.
Nüüd siis lendas silme ette neljas....


Sisu:

Milla Jovovich tulistab enam-vähem kõike, mis liigub, enam-vähem-enam tegelikult.

Mis oli:

Esiteks ma ei saa aru, et miks seda filmi halvaks peetakse. Esimese tasemele ta muidugi ei küündi, aga selle-eest ei ole ta ka nii igav kui teine osa ning kokkuvõtteks oli täitsa loll film.
See suur kirve ja landiga peletis nägi nii nunnu välja, et ma võtaks endale sellise silmapilgutamata koju. Kasvõi mitu tükki võtaks ja arvestades, et tema võitlustaktikaks* oli aeglane ringi siiberdamine ning kohmakas kirves-haamriga siiiiiiuh ja viiiiiiiuh vehkimine, siis oli selle kolmevõitluse lühidus täiesti õigustatud. Vb oleks võind olla veidi rohkem sellist ruumist-ruumi taganemist, aga nojah. Igastahes oleks ma ajukrambid saanud, kui see "kummardame-siuh-hüppame-siuh- põikleme-siuh-jälle kummardame-siuh..." tüüpi madin oleks kasvõi minutijagu kauem kestnud.
Muidu oli film vahelduva eduga inetu ehkki esines ka silmapaitavaid kohti ning selline... khm... toome näite: zombide poolt ümber piiratud kaadri moodustavad neeger, mehhiklane, valge naine, jaapanlane ja paha valge mees [Spoiler?: ]kes on ka ilge reetur [/: spoiler?]

Hinnag numbris, lisamölas

Jälle-üks-RE-film: 3/5 e. kuna ma olin negtiivsest järelkajast juba omad järeldused teinud, siis ma sellest suurt midagi ei oodanudki. Kerge üllatusmoment on alati kasuks ning peale jalustrabavalt nõmeda alguslahingu pole seal suurt midagi, mida võiks tõsisemaks juraks nimetada.

Action-horror-thrillerina: 1/5 e. pole seal ei korralikku äksõnit, ei ole ka midagi ehmatavat ning thrilli asemel on pohmasõbralik tasasõudmine ning vanamutilik vaikelu.

Kokku: 4/10 e. eilase pohmakaga tundus olevat aktsepteeritav lollus ning ega ma väljapool oma kõige nõrgemat olekut sellist sitta ei vaatagi.

Teised:
___________________________________
*Heros IIIs oleks ta Necropolise Hero, burstiks Fear-i ning alandaks vastase moraali.


Filmi parim stseen(ning isegi selle oleks saanud kordades paremini/targemini teha)

Thursday, January 13, 2011

Maisilapsed e. maisis on lapsi ja sirpe - ühes elemendis


Algab:

Sai siin ennemalt Pet Sematary ära vaadatud ning meeldis nagu muiste. Säänne tore taaskohtumine vana lemmikuga tekitas isu ühe teise ning samuti Kingi ekraniseeringu järele kuid ei tulnud ega tulnud seda õiget tahet ja polekski vast tulnud, kui Kole-Jaanuse inetu märkus CotC-i teemal mulle seda lõplikku entusiasmihoopi poleks andnud.
Ütleme siis nüüd kõik kooris Jaanus K-le "häbi-häbi" ja mina ütlen lisaks veel "aitähh" ning hüppame järgmisesse alapeatükki.

Film ise:

Stephen King ja mais käivad kokku, nagu mingid asjad, mis enamasti kokku käivad ning seekord on asi eriti hardkooriks läinud. Muidu on vanamehel need põllad ikka mingiks aeg-ajalt esiplaanile ronivaks taustaks või inimeste ja nende teiste vaheliseks gebensikohaks, aga seekord on asi maisis, tuleb asi maisist ja jääb asi maisi.
Asi ise on kuri ning muudab ka ühe kolkalinna lapsed kurjaks või vähemalt meile tuntud normide järgi kurjaks, sest enda vanematele suunatud genotsiid peaks olema meil suht hukka mõistetud värk. Noh, tapavad oma vanemad ära ja elavad seal kolm aastat oma eraprohvet Isaac-i juhendusel ning tema neandertaali lõustaga parema käe - Malachai -noatera kartuses edasi, kuni..... linna eksib noorpaar(whooooooou!)

Mis oli:

Ei olnud enam seda fiili, mida kümme aastat tagasi vaadates tundsin ehk siis on nagu ikka, et mõned filmid on igihaljad ja mõned filmid on küll pea sama head, aga üsna suure aegumispuudega. No ok, ma igaks juhuks mainin, et Maisilapsi ma olen ka näinud oma elu jooksul umbes korda mõniteist ehk siis ca kümme korda enam, kui mõni tavainimene mõnda oma lemmikfilmi välja kannatada suudab, aga see esialgu selleks.
AGA, üldjoontes me klappisime ka seekord ning ehkki endale oleks hoopis müstika asemel meeldinud mingi värske õhu mürgituse tõttu tekkinud hallukate ja kiiksudevärgens, aga noh, see ka selleks ning kuna tegemist on siiski Stephen Kingiga, siis lihtsalt peab kollitamiseks kätte minema. Kuigi jah, nagu ma just ütlesin, et mulle oleks psycho-slasher-thriller karmim ja palju kõbusam lahendus olnud.

Helikülg:

Muusikaosa oleks ka võinud kuidagi raiuvam olla, et selline kirikumuss on õudukates alati hea ning enne mingi tilu-lilu meloodiate tulekut oli see ka kultuursetele inimesetele mõeldud horrofilmi kohustuslik osa, aga kuidagi lahjaks jäi see siin. Rammusamalt oleks võinud olla ehk siis oleks võinud ju koonerdamise asemel veidi rohkem oreleid või kooripoisse kastmesse raputada - kes neid ikka loeb, kui just päris masu käes pole.

Hinnang numbris, lisamölas:

Vanakooli horrorina: 4/5 e. endiselt poolkohustuslik materjal ning minu vingumine on põhjustatud juba ülalpool mainitud põhjustest.

Horror Thrillerina: 3/5 ehk mitte midagi otseselt erilist, kui creepid lapsed ja maispõld välja arvata.

Kokku: 7/10 e. John Franklini mängitud Isaaci eest võiks lisapunni anda, aga ei viitsi ning mainin veel, et kui elujooksul ühtegi 70-80-te õudukat näinud ei ole, siis võib tunduda sama ori-geniaalne, kui mõne teise žanri puhul Matšjalka või Avatar.

___________________
Children Of the Corn (1984)