Bedlam - The History of Bethlem e. ühe hullumaja lugu.

Tunnistan ausalt, et hakkasin Kessu poolt - aitähh! lav ju muz - mainitud dokkarit vaatama selges lootuses näha mingeid perversseid viiteid ja vihjeid elajalikele ravimismeetoditele, mida varasematel aegadel kõige effektiivsemateks meeleparandusviisideks peeti, aga jah...
Minu suureks meelehärmiks nimelt olid dokkaritreijad otsutanud teha ilusa ja ülevaatliku lookese Inglismaa kuulsaimast hullarist, mis algselt teenis oma kannuseid poolekohaga freakshow asutuse ja lõpuks nii mitmegi tuntud tegelase elupaigana.
Poolik töö, ehk pingestatakse küll pidevalt taustamuusikat ja teravdatakse hääletooni ning lisaks viidatakse pidevalt küll paralleelidele, küll kõveratele peeglitele, et a'la - Bedlem oli koht kus oli normaalne sel ajal kui väljas valitses hullumeelsus, aga mitte ühtegi tõestus, viidet ega midagi muud asjalikku selle lause selgitamiseks või paikapidavuse demonstreerimiseks ei poetata.
Samuti ei suudeta ei pinget ega ka pinevust üleval hoida mujal kui pealelugeva onu hääles ja sellest on hullumaja ajaloost rääkiva filmi kohta vähe ning ei kurja pilguga onu, ajutükeldamisstseen, ega ka mitte keerlev tool filmi huvitavusastet ei tõstnud ja ühtegi puudujääki need ka korvata ei suutnud.


H: 5/10 e. keskpäraselt mõttetu junn, mille parim osa oli James T. Matthewsi ja teda ahistava Airloom-aparaadi kirjeldamine.

Bedlam -The History Of Bethlem (LINK)

__________________________________________

PS. Tekkis isu "Blackstone-i varjud" uuesti läbi lugeda.

Airloom machine, millega prantslased kiirgust inglaste ajudesse pumpavad ning seeläbi nende mõistust kontrollivad.

Season Of The Witch e. Tants ümber nõiakäru

Algus on siin ja edasi:

Kui teil, kallid lugejad, on edaspidi vaja tuua kas siis näiteks või soovituseks head fantaasiafilmi keskajast, mille ristisõdadest katkuaegse Euroopani kanduv tegevus on nii kaasahaarav, et seda vaadates sööte koos chipsidega ära ka nende ümber väänatud plastmassi ning mis on sünge ja nii fantastiliselt realistlik, et paneb teil maomahlad päripäeva pöörlema ning sunnib teid enne magamainekut nõiamärke uksele joonistama, siis olete omadega pekkis.
Mina sellist kino teile soovitada ei oska ning SOW-i peale pole ka mõtet aega raisata.
Aga noh, loodus tühja kohta ei salli nagu öeldakse ja oligi juba aeg, et keegi eelmise aasta suurüllatajast Black Deathist "ainest võtaks" ja kallima, aga paraku oma olemuselt säästuprojektiga inimesi kinno meelitaks. Ajastus viitab küll vähemalt sellele, sest uue aasta esimese kvartalis on ikka inimesi kergem uusi soperdisi vaatama meelitada kui viimases.

Lugu:

Kaks Ristisõdijat sõdivad muhameedlaste vastu ja Jumala nimel ning kuna üks neist ajab noore neiu orgi otsa ja teine ei ole lihtsalt kõige taibukam, siis hakkab neid südametunnistus piinama ning nad deserteeruvad Inglismaale.
Katkuagoonias ja nõiajahi rütmis tõmblevas Britannias võetakse nad aga selle nalja eest kinni ning vabaks saamiseks peavad nad ühe nõiaplika kohtu ette ja iidse loitsu läbi tuhastamisele viima.
Päriselt!
Päälik-Munk ütleb: "Te peate selle nõiavidina kohtu ette viima, et ta nõiaks mõistetaks ja iidsest raamatust loetud loitsuga tuhastataks. Siis saab teie süü lunastatud."
Sir Nicholas Cage ütleb: "Olgu, aga ainult sel tingimusel, et see on õiglane kohus, sest ma olen väsinud valedest"
PM:"Jah , see on õiglane kohus, annan oma sõna!"
Sir Cage : "Olgu, vabastan aint häbipostist ühe pätipoisi, et ta kaasa meelitada ja siis asun teele."

Ja nii nad lähevad..

Film nagu ta oli:

Rogue entertainmenti logo jäi mulle kuskilt silma juba enne, kui see film minu vaateulatusse jõudis ning ega see mind eriti usaldavaks ei teinud.
Samas, mida tahta filmist, mille eelarve on kõigest 40 miljonit taala. Kuue mulliga nelikümmend on põmst võttemeeskonna suitsuraha ning näiteks lahingustseenidesse rohkem kui 2o inimese kaasamisest ei ole mõtet unistadagi.
Sama jutt käib ka kuulsate näitlejate ja hobuste kohta ning seetõttu ei maksa imestada, et tuntud näitemänguvirtuoosid asendati minu lemmik näitlejaparoodia Nicholas Cage-ga ning lisaks saate teada, et nii ristisõdijate kui muhameedlaste armee peamiseks löögirusikaks ning ka auks ja uhkuseks oli ikka ja alati jalavägi.
Viimast vist küll ainult tänu sellele, et hobuste küberneetiliseks loomiseks mõeldud raha läks arvatavasti selle udukogu loomiseks, mis pidi siis ülejäänud armeed kujutama - lisaks neile kahekümnele päris sõdurile.
Ohjahhh - tea, kas peaks enda blogisse Nõiaajastu tõttu ekstra "indifilmie" kirjega leibeli tegema või piisab olemasolevast "low budget-ist"?

Igastahes jah:

Oli see algus mis ta oli, aga ega ta edasi ka paremaks ei läinud. Kiituseks võib öelda, et päris magama ei ajanud, aga ta ei olnud ka piisavalt naljakas, et olla midagi enamat kui kvaliteedimärge "Parem kui The Last Legion".
Kuskilt keskelt, kui üritati sellist psycho-thrilleri joont sisse vedada, läks küll juba peaaegu, et natuke huvitavaks, aga ega see tobetsemisest kaugemale jõudnud ning minu arus oleks hundid ja neetud ninja-mungad võinud neid võsast rünnata terve selle teekonna vältel.
Viimati nimetatud tandemi lõppu paigutamine võis küll olla hea plaan suurelt lõpetamiseks, aga ei, vahepealne igavus maksis kätte ning ninja-munkade vähene kasutamine muutis plaanitud Finale Grande üsna pisikeseks ja mannetuks.

Hinnang numbris, lisamölas:

Nicholas-cage-keskkajas filmina: 1/5 e. mis mõte on vaadata Nickiga filmi, mille nimi ei ole Gone In 60 Seconds ja kus Cage ei näe välja nagu jaburduse kehastus- mitte mingisugust mõtet pole, ausõna.

Fantaasiaküllase äksõn-seiklusfimina:2/5 e. Ninja-mungad on kindlalt poolt punni väärt ja ülejäänud poolteist tuleb Claire Foy eest, kes näeb paha ja räsituna no niiii armas välja.

Kokku: 3/10 - tahe teha B-filmi vaimus A-filmi võttis sellelt kinolt igasugused võimalused ning Dominic Senale peaks see nüüd olema paras õppetund teemal, et Nicholas Cage on risk ja väga suur risk. Kui film ikka talt veiderdamist ei nõua ja teda hoopis näitlemiskammitsatesse suruda üritab, siis ei tule mehepoja ettastetetest head nahka - mitte mingil juhul.
__________________________________________

Season Of The Witch
(US 2011)

Filmiveeb: 4,20/10 (5)
Rotten Tomatoes(tomatoemeter): 5%
IMDB: 5,5/10 (5825)

ACHTUNG!
ENDISELT KÜSIN UUE TEXT-FONTI KOHTA, ET KAS ON SILMI VÄSITAV, LUGEMISEKS EBAMUGAV VÕI LIHTSALT RÕVE?

Чёрная стрела e. Vana hea Inglismaa nooled, ainult ilma Robin Hoodita

Vabandan topeltposti eest, aga da huija bella blogger!

Alustuseks:

Black Death-is oli Nõiaküti kaaskonnas üks kaader, kes "Relvakandjate Au ja Ilu eest seisva konventsioonilepingu"raamest välja oli astunud ning siis mainitud lepingule mittevastavalt hambulise teraga mõõka kandis. Noh sellist, mille tera ei ole tappev, vaid on efektne ehk siis selline nagu Hiina müür. Ja enne, kui keegi hakkab kobisema midagi müüri sisse laotud ehitajatest, ütlen kiiresti ära, et Hiina müür ei tapnud ise mitte kedagi - ehitusjärelvalveinstruktorid tapsid.

Hiina müür ise oli umbes sama ohutu, kui see mainitud mõõk, mis mu mõtted koheselt lapsepõlves nähtud Musta Noole filmile viis, sest mälu järgi seal tapmisest muud ei kasutatudki. Umbes, et vibupüssid olid selleks kaasas, et sinna külge saapaid kuivama panna ning odaga kärbiti roose - ükskõik kumba värvi..

Ok, paraku oli see ka üks kahest mälestuskillust, mis mul kogu filmist säilinud oli ning seetõttu tuli kõigepealt tuvastada, et kas tegu oli sarja või filmiga ning seejärel, et mis kuradi maa film see üldse oli või vastupidi.

Tehtud!

Film ja raamat

Musta noole raamat oli esimene seiklusjutt, mille ma läbi lugesin ning jättis ka kustumatu jälje mu mällu. Näiteks raamatu alguses olnud John Iakstegija poolt läkitatud värsiread on mul siiani 95 % ulatuses peas ning filmile heidangi kõige rohkem ette seda, et vene kinomeistrid polnud seda luulevormi filmi sisse toonud. Asi vist ilmselt selles, et tsensuur ei tuvastanud sealt sõnu: edu, kommunistlik noor, proletariaadi diktatuur ja partei, aga see selleks.

Mainin siis parem kohe ära ka teise ämbri, kelleks oli tollal mitte eriti noor ja vaevalt et ka kellegile enam lootustandev Algimantas Masiulis, aga aitab hetkel anatoomiast ja ütlen hoopis paar sõna stoori kohta.

Kes raamatut pole lugenud, asetseb minu jaoks allpool pärakuta inimeste tasandit ning seetõttu ei leia te ka siit mitte mingit sisututvustust - vatnii!

Kultuursematele inimestele pajatan aga, et tegemist siis filmiga, mis küll kärbib raamatut siit-sealt, aga üldjoontes ei pannud tähele, et midagi puudu, midagi eriti puudu või midagi häbeneda oleks.

Tipptöö stsenameestelt, mis muud ikka öelda... ainult need värsiread.

Kõrgem filmibioloogia

Mainisin ennem Masiulist ning no andke andeks, aga mainitud ja praeguseks meie hulgast lahkunud teatriguru sarnanes tõepoolest pigem Leopoldi või elava pelmeenipakiga, aga mitte Grimstone-i *mahapõletaja ja vana lahingukaru - Bennet Hatchiga.

Ülejäänud vanema eskaadri näitlejad oli sellised nagu nad CCCP- i ajaloofilmis olema pidid ehk metalli sisse topitud slaavisoost parmud ning sellega oli ühesõnaga - ok!

Muuseas, teine mälestuskild mis mul filmist oli, oli see, et John Matcham** muutus naiseks tagasi moondudes palju koledamaks ning noh - vanema ja targemana ütlen hoopis diplomaatiliselt, et ega ta ilusamaks küll grammigi es läinnu ning samal tasemel ta ka es püsinu.

Filmi anatoomias jättis aga soovida peamiselt muusikaline pool, mida põm'st polnud.

Olen harjunud Sovjetimaa seiklusfilmidega, mille teekäänakuid saadab oma headuses tuntud slaavi rokk, aga siin seda polnud - mitte ühtegi laulu ning seega pole ime, et ma ei mäletanud mis maa filmiga tegu.

Selle-eest olid siin filmis nooled, mis lendasid ja vuhisesid ja ainult kirikustseenis jäi mulje, et filmi must nooletaja - Jon Iakstegija - nägi loogaks painutatud jugapuuistikut esmakordselt, aga ülejäänud nooled vuhisesid ikkagi lahedalt. Mitte just-vist usutavalt, aga lahedalt ikkagi.

Hinnang numbris, lisamölas:

Raamatuainelise Sovjettfilmina : 3/5 e. Mida iganes ma ka ennem ütlesin, ei korva tegelikult need lahedad nooled ja sir Danieli hammasmõõk laulude puudumist, kahju lausa.

Ajaloolis-Romantilise seiklusfilmina: 3/5 - Sovjettide ja Meeriklaste peamine vahe filminduses oli see, et meie vennasrahvad romantikale suuremat tähelepanu ei osutanud ning seega jäi ka üleliigne moos sisse kallamata. Samas ei olnud mite mingeid samalaadseid kokkuhoiujooni kõrtsi ja löömatseenide puhul - tore.

Kokku : 6/10 e. pigem laulupuudega nostalgiahunnik kui nüüd peadööritamapanev seiklusfilm, aga mõnus õhtune vaatamine igastahes. Kahju ainult, et EST/ENG subbe pole kuskilt varastada.

IMDB: 5,7/10( 27 votes)

Film 9 osana youtubes, vene keeles ja ilma subadeta.

Esimene Teine Kolmas Neljas Viies Kuues Seitsmes Kaheksas Üheksas

______________________________________

*Mesasi on Grimstone ? Mingi kergestisüttiv kivikalme? Ma mäletan aint värsirida "seda kes Grimstone-i põletas maha".

Tuttavaid kohti pole vaja kommentaariumis üles lugema hakata, aga joomalugusi võib ikke pajatada.

Herkus Mantas e. Leedu Henrik

Räägin nii:

Igasuguste Sovjetikino filmide kätte saamine on teada tuntud porno ja nii oli ka selle Total War Centeris peitunud viite järgi leitud filmikesega.

Täpsustan veel igaks juhuks, et filmi isegi leiab, aga kuna mul on leedu keel suht roostes ja vene keele tase on langenud alla igasugust arvestust ja põhineb peamiselt erinevatel roppustel, mis tähendavad suguelundeid, siis vajan ma filmidest arusaamiseks inglise või soome keelseid subtiitreid, äärmisel juhul sobivad ka eesti keelsed.

Esimesena (1. nov.) proovisin mingisse leedu torrentijagamisjebaasse ennast sisse möllida ning tuginedes kosmilisele inspiratsioonile ja maailmateadvusele täitsin ka kõik vajalikud lahtrid - punased tärnid lahtrikeste ees on muuseas igas keeles mõistetavad.

Sisse mind muidugi peale regamise lõppu ei lastud, aga kuna olin tuvastanud nn. järelsõnas mingisuguse aktivija taolise sõnavärdja, siis otsustasin activation maili ootama jääda.

2. novembriks oli mul ootamisest kõrini ning otsutasin uuesti regada - teate, iga blanketi all on need kastikesed kuhu saab linnukesi teha, eksole- noh, seal olid ka, aga kuna mu leedu keele tase polnud 24 tunniga paranenud, siis seekord ma lihtsalt tegin kõik esimesest viimaseni linnukesi täis ning - voila!- kohe olin ka sisse logitud

Paha lugu on nüüd see, et arvatavasti hakkan ma nüüd 27 korda päevas mingeid news lettereid saama või kuidas neid leedu keeles nimetataksegi -novas gazotas ehk - aga filmi sain ikkagi kätte, Eng-subbedina ja puha.

Filmist ja ajaloost siis ka lõpetuseks:

Tegemist siis leedulasete oma kangelasega, kes peamiselt tegeleb ristirüütlite vastu sõdimisega. Midagi meite Meelise sarnast, aga mingi osava lükkega on suudetud venelastepoolne abi välja jätta - respect.

Tollasel ristisõdade ajastul käisid asjad nii, et kui vallutati mingi uus maatükk, siis võeti peale (vahe)rahulepingu sõlmimist alati pantvange, suunaga nõrgema poolt tugevamale.

Parimateks pantvangideks olid ülikute vanimad pojad - ka Meelist hoiti ju Kippeli raamatu järgi Rootsi kloostris kinni.

Film algabki sellega, et Ordumees süüdistab enda juurde kogunenud Leedumaa vanemaid enda tapmiskatses ning põletab nad elusalt.

Leeduma ordumeelseks valitsejaks saadetakse aga ennem mainitud intsidendi käigus põletatud vanema poeg Henrik, ehk Herkus, kes on kristlaste keskel üles kasvanud ning tema abil loodetakse ordumeeste saapaalust Leedus veel kindlamaks muuta.

Paraku aga on Herkus enamiku kristlikust õpetusest ühest kõrvast sisse ja teisest välja lasknud ega kiirgagi puhtast orjameelsusest Saksa Ordu vastu ning esimese asjana otsutab ta kodumaale naastes ristikandjad sealt välja lüüa ning nii algavadki sõda Leedu vabaduse nimel ja konfliktid teiste vanematega.

Põhiline siis see, et Mantas on siiski ühest küljest kristlaste tões ja õiguses üles kasvatatud ja midagi on sellest siiski külge jäänud, lisaks on ta nende hulgas puutund kokku ka avarama maailmaga.

Tema sõdurid ja kaasmaalased aga ei ole, nemad on elanud Leedu metsades ning kummardanud jumalaid, kes tahavad vastutasuks antud sõjaõnne eest ohvreid põletatud sõduritena, aga mitte orjastatud rahvana ning seega ei taha keegi midagi kuulda vangivõetud ordulaste ellu jätmisest ja veel vähem nende rüütlisõna vastu vabastamisest.

Kahe heinakuhja vahel kõlkudes peavad mingil hetkel lihtsalt diplomaatilised lahendused otsa saama, ebadiplomaatiliste lahenduste tagajärjed on rängad ning kui vangi võetud sakslaste hulka satub ka tema kristlasest naisevend, kes on ka tema enda tänuväärne õpetaja, on seis äraütlemata kehv.

Kahjuks, aga on naisevenna saatuse lõplik lahendus ka filmi kõrgpunkt, kus filmitegijatel aur otsa sai, sest edasi läks film aina ja aina mõttetumaks ja igavamaks. Ideid ei olnud, lahingutel puudus igasugune säde ning viimane veerand koosnes juba suvalistest juppidest, mis olid ilma igasuguse üleminekuta üheks aru ja otsata kaadrijadaks kokku kleebitud.

Mingist hetkest ei huvitanud enam absoluutselt, et kes suri, miks suri ja kus suri ning üks ja sama voodilinade lehvides ringi ratsutav ratsaväelaste salk ei suutnud ka olematule tasemele langenud lahinguid paremaks muuta - kahjuks.

Hinnang numbris, lisamölas:

Sovjetikinolise ajaloofilmiga: 3/5 e. üllatavalt ei tinginud hinnet alla mitte propagandistlik toon vaid just füsioloogilised puudujäägid. Peamiselt auru otsasaamine poolel filmil.

Ajaloolise-draamana: 2/5 - esimene pool haaras nii luguloo enda kui ka draama poolelt niivõrd kaasa, et mind ei seganud selle vaatamisel ka ära lõigatud subtiitrite algus. Edasi läks, aga film tühjaks, lihtsalt tühjaks.

Kokku: 5/10 e. kui esimesel poole arvasin ma, et meite Viimne Reliikvia on lihtsalt värvilisem, siis teisel poolel sai selgeks, et ta on tervikuna parem. Lisaks, kuna järjekordselt tüüpiline Eesti filmiajalooline käkerdis nimega Nimed marmortahvlil on parem kui lätlaste Riia kaitsjad, siis oli seis vähemalt selle koha pealt win-win ning ma jäin riigitruude mõtetega magama

Kas ma kahetsen, et vaatasin ? Ei, tegemist siiski vähemalt pooles osa äärmiselt hea filmiga. Pealegi tekitas see minus uue huvi endise sotsbloki, sots-blokiaegsete ja järgsete rahvuskangelasfilmide vastu.

Peaks näiteks paar Tarass Bulba-d nüüd inertsist ära vaatama või on ehk kellelgi mõni Jamõk Vägilase ekraniseering?

Mujal:

IMDB: 7,4 (64 votes)

Tegemist pole treileri vaid muusikavideoga, mis sisaldab katkendeid filmist Herkus Mantas

Robin Hood e. vanurite romanss 2010

Ja sellest sai see alguse:

Pohmell peksis täna veel tiba-tiba näkku ning oma tänaselt välimissioonilt saabudes kargas mulle miskipärast pähe, et peaks selle uusima Robini ära vaatama - Robin Crowe Of Scott-i noh.

Paskaagist Mulletirobin Costneri ma juba jooksutasin paar kuud tagasi silme eest läbi ning sellest halvem see filmi ikka ju olla ei oleks tohtind, aga....

Mis värk siis:

No oli ikka erakordselt igav ja loll kino, ajalooliste seoste otsimisest loobusin ma lõplikult kuskil kümnendal minutil, kuna Robini puhul kasutas Ridley Scott sama trikki mis Gladiatori puhul, ehk siis võttis kõik inglise kuningad, kes Inglismaal ja selle vennasvabariikides on olnud ja segas neist paraja kompoti kokku - armas.

Paraku aga jäi Robin oma Rooma vennast kraadide võrra lahjemaks kraamiks, kuna Gladi pakkus vähemalt efektiivset tamplemist. Alguslahing oli selle Ridley-Rooma filmi üks parimaid momente, aga Robini alguse puhul kadus mul üsna kiiresti huvi, et miks nad seal jahmerdavad ja kui nad tõesti peavad seal jahmerdama, siis miks nad seda kurat nii lollisti teevad.

Keset filmi ja sealt lõpuni oli igast jahmerdamist veel ning lisaks oli veel mingi paleeintriig, mis jooksis silme eest kaugelt mööda ning ega mind tol hetkel enam huvitanudki, et mis seal nüüd juuksekarva täpsusega toimub. Ahjah... äge tampimine asendati aeg-ajalt millegagi, mis pidi olema "lustakas".

Vaata, kui keegi üritab mingit nalja teha ja see pole naljakas, siis üldiselt saad sa ikka aru, mida ta teha tahtis, kuna ta veab oma suunurgad võimalikult kõrvanibude lähedale ning vahib sulle äraootavalt otsa. Filmide puhul on ka võimalik tajuda, et mida ühe või teise asjaga on öelda üritatud või mis emotsiooni on üritatud vaatajas esile manada.

Enamus filmist oleks ma pidand filmi tegijate meelest lustakalt meelestatud olema ning võimalik isegi, et naerma, aga ei . Selle asemel ma hoopis tukastasin korraks ning mitmel korral kerisin filmi edasi, et ülim lustlikkus või pigem lustakas sentimentaal emotsionaalsus liiga lustakaid mõõtmeid ei võtaks ning ma filmi ikka lõpuni vaataks - sain hakkama, ebalustlikult, aga siiski.

Mis toimus siis:

Ok, mingitel hämaratel asjaoludel pöördub Kuningas Richard Lõvisüda ristiretkelt tagasi ning vaatajale näidatakse seda, kuidas ta parasjagu mingit prantsuse kindlust piirab.

Kuna prantsuse kindluste sees on enamasti prantslased, siis isiklikust vaatevinklist kiidan ma sellise filmialguse heaks.

Tegelikult võiks iga sedasorti Hollystory film ühe korraliku frentšiveristamisega alata - mul poleks selle vastu otseselt midagi, kuna teadaolevast ajaloost, kui sellisest, on mainitud žanrisse kuuluvad filmid nagunii võimalikult kaugele jooksutatud.

Noh, edasi saab Lõvisüda surma, pahad võtavad kuninga krooni Inglismaale viiva Robin Locksley Of Nottinghami koos tema kambaga pihtide vahele, killivad ära ning neile hüppab omakorda selga Austraalia kõige tuntum neonats ja Rooma tsirkusemängude populaarseim õlinägu Russel Crowe*

Okei, edasi riietab Russel ennast Robiniks, esineb Robinina ning Nottinghami jõudes saabki Robiniks. Kohe peale seda, kui on vanale Locksleyle tema surnud poja mõõga ning hunnik valeinfot edasi andnud. Ahjaa, surnud Robini Marioni nimelise lese saab ta ka endale ja temakese ning kõigi teiste edasine tegevus on ka igav.

Hinnang numbris, lisamölas:

Veel üks Robini film: 1/5 - Oeh, ei saa öelda, et Robin Hoodi filmid üldse minujaoks kinokunstiajaloo paremiku moodustaksid, aga praegusel hetkel edestab see küll ainult ühte 70-e aastate Saksamaal valminud erootikafilmi - "Robin Hoodi naised" oli vist nimi.

Ajaloolise taplusfilmina: 1/5 - üks suur pläust, kus vahepeal üritatakse komejandikaklust etendada, aga siis veab Ridley jäsemetesaju järgi tukslev südameke filmi jälle digivere lainetele ja siis sealt uuesti tagasi.

Kokku: 2/10 e. ma kogu aeg mõtlesin, et kas kõik see kupatus saab veel lollimaks minna ning ta läks ja läks ja läks ja läks kuni lõppes igava kaklusega rannaliival, kuhu madinate ja lustakuse sissevedamiseks kokkukeevitatud šüžee teda ka kogu aeg vedanud oli.

Kas ma kahetsen, et seda vaatasin? : Jah ja ei - ajast on kahju, aga samas on ka negatiivne kogemus hariv ning nüüd on vähemalt kindel, et ma mingis muus variandis selle filmi otsa ei komista, selle eest raha ei maksa ning olgu kõik jumalad tänatud, et ma seda esialgsele plaani vaatamata kinno vaatama ei läinud. Soovitan ma seda neile kes arvavad, et Braveheart oli tasemel ajalooline madinafilm - oligi! - sellega võrreldes tõesti oli.

PS.Kas ma peaksin sellele filmile lisapunkti andma selle-eest, et see algas ja lõppes prantslaste retsimisega?

PS. Kes arvab, et Robin päästetakse filmi lõpus maski kandvate kaltsak-laste või surnusttõusnud kunn Lõvisüdame poolt... arvab valesti !

_______________________

* Peaks mainima Isa Pjotrile, et Russel Crowe karakter on tema tehtud gladiaatorite teemalisest lauamängust puudu.

Väga hea mäng on muuseas, ehkki vajab veidi tuunimist ja kohitsemist ning lauamänguhuvilistel soovitan proovida, kui kaardid kuskile netti üles riputatakse. Hetkel on kogu patsahkam Ouve nimelise lauamängusõltlase käes ning Isa Pjotr sepistab hoopis kilpe.

Mujal:

Ninja Robot:

Live for This: 7/10

Guido Mukk: 7/10

Onu Kalver: Täitsa Viisakas

IMDB: 6,9/10 ( 44.405 v.)

Ahjaa - vabandan, aga shotte ei saa kuna VLC paneb näkku.

Black Death

Alustades

Häid filme tehakse, vastavalt traditsioonidele, ikka ja jälle harva ning enamus ajast veel harvemini ning häid ajaloofilme tehakse nende samade nikastanud kommete järgi veel harvemini.

Ega MNC viimasel ajal neid eriti vaadata ei julgegi, kuna peale Valhalla Risingut on paar läbinisti debiilset roimalinti silme eest läbi vuhisenud ning seetõttu seisis ka Black Death peaaegu 2 kuud HDD- l, oodates, millal mainitud gentleman piisavalt julgust kogub, et see pleikasse lükata.

Ennemuistsel ajal

Musta surma nimeline katk rabas keskajal hauda rohkem inimesi kui Poola piim, Läti seagripp või kohalik mustlaspealik seda sama ajaga teha suudaks. Inimesed naelutati oma kodudesse kinni, sügelevaid kaenlaaluseid kardeti kui katku ning tuleriitadel särisesid nõiad ja muud Keskerakondlaste sünonüümid. Kirbud aga aina kalpsasid ringi ja hammustasid - huvitav aeg ühesõnaga, kui ennast hiinapäraselt väljendada.

Filmist siis ka

Filmi tegevus toimub selle sama jumala (või saatana) saadetise kõrghooajal ning keskendub katku kärvavate inimest efektirohkete viimsete piinade näitamise asemel hoopis noorele mungahakatisele, kes selleks, et saaks kloostriseinte vahelt oma göörlfrendiga hoorama minna, kaupleb ennast teejuhiks kogemustega nõiakütile ning tema kambale.

Kohalikule piiskopile on nimelt teada, et kaugel metsa ja soo taga asetseb üks küla, kus katku pole ning osteloomulikult on teoloogiliselt lubjastunud idioodid teinud sellest järelduse, et sealkandis peab üks surnumanaja tegutsema, seega - õlitagem raudne neitsi ning siis tikud tasku ja minekule.

Ise arvan siis nii

BD puhul on siis tegemist müstikaseguse ajaloofilmiga, mida võib vaadata ka kristliku propagandafilmina, ehkki see nõuab eelsuunitlust/soodumust, sest film ise selleks põhjust ei anna* ning hoolimata alguses veerema hakanud tüüpstsenaariumist, on tegemist kuradi hea kinoga.

Alguses häiris see, et suure katku ajal oletatavasti valitsenud musta meeleolu ja sünget surmaõhkkonda polnud suudetud edasi anda, aga asja arenedes sai selgeks, et seda polnud eriti taotletudki, kuna Must Surm ise on ainult kolmanda järgu kõrvalosatäitja rollis.

Otseloomulikult alustasin ma filmivaatamist nn puhtalt lehelt, teadmata sellest mitte midagi muud peale filmi nime ja selle, et tegemist ei ole ameerika suurte kinoekraanide kinoga.**

Film jooksis sujuvalt, kordagi mahakäimiselemente ilmutamata ning kogu aeg surusin endas maha erinevaid spekulatsioone filmi lõpu suhtes, kuna kuskilt sisimast kerkis esile aina suurem ja suurem tunne, et hoolimata paarist klišeest, mõnest tühisest möödalasust ja keskele lükatud kohustuslikust madistamissteenist *** läheb kogu krempel aina paremaks ja paremaks, muuseas - ja nii ta läkski.

Hinnang numbris, lisamölas:

Ajalootaplusfilmina: 3/5 - tee mis tahad, aga taplusfilmina ma seda vaatama hakkasin. Suuremaid konflikte oli aga ain't üks, kuid see oli see-eest igati heal tasemel. Puudus nimelt Sininäost alguse saanud lahinguaegne jäsemetesadu ning kehval tasemel kaameratöö oli korvatud hea madinakoreograafiaga.

Ajaloolisromantilise müstikafilmina: 5/5 ehk ajalugu oli vastuvõetav ja lovestoorit oli täpselt niipalju, et usutav tundus ning läägeks ei läinud, pluss igatepidi pandav müstikaosa.

Kokku: 8/10 ehk soovituslik antud filmižanri fännidele ning ega ta neid teisigi hammustada tohiks.

Joonealused________________________

*

No krt, teatud usuringkonnas peetakse isegi 30o-t Bushi adminstratsiooni loodud Iraagi sõja propagandaks.

**

Pidasin seda muuseas jänkistanis toodetud bekat-iks.

***

High-Five realistlikuima Morgensterni eest viimase aja kinodes.

Mujal:

Jesterhead colony: 8/10

IMDB: 6,7/10(2937 v.)

Rotten Tomatoes: 72 %

Treiler on nagu nad tavaliselt ikka kipuvad olema, ehk siis eksitav.

Kingdom of heaven e. Rist, viletsus ja sõda - ühes ja samas filmis.

Kuna minunäol on tegemist kodanikuühiskonna kõige jälgima produkti ehk algatajaga, siis teen ettepaneku algatada kodanikualgatus Ridley Scottile Eesti kodakonduse andmise keelustamiseks, juhuks kui ta seda kunagi taotlema peaks või kui see tundub liiga riskantne, siis Eestisisese ehitusloa mitte väljastamine igavesest ajast igaveseks - v.a. tingimusel, et hoone karkass seisab kahel kanajalal.

Vat nii teemegi - las siga nutab ja ehitab ning ehk mõtleb järgi, et kas ikka tasub igast sitta kokku keevitada või mitte.

Allah akbar!

H: 3/10 e. kui sa teed filmi, nii-et selle tegevust mõjutab otseselt üks tollase aja suurimatest ususõdade raames toimunud lahingtapatalgudest, siis ei ole viisakas seda mitte näidata!

________________

Kole-Jaanus:7/10
IMDB:7.1/10

Robin Hood Prince Of Thieves e. Inglane = pätt

Kuna Sick boy Sid sõimas mind juba Troy postituses ilutsenud liigse homoerootika eest, siis RH puhul piirdun ainult teose informatiivsete väärtuste esiletõstmisega.

Nimelt on tegemist taiesega, mis kannab inimestele kandikuga ette ühe teatava ühendsaareriigi asukate ajaloo ja isikumudeli.

See, et inglaste näol on tegemist kahele saarele koondunud üdini kriminaalse grupeeringuga, tehakse selgeks juba filmi alguses - Inglise kuningas istub okupeerimiskatse eest vangis, Robin Of Locksley kannab õiglast vanglakaristust suurokupandi sulaseks olemise eest ning Inglismaal tapavad valitsevatesse haldusstrukutuuridesse kuuluvad organid kulaklikku elementi.

Ühesõnaga - paras kamp ja ehe läbilõige ühendkuningriigi elanikkonnast.

Et stsenaariumit etendada ning inglase üldkuvandit veelgi selgepiirilisemaks ja arusaadavamaks joonistada, põgeneb Robiniks maskeerunud Kevin Costner vanglast, kaasates sellesse operatsiooni elukutselise abielulõhkuja ja kriminaalkorras karistatud Neeger Kazeemi.

Idast siirdub kriminaalne duo prantsusmaale ning kasutades ära inimsmugeldajateks nimetatavat Prantsuse kuningriigi ühiskondlikku kõntsakihti, maabuvad Araabia immigrant ja moraalitundetu aadel kroonirannikul, et seal mööda kultuurimälestisi kakerdada ja isiklike mahhinatsioonidega edasi tegeleda.

No ja edasise võtan kokku lühidalt, ehk siis enamus filmist kakleb Robin korravalvejõudude ja sanktsioneerimata keldi palgasõdurite lahingrühmitusega, kelle esilemanajaks on ennast Normannidele mahamüünud Nottighami šerif, relvastab ja re-organiseerib metsas redutavaid banditistlikke jõude, kelle hulgas on pereisast kõrtsikakleja ning alkoholi- ja võitluskunstiprobleemiga munk ning lõpuks lõppeb kõik nii nagu Inglismaal lõppema peab, ehk siis üks pätt kupatatakse minema ja tema asemele astub teine.

Hinnang numbris, lisamölas

Õppefilmiga Ühendkuningriigi elanike teemal: 3/5 e. imperialismi kantsile nurgakivi pannud ning kuritegeliku elemendi peamise eksportijana tuntud vana hea Inglismaa ei ole midagi muud kui see, mida te kõnealuses kinus näete - kamp pätte, krooniga või mitte, aga lihtsalt kamp pätte. Paraku aga oli linateos liiga pealiskaudne ning seega rohkem lõpetamata peatükk kui täisväärtuslik teatmeteos.

Romantilise-ajaloodraamana: 2/5 e. no oli ikka kõntsapoolne värgens küll ning keldi rahuvalvejõud ja Christian Slater moodustasid ainukese mingiväärtusliku osa kogu filmist.

Kokku: 5/10 e. Kunagi mulle meeldis filmi tunnuslaul Everything i do.. Bryan Adamsi esituses, ega sel siiani midagi väga viga pole.

IMDB: 6,7/10

Screenshotid on pühendatud Laurile ja Isa Pjotr-ile. Kummalegi kaks.