Monday, October 31, 2011

Katie Morgan on Sex Toys e. Katie Morgan on seks-asjade peal


Katie, Katie, Katie... Pärast Kevin Smithi filmograafia fännamist on minust saanud ka Katie Morgani austaja. Ta jätab mulle kuidagi väga klassikalise pornostaari mulje oma rõõmsa naiivsuse, blondide lokkide ja silikoonõhupallidega. Isegi tema lapselik hääl lisab tema võlule aina juurde ja paneb mind kohati imestama, et antud combo ei mõju selle naise puhul tüütu ja negatiivsena. Kes teab, võib-olla on asi lihtsalt minus?

Tema lühike tutvustav video teatud sorti lelude ja nende ajaloo kohta (mida ükski endast lugupidav jumalakartlik tubli tudeng nagu mina mitte kunagi ei kasutaks...) on hea näide Katie armsusest. On teemasid, millest oleks võinud suts pikemalt rääkida (bondage) ja teemasid, mida ta üllataval kombel üldse ei puutunud (anal). Kuid asjadest, millest ta rääkis, tegi ta seda piisavalt huvitavalt ja konkreetselt, segatuna klassikalise infomercial muusika ja tobedate naljadega – nii et igav igatahes ei hakka.

Ilmselgelt jääb 27 minti liiga väheseks, et põhjalikult rääkida seksmänguasjade ajaloost ja teatud esemete suhtes tsiteeriksin Katie’t ennast: „You have to be pretty bored to come up with stuff like this...“

Sellegipoolest annab Katie Morgan hea ja humoorika ülevaate, olgugi, et mõned naljad ajasid pigem naerma mitte seetõttu, et need head olid, vaid kinda vastupidi. Lühike hea tuju ja „oot-ma-ainult-hästi-korraks-tšekin-iha24-kodulehte“ tekitaja, kellele antud teema peaks huvi pakkuma. Ja kammoon, pisike kogu vanamoodsatest seks pildikestest ei tee kellelegi liiga – minu arvates parim osa selle video juures!

H: 6 e. Paluks mulle ka nüüd üks CyloRack jõuludeks :)


Thursday, October 27, 2011

Red state e. Uskuvad hullud ja muud loomad



Algus:

Usuhulludega thrillerid mulle meeldivad, kuna pole palju lahedamaid tegelasi kui näiteks piibliga vanadaam, kes õunavargaid enda keldrisse lukustab ja neile Piiblitsitaatidega ülekirjatud relakaga "Sina ei pea mitte himustama oma naabrimuti ubinaid" seljale lõikab. Ka kõnealuse filmi kohta saab öelda, et : "Krt, oli trilliv" ja ehkki kohati natuke rumalavõitu, oli film siiski mõnus lindijooks ja seda kuni viimase lõpusirgeni. Muuseas, seda hoolimata sellest või pigem just sellepärast, et erilist sadistlikku hakketööd, hingepuhastuse nimel, seal ei toimunud...

Stoori -

... ühed õige tüütuma filmikarakterid, ehk kiimas teismelise poisid otsivad netist endale vanemat või ükskõik mis eas rouvat ning põhikriteeriumiks on, et ta peab olema nõus nendega seksima. Selleks, et ette teada sellise avantüüri halvastilõppevust, thrilleri tüüpi kinofilmis, ei pea just prohvet olema, aga see selleks. Olgem ausad, kui palju ikka leidub filme, mille süžeekäiku üldjoonteski juba esimesel veerandil ette ei aima - vähe ja seega endiselt - see ka endiselt selleks ning laseme aga edasi ja ütleme, et edasi läheb poistel pahasti. Enamusel neist vähemalt ning vähemusel läheb vähem pahasti ja siis tulebki see lõpp...

Aru ma'i saa..
(spoilerdan vähe !)

Miks peab kõik ära seletema, nn. lahtine pasunaversioon oleks minule, kui religion-related-thrillerite austajale palju rohkem meeldinud, aga jah.. Nõustun, et filmi lõpu üle vingumine on suht jabur, kuna ei mina ega lavastaja pole üks ja sama isik ning vaevalt, et me ka ühes mõttemaailmas kunagi kokku põrkame, aga kokkulapitu hõnguga mannetuse peaks ju siiski ära tundma.
Igastahes, lõpplahenduse nõrkus ja karakterite kohatine ebausutavus maksis kätte ning juba 5 minutit peale filmi lõppu ei olnud ma kõnealuse kinopildi headuses enam väga kindel. Siiski, Kevin Smith-i kohta üllatavalt hea tulemus - arvestades tema eelmiste filmide ampluaad, olemust ja sihtgruppi - põhjust mütsikergitamist teeselda, kuid siiski ainult teeselda. Ootan edaspidiseid katsetusi vähe tõsisemate filmide valdkonnas.

Religion-related thrillerina: 3/5

Lihtsalt thrillerina: 4/5

Kokku: 7/10 e. kui sa oled juba jõudnud röögatada, et "OMG , milline kuradima hea püant, raisk", siis on ikka meel mõru, kui mõned minutid hiljem selgitatakse, et: "Oh-ei, oh-ei , mis sa nüüd - ei ole üldse nii lahe..."

Kober: 8/10
Kermitos: 3/10

Filmiveeb: 8,5/10
IMDB: 6,4/10


Wednesday, October 26, 2011

Comedy Estonia Tartu: Bill Hicks Movie Night e. Occupy "Athena"


Athenas istumisest on juba rohkem kui nädal aega möödas, kuid see ei takista minusugusel überblogijal sellest alles nüüd korralikult kirjutamast – nagu end välja vabandatakse: „kaua tehtud kaunikene“ võimidagisellelaadset..

Ma olen 100% veendunud, et olen varemgi Athena kinomaja Tartus külastanud, kuid see võis olla ka mõnes muus elus/dimensioonis/unes. Misiganes hägused mälestused mul sellest kohast olid on nüüdseks asendunud väga positiivse arvamusega. Also – kinosaal, kus on SOE istuda? Kinosaal, mis EI lehka popcorni järgi?? Ja kinomaja, mis ilusti distractib MNC’d õlledega, et ta filmi ajal nihelema ja vinguma ei hakkaks??? Approve!

Filmid filmideks (neist pikemalt allpool), kõige positiivsema ja teravam muljed jätsid ikka kohalikud - Louis Zezeran ja Stewart Johnson. Live stand-up on alati meeldivam ja meeliülendavam, ning need kaks noorhärrat tulid oma töödega hästi toime. Kahepeale suutsid nad rahva korralikult naerma ajada ja õhtu nii sisse juhatada kui ka mitte lasta sel ära vajuda. Kudos!

American: The Bill Hicks Story (2009)

Juba enne antud doki vaatamist teadsin ma nii üht kui ka teist herr Bill Hicksi kohta, mistõttu polnud minu jaoks ühtegi väga šokeerivat hetke. Paar uut teadmist sain loomulikult juurde, kuid muidu ma lihtsalt vaatasin ja noogutasin targa näoga kaasa enamus ajast... In my mind!

Mulle tegelikult istus stiil, kuidas antud dokk oli kokku pandud. Ilmselgelt polnud fotodest animatsioon maailma kõige originaalsem tegu, kuid see oli kuidagi... Hea vaheldus tavapärastele dokkidele, mida ma hiljuti ilgelt palju vaadanud ei ole. Kahjuks, hoolimata naljakatest klippidest Hicksi stand-up’idest, mida ma näinud pole, ja huvitavatest lugudest, mida ta sõbrad-perekond usinalt jagasid, venis film liiga pikaks. Seltsimehed minu ümber lugesid peas aastaid tema surmani ja ma lihtsalt imetlesin vahepeal liikuvat õhku.

Ja tõesti – pärast tiitreid visata veel paar viimast kildu ja klassikaline „Stand by me“ stiilis „mis kellestki sai“ montaaž? Kas keegi tegijatest tõesti arvas, et see on parim viis, kuidas lõpetada dokki maailmakuulsa koomiku kohta? Nojah siis...

Lihtsalt öeldes: muidu küllalti hästi tehtud ja huvitav dokk (eriti, kui sa ei tea mehe elulugu juba ette ära), kuid mingi hetk võib hakata unele ajama.

H: 5

Bill Hicks: Revelations (1993)

Revelations oli kõige esimene stand-up, mida ma seoses Bill Hicksiga nägin, ning nagu esimene kordki ei köitnud see kord ka see kauboi algus mind absoluutselt. Video vähemalt mitte – Hicks võis osata küll monolooge kirjutada ja laval inimeste peale karjuda, aga veenvalt ja kaasahaaravalt teksti lihtsalt esitada... Njeeh, pole tema säravaim külg ausalt öeldes. Samas, kui ta hellfire ustest väljus, pilk maas, relvastatud kaabu, keebi ja irvega, siis oli minu pilk küll naelutatud.

Hicksi jutus on alati pointi olnud, mõtlemapanevat pointi isegi, kuid kahjuks on praeguseks vahelepuistatud naljad väga out-dated (ja tunnistan ausalt, et paarist viitest ma ei saanud lihtsalt aru – kas need olid liiga Ameerikasisesed/ajastusisesed või on viga minus...). Tema goat-boy rutiin pole mind ka kunagi köitnud, võib-olla esimesed paar sekundit ajavad jah muigele, aga muidu on see trikk lihtsalt tüütu, pikk ja tüütult pikk ja veniv pealekauba.

Muidu ühe korra, võib-olla isegi paar korda pooleaastaste vahedega pole asi nii hull. Sellest, miks ta nii kuulsaks sai ja miks teda nõnda hinnatakse, sellest saab küll aru. Mõtlemapanev ja osava jutuga mees oli.

H: 7

All in all, goat-boy’d ja purjus välismaalaste konsentratsiooni eirates, oli meeldiv õhtu. Heade mälestuste, sooja saali ja naeruhetkede eest on Athena kino comedy night ära teeninud küpsise minu silmis.

Kiidan heaks ja luban jätkata J

H: 7

Kellel jõudu ja jaksu, siis väidetavalt peaks novembri alguses järgmine samalaadne üritus (järjekorras kolmas) toimuma.


Athena kino koduleht


Sunday, October 2, 2011

The Prophecy, God's army e. ment, Lucifer ja kaks (min.) suitsevat inglit


Näete - kuna ma ise olen laisk..khm...äärmiselt hõivatud, siis hankisin külaliskribaja.
Salut to NeiuEva - Alle sagen JA!

-MNC

___

Pole ime, et ma imeharva filmiarvustusi kirjutan – kui ma sekundipealt pärast filmi vaatamist seda ei tee, unustan ära kõik detailid, mis mulle närvidele käisid!

Sellepärast ongi mul tagantjärgi tarkusena The Prophecy’st küllaltki positiivne mulje jäänud. Mitte midagi otseselt meeliülendavalt, kuid sellegipoolest hää. Algus oli lööv, kuid esimene pool tundi ei suutnud mind üldse haarata, edasi hakkas juba asi looma. Ju siis atmosfääri loomine vajas omajagu aega ja vähemalt polnud see asjatu. Stoory polnud midagi uut, pigem oligi rõhk asetatud karakterite ja piisavalt tumeda maailmapildi loomisele.

Aga ai – Walken ja Mortensen! Where’s a girl to look? Peaingli ja vanakuradi kohta olid nende karakterid tegelikult üsna sarnased – enamjaolt sünged, tõsised ja rahulikud, oma pisikeste nunnude kinnisideedega, kuni nad järgmine hetk kellegi südame seest rebisid või põlema panid – mis andiski kogu asjale mõnusa püandi. Eric Stoltz’i karakter jäi mulle ka miskipärast hästi meelde, kuid antud juhul ei mängi vist andekus väga olulist rolli... Muidu kubises film tuimadest näitlejakaladest, kes monotoonselt oma päheõpitud tekste ette kandsid – meenutas mulle miskipärast keskkooli ajaloo tunde.

Kokkuvõttes oli film tavaline tõsine religion-thriller, mille vahel oli mõned idiootsused (tahtsin seda koorilaulu hammustada..), mõned ülimõnusad stseenid („Little Ralf Sauter, how I loved listening to your sweet prayers every night...“) ning kogu kremplit hoidsid koos põhiliselt kaks näitlejat. Kuna igast tegelasest prooviti punnitada välja kedagi üliägedat, pidi sisu selle võrra natukene kannatama, kohati oleks võinud...

Tegelt – savi! Lucifer plahvatas ronkadeks!

H: kuskil 4-7. Done.

(No sorry, ei leidnud normaalseid pilte.... - MNC)