Friday, May 14, 2010

Iron Sky e. Nazi-Ufod edenevad



Propagandistlik pläma Iron Skyst, isiklikul baasil:

Natsiteemalised muinasjutud elik vandenõuteooriad on üks suur hunnik materjali, millede lugemise ma liigitan kvaliteetajaviite hulka. (Link ühele eesti keelsele Para-Web-is).
Paraku ei ole nendest veel valminud ühtegi tõsiseltvõetavat kinufilmi ja seda väidetavalt selle pärast, et meie idioliberaalses maailmas on tegemist"ohtliku" teemaga, aga võimalik, et keegi pole lihtsalt sellepeale tulnud, kuna originaalse sisu ja muu värgensiga ulmekaid sajab Holliwoodyst ja mujalt nagu vihma peale seeni või vastupidi või üldse hoopis kolmandat moodi.
Mitmesõnaga - ei ole Kuu, Marsi, Maasisemuse või "Baas 211" natsidest mitte mingit suuremamõõdulist kino ega pole seda ka lähiaastatel oodata, sest keegi ei viitsi seletada, et kui haakristiga käelinti kandev tegelaskuju filmi jooksul ühtegi juuti ei tapa, siis ei taheta sellega automaatselt õigustada mingeid Tšehhoslovakkia annekteerimisi ega ka mitte mingeid massimõrvu.
Noh seletada ju vast isegi viitsitaks, aga keegi ei viitsiks lihtsalt eriti kuulata ning seega on sellest siiamaani loobutud, sest olgem ausad - lihtsam on näitlejatel näod siniseks võõbata, kui hakata kogu seda "Me ausõna ei ole natsid" stiilis selgitustööde kadalippu läbima.
Seega siis rahastatakse igasuguseid debiilseid ja läbinämmutatud teemaga ulmekaid ning tehakse seda nõrkematult kuni nõrkemiseni ning seda siis samas, kui saaks kõvasti odavama rahaga teha kasvõi "Operation High-Jumpist (B211-version)" ühe korraliku sõjaulme.
Absurd nagu ma ütlesin, aga eks kinustuudiod ise teavad, millesse panustavad.
Noh olgu, ma ei hakka seletama, mida on ohtlikku lumeinimeste seljas ratsutavate SS-vägede näitamises, kuna ma ei saa sellest ise ka päris täpselt aru, aga igastahes on soomlaste ulme-komöödia Iron Sky nagu rusikas silmaauku ning ehkki ei ole lootustki leida sealt miljardeid plahvatavaid pikseleid ega megaeepilisi lahinguid, on tegemist vähemalt eelinfo järgi ootamist ja tähelepanu vääriva kinuga.

Üldpropaganda:

Soomlaste Timo Vuorinsola ja Samuli Torssonen, kes on juba hakama saanud täiesti talutava paroodiaga Star Wreck, kätevahel valmiv Iron Sky edeneb.
Muusika teeb filmile Sloveenia ei -tea-mis-kuradi-metalbänd Laibach, mis ei kuulu küll mu esimeste, teiste ega ka kolmandate lemmikute hulka, aga igatahes rõõm kuulda - peaasi, et mingit futut või muud mega-ulmelist kosmosemuusikat sisse ei topita.
Esmaspäevaks lubati juba IS-i ametlikule kodulehel avaldada filmist teine teaser. Paraku läks graafikameeskonnal suh't kiireks ning seega ilmus teine teaser alles täna IS-i ametlikule kodulehele, aga vahet pole, peaasi, et väljalaske daatum 2011 peale püsima jääks, lähemale tuua pole vaja, võtke iisisti ja nokitsege rahus, mul kuhugi kiiret ei ole.
Aga räägiks siis kogu produktist lähemalt.
Film valmib Energia Productions-i, 27 Films-i ja Blind Spot Pictures -i koostöös ning terve eelmine aasta pingutati selle nimel, et filmi eelarveks vajalikud minimaalsed 5,5 miljonit eurot kokku kraapida.
Tänu köigile jumalatele kandsid pingutused vilja ning see-aast alustati filmimise ettevalmistamise lõppfaasiga.
Kell kukub aastal 2011!


Propagandat sisu teemal:

Filmi süžee püsib vanal tunutud muinaslool, et II maailmasõja lõpufaasis õnnestus Hans Kammleri juhitud SS-Sonderstabil avastada uued võimalused gravitatsiooni ignoreerimiseks ning aastal 1944, kui sõja lõpptulemuses enam mingit kahtlust polnud, alustati Antarktikas asuvatest salajastest baasidest laiahaardelist evakuatsiooni, sihtmärgiks - DARK SIDE OF THE MOON.
Nüüd, aastal 2018, on III Reichi jäänused Kuu peal piisavalt kosunud ning uut jõudu kogunud, et alustada oma tagasituletut maale, sihiks jätkata 70 aastat tagasi pooleli jäänut ning ehitada üles IV Reich.
Selleks, et pinda sondeerida ning selgeks teha maalaste meelsus uute füürerite ning võimalused SS - Schwarte Sonne sissemarsiks läbi atmosfääri, saadetakse maapeale maad kuulama kaks kaljukindlat ning ideoloogiliselt sobivat SS-ohvitseri Klaus Adler ja tema kihlatu Renate Richter.
Peategelast ambitsioonikat kuunatsiohvitseri Klaus Adlerit kehastab tuntud sakslane - Götz Otto (J.B. - Tomorrow Never Dies, Schindlers List, Beowulf, Der Untergang) poolemeelset SSteadlast Dr. Richterit - Tilo Brückner (Die Fälcher, Neverending Story, Alarm für Cobra 11) ning samuti ohvitseri aukraadi omavat Adleri kihlatut Renate Richteri rollis on Julia Dietze (1/2 Ritter)

Veel propagandistlikku pläma:

Postitus pidi algselt ilmuma pühaba (09.05.10) ööhakul kell 23.59 , aga õnneks jäin magama, sest järgmine päeva potsatas msn-i Metsavana teade ja veidi hiljem kanditi gmaili üle mail, et teaser no. 2 avalikustamine lükkub natuke määramatut aega edasi. Noh, asja uurides selgus, et nad olid mineva nädalavahetus kiirkorras wreckamovie lehel vabatathlikke programmeerijaid otsinud, aga jah - nüüd on T2 olemas.
Kes on huvitatud sellest, et Iron Sky linastuks ka Eestis, klõpsaku SIIA ning täitku lühike avaldusvorm oma soovi kinnitamiseks.

Kohalikest häälekandjatest pole kahjuks ühtegi asjalikku, mida linkida, kui Metsavana blogi va, aga kuna Metsavana on konkureeriv fänn, siis ma päris otse ei lingi. Mitteotsene LINK!
_Berliini alumine pool _Antarktika 1944 "Baas 211"
_Veel viimane tolmupuhastus ja laisal marsisammul maad vallutama.
_LahingUFOrdis "Walkyrie" (Jussi Lehtiniemi) ja natsi-ufo sissevaade
_Biker Nazi From The Moon _Moonführer - The World is (NOT) enough

Teaser I


Teaser II

Wednesday, May 12, 2010

The Echo e. Kajav majavärgens


Et, siis..

..lappasime Tchincuga igasugu õudukate treilereid, mis tipnes sellega, et ta selgitas mulle, et Alien VS Predator II ei ole film vaid mäng, millest mul oli suht savi, kuna olin leidnud The Echo traileri.
Selline bekatihõnguline õõvamaja ja paranoiahoorlus on mulle aeg-ajalt täiesti meeltmööda ning tol hetkel tundsin, et just see on see, mille järgi mu hing viimasel ajal kisendanud on.

Filmist:

Vanglast vabanenud kodanik nimega Bobby maabub tema sitsimisajal surnud ema korterisse, mis asub mitte just parimas linnaosas ning on juba oma välimusega lootustandvas Viktoriaani stiili majas.
Tegelikult on miljöökujundus üks filmi parimatest osadest - pikad kitsad koridorid, kõrged laed ja stiilne räpasus.
Noh, tegelt võiks veel sel teemal kribada, aga lasen hoopis süzee najal liugu edasi ja liigun allapoole st. et kutt kolib sisse, kriminaalhooldaja sebib talle töökoha ühe mehhiklasest eksvangi juurde ning kutt üritab ka oma vana göörlfrendiga suhteid üles soojendada.
Ühesõnaga paistab kõik hästi laabuvat, sest isegi teada saades oma ema surma kummalistest asjaoludest ning weird shitist enda uues koteris, jääb peamiseks ebameeldivaks faktoriks siiski naaberkorterist kostev peretüli lapsega latiinonaise ning tema musklihunnikust politseimehe vahel.
Mingi hetk aga märkab Bobby, et tal hakkab kärmelt ja arusaamatutel põhjustel mõistus jupsima - hallutsinatsioonid kodus ja väljapool ning naaberkorteri kodusõda selle taustaks koos naabrinaise ja lapsega, kes paaril korral abi otsivad, kuid sellest koheselt keelduvad ning politseimehe kurjas toonis ähvardus rohkem oma asjadega tegeleda.
Siin vean kriipsu alla ning edasi hakkan spoilerdama, neil kel originaalversioon(SIGAW) nägemata või filmist midagi kuulnud/näinud pole või ette ei pea, ei soovita edasi lugeda, kuna sinikirja tekst muudab vaatamiselamuse olematuks.

Spoilerdav kokkuvõte:

[/: Spoiler on] Väga hea algusega film muutus vaimustoori selgitamishetkel tublide kraadide võrra lahjemaks (loe: sitemaks), sest ehkki enamus asjadest oli selleks hetkeks juba selge, ei olnud ma selliseks vasikailmeliseks ja haltuuravormis labasuseks siiski valmistunud.
Pealegi meikis asi seda vähem senssi, et ei selgind ka see, kuidas see teispoolsus ja reaalsus siis ikkagi tasapsisi ja lõpuks täiesti järsult segunesid.
Peaks mainima veel, et lõpusirgel oli olemas hetk - üks tõsine hetk - mille käigus ma jõudsin ennast sõimata oma varajärelduste ja tillist tõmmata laskmise eest labase lõpplahenduse osas, aga EI - kõik virutati ikka standard-rööbastesse tagasi ning uut jõnksakut millegi huvitava suunas ei toimunud.
Lisan veel, et va't see oli valus, palju valusam kui kolmveerandil olnud esimene pettumine ning juba mõttes hellitatud lõõmavpunane tabloo postituse allääres, kirjega - HINDEKS: 9/10 asendus aina lihtlabasemasse tooni minevate varinatidega nagu : 7/10, siis 6/10 , siis korraks 7/10 ja jälle 6/10 ning lõpphinnang tuli sellline nagu allpool: [/: Spoiler off]

Hinnang numbris, lisamölas

Проклятый старый дом filmina: 3/5 e.näitlejatööl ja üldkvaliteedil ei olnud midagi viga ning bekatiga ta ei sarnanenud ei tasemelt ega millegilt muult.

Müsteerium-horrordraamana: 3/5 e.müsteeriumi võtmelahendus oli selline, et draamast ja horrist oli mul sellest hetkest nii sigapohhui, kui vähegi võimalik, aga kuni selleni oli igate ok.

Kokku: 6/10 ehk siis selline tipa üle keskmise film, mis ei hammusta ning vaadata kõlbab, aga DVD ostmiseks käsi ei tõuseks - kui just õigel ajahetkel ette ei satu.

The Echo (USA 2008)
R: Yam Laranas
W: Eric Bernt, Shintaro Shimoshawa


Monday, May 10, 2010

Le Compotieux e. filmiriba filmidest....

...millest ma ei viitsi/ei näe vajadust/ ei oska midagi targemat kirjutada.
(06/2010)

Knowing
(USA 2009)

Cage on nagu Cage ikka, siin filmis limpsib ta viskit, tegeleb tulnuklaste matemaatikaülesannetega, töllerdab lennukirusude vahel ning karjub leegitsevatele lennureisijatele sõbralikke tervitussõnu.
Vahepeal leiab mahti ka metroosiseseks terroristijahiks ning see, et terrorist hoopis kioskivargaks osutub, ei kahanda tema maailmapäästmislusti mitte grammijagugi ning [SPOILER=] kõik Püha Nicolause püüdlused tipnevad päästelaevalt maharvamisega - tubli, kiidan, midagi sellist ma Cage filmidest ootangi.
Ülevõllisaavutus peakarakterilt, aga ülejäänud osa annab kahjuks siit ja sealt soovida.

H:6/10

Хроникa "Ада"/"Chronicles Of "ADA"/Põrgukroonikad
(RUS 90+)

Aasta 1943.
Idarinne.
Natsid teevad Peipsi järve taguses soovõsas supersõdureid.
Sovjetid saadavad sinna vastukaaluks oma Rambofjevid.
To Battle ultimately or to not battle ultimately - that is the question.

Film nagu Bekat-löömakas ikka, ainult kahju, et leegitsevad pilgud mustlassõdalase ja vuntsidega komandöri vahel susisedes soomutta kustuvad, niipea kui Ljudmilla nimeline külaplika mängu astub ning isegi mitte lähikontaktid punnis aaria hiiglastega ei suuda alguses olnud homoerootilist alatooni enam taastada.
Kahju, ilma gaytamiseta 80-e stiilis maskuliin-mollikütufilmi ikka ei tee ning kogutulemus oli suht faggy.

Filmi jooksul joodi vene sõjaväelaste poolt ära 0 liitrit puhast piiritust - EPIC FAIL!
Bold

H: 4/10

Seal on ämblik, kes teeb "ouch-ouch-ouch" kui tal peal sõtkutakse, siis on seal ämblik, kes on suur ning teeb "KKRRROOAAAAAAARRR" ning lisaks veel ämmelgas, kes üritab ajaviiteks jahitrofeed koinida.
Mida ühest kõik - tulistavad - värdjaid - ja - värdjad - tapavad -kõiki filmist veel tahta - PALJUT!


H:2/10

Klassika ja väärtfilm nende sõnaühendite positiivses tähenduses.
Ainukesed asjad, mida ette heidan, on see, et Nicholsoni McMurphy ei olnud minu arust grammigi selline nagu Randalli poiss raamatus oli.
Andeka näitelajahakatisena sai ta oma osaga küll suurepäraselt hakkama, aga kui raamatu Randall oli rohkem selline karismaatiline möllu- ja napsuvend, siis Nicholsoni Randall oli ohtlik.
Selline kilomeetri kauguselt ohtliku varjundiga tüüp, kelle näol ei ole tegemist tüüpilise barroom heroga, vaid kellegi sellisega, kes tegelikult võib üsna paha olla - kohe väga paha, kui tal vaja on.
Teine oli see, et lõppu oleks pidanud rohkem üle vindi keerama, selles mõttes, et vaatajale, kes sündmustejada lõppvaatusega kursis pole, oleks võind ju täie rauaga näkku lajatada, et SPOILER! näe, möllas mis möllas, aga tegime ära ja oli McMurphy - ikka veel on - , aga meile sobivamas variandis. Pealekauba vihjati sellele juba paar minutit ette, mis oli ka rohkem kui äärmiselt ebavajalik.
See selleks ning hoolimata nendest puudustest on tegemist ikkagi ühega mu lemmikfilmidest läbi aegade.
Pealekauba on sel negatiivne karater, keda ei ole võimalik positiivselt võtta ning seda mitte tema mannetuse vaid olemuse tõttu.

H:10/10

Boonusvideo: