Shortbus e. ava ennast kõigeks ja igas variandis

It's just like the 60's. Only with less hope.

Üks teatud maailmakuulus DJ näitas mulle suvel üht teatud klippi sellest filmist, pärast mida olin ma oma psüühilise tervisele mõeldes sunnitud ka ülejäänud filmi ära vaatama.

Lugu keerleb kamba New Yorkis elavate inimeste üle, kelle seksuaalsed harjumused väidetavalt erinevalt tunduvalt normist. Et ennast vabamana tunda ja lasta nii oma ihadel kui ka kunstilisel poolel rahuldust leida, käiakse üheskoos südalinnas asuvas klubis/salongis nimega Shortbus. Seal avastatakse ennast, uusi inimesi, leidub nii orgiaid kui ka draamat ja isegi üks väike vaene vibreerib roosa muna leiab oma enneaegse lõpu... Niuks.

Peab tunnistama, kui ma teaksin, et kuskil Tallinna keskmes peitub sarnane klubi, siis ma läheksin seda esimesel võimalusel oma silmaga kaema... Kuigi suure tõenäosusega ma pärast paari korda sinna enam tagasi ei kipuks. Filmist rääkides, siis olid erinevates linnaosades elavad tegelased ja antud istumispaigake väga hästi omavahel põimitud. Leidus nii häid dialooge (tooksin esile Sook-Yin Lee ja Lindsay Beamishi vahelise keemia) kui ka ülepakutud stseene, ning vahepealsed animatsioonid New Yorgi linnast lisasid filmile mõnusa tunnetuse.

Mulle väideti, et filmi alguses tunduvad kõik tegelased mingitmoodi friigid olevat, ja et filmi lõpus taipab vaataja, kui valesti ta neid inimesi mõistis. Ega see päris mööda öeldud väide ei olegi, mul endal tekkis küll filmi lõppedes väike vajadus mõnda dominatrixit kallistada, kuid kohati jäid kiiksud ikkagi kiiksudeks. Sellegipoolest on tegu väga muheda ja rahulikult kulgeva filmiga, täis iga hetero-mehe lemmikstseene ja toredaid püante (märksõnaks Jackson Pollock ;) ).

Ja kas ma olen ainuke inimene, keda filmi viimane laul aeg-ajalt kummitab?

H: 8

Gendri: viis plussi
Trash: 9/10

IMDB: 6,6/10

PS! Neiu Eva ei soovita vaadata seda filmi oma koos oma kuti/naissoost kuti, kodus olevate esivanemate ja lukustama uste kombinatsiooniga...

Zack and Miri make a porno e. Swallow my Cockuccino

I like that guy, but if he tries to fuck that little dog tonight for real, I’m calling the Humane Society.

Kunagi esimest korda Virtsus ühel teatud neiul külas käies sattusime kambakesi telekast Zack ja Mirit vaatama. Ma ei mäleta enam, miks me otsustasime tol hetkel jalutamise asemel jääda TV3 (või oli see mõni muu kanal?) võlusid nautima, aga see selleks. Huvi pärast vaatasin seda hiljuti üle koos magava MNCga, ning kuna tema filmivaatamise seisund oli tol hetkel ebaadekvaatne, langeb arvustuse kirjutamise raske ülesanne järjekordselt minu õlgadele. Oh, pauvre moi!

Lugu on isegi omajagu huvitav ja originaalne – kaks näljasurma äärel olevat kentsakate nimedega „sõpra“ otsustavad koos pornofilmi teha, et mitte oma luksuslikust ilma-vee-ega-elektrita-korterist ilma jääda. Nende kahe veatu loogika järgi oli plaan imelihtne, eriti arvestades asjaolu, et juba esimesest klassist saadik olid nad sõbrad olnud, järelikult võisid nad muretult kaamera ees omavahel ja teistega seksida ilma, et sellest hiljem komplikatsioone tekiks. Ehk siis loomulikult on asjasse segatud ka ninnu-nännu love story ning juba algust vaadates võib aimata, et see ei ole vist päris see film, mis lõppeb zombi-rünnaku või lõpubossi alistamisega.

Filmi lihtsus mulle tegelikult täitsa meeldis – kõik tegelased tundusid olevat sellised tavalised tüübid, keda seob ühine perversne huvi ja rahapuudus/inimloomulik ahnus. Ülemängimist esines harva ning hoolimata süžeest jäi film siiski maitsekuse piiridesse – huvitav küll, miks...

Kohati kippus film aga mindki unele ajama, midagi väga pöörast ei juhtunud ja draamat märkasin ma ise filmis ikka liiga harva, et sellist žanrinimetust sellele anda. Kuigi pornofilmile nime andmise montaaž ja killud mulle meeldisid, olid mõned naljad siiski tüütud ja ajasid silmi pööritama, mitte muigama.

Kokkuvõttes, selline keskpärane Kevin Smithi film, mitte midagi väga šokeerivat ega meeliülendavat, kuid tavaliseks kolmapäeva õhtuks diivanil lebotades täitsa sobib. Ja kammoon, Katie Morgan mängib, noh, teoreetiliselt, rumalat versiooni iseendast! Ilmselgelt ei saa see midagi jubedat olla!

H: 6

Teised:

Ruut: 8/10
Soprano: 7/10

Filmiveeb: 6,9/10
IMDB: 6.9/10

Fun fact: Jason Mewes olevat enne oma suurt nude-stseeni igasugu ettevalmistusi teinud – alates intiimpiirkonna raseerimisest, et tal oleks kubemekarvadest mingi südamekujuline disain, lõpetades viimasel hetkel onaneerimisega, et... Noh, arvake ise. Vaadake siis seda kohta ikka hoolega, mees on siiski vaeva näinud! :)

Egri Csillagok e. ungarlaste arvates "Egeri Tähed"

Türklased on aastasadu meie sugulkeellaste, ehk ungarlaste peale hammast ihunud ning kuna paaril korral on neil õnnestunud ka hambad sisse lüüa, siis räägivad tänapäeva ungarlased eesti keelt valesti, kohe väga valesti. Vahest tundub isegi, et tuleb vist ikka tõesti vaeva näha, et eesti keelest nii mööda rääkida.
Võta nüüd kinni - edvistamine, et oma türgikeskse ajalooga silma paista või lihtsalt keeleteadlaste eksitus.
Mitte, et The Vikingsi karbi vahelt välja kukkunud DVD-l subtiitreid poleks olnud, aga lihtsalt mainisin ära, et kõik teaksid.
Igastahes, "Egeri Tähtede" raamat mulle tatikana väga meeldis. Meeldis kohe nii, et hoolimata hambajuurtesse takerduvatest koha ja isikunimedest, sai seda kätte võetud tunduvalt tihedamini kui matemaatika õpikut.
Tagajärged on tunda, filmi vaadates teadsin ma kohe kes on kes ja mis koht on vahelt ära ja mis on muudetud, aga matemaatika kohapealt olen ma siiani üks suur ja mulljalt ümmargne null.

H: 6/10 e. Endiselt Vennaliku Rahva kostüümidraama ning peale lõpulahingu ei olnud seal suurt midagi vaadata.

IMDB: 7,7 /10

Guljašširaiskajad, raisk!

Dear John e. Kirjasõna tähtsusest sõjamöllus

Mingist ajahetkest:

Mingitel ajahetkedel jookseb filmiosakonna kaabeldus mu peas nii kapitaalselt kokku, et kõik kinod, mis riiulist-kilekotist-kõvakettalt leian, tekitavad juba ainuüksi oma kohalolekuga okserefleksi.
Nagu oleks keegi septsjomm mulle mingit sitta kokku kraapinud, sest ise ma ju ometi sellist jama endale ei tiriks. Enivei, sellistel puhkudel otsin ma enda kontaktidest tavaliselt inimese, kelle filmimaitse minu omast kapitaalselt erineb ning lasen tal endale paar-kolm filmi soovitada.
Dear Johni soovitas mulle kursakas, kelle lemmikute kohta ma teadsin niipalju, et übereim kõigist flmidest on PS. I Love You....


Kinost kui sellisest:

Nu see on selline draamakene, mida on üritatud veidi tõisemasse vormi keerata, ehk siis üheks osapooleks on 2-ks nädalaks puhkusele tulnud ning vägivaldsusele kalduv ameerika sõdur ja teisel kohal on viks ja viisakas rannaplika, kes peamiselt sisustab oma aega händikäppide eest hoolitsemise ja muu ühiskondlikult kasuliku tööga.
Enamus filmist on esikohal siis kuramaitamine, mille käigus kiidetakse ühel hetkel enda vooruslikkust, millele järgnevad kohmakad ninnu-nännu suudlemiskatsed ja selle tipuks hooratakase kõikidele headele tavadele vilistades ehitusplatsil või tahab keegi väita, et ülivooruslikult amelemisega see jama seal romantilises paduvihmas asetseva majakarkassi vahel ainult piirduski ve?
Ahjaa, paduvihm on üldiselt külm ja märg ning seetõttu ka väga harva romantiline ja vikerkaar kananaha ja külmavärinate vastu ei aita.
Ja üldkokkuvõttes lihtsalt chillitakse kahekesi nagu Ameerika sõdurid Vietnamist kambakesi, aint ilma droogideta, aga see-eest on vähemalt kidra olemas kuni... 2 nädalat puhkust saab läbi, John sõidab tagasi ning New Yorgis kukuvad pikali kaks tuntud torni. Siis läheb säästu-sõjadraamaks.


Kokkuvõtteks, siis kinost kui sellisest:

Ei olnud üldse nii jube, üritati isegi vaiu tavapiiridest veidi sügavamale lüüa, aga päris hakkama sellega ei saadudki. Paraku aga nõuab uus aeg uusi tuuli ja seega tuleb jänkifilmide puhul tasapisi hakata kiitma ka juba üritamise ja mitte päris põrumise eest - umbes nagu 1980 aasta osamaailmne paraolümpia vms.
Enivei andis kõnealune kino igal juhul rohkem kui ma ootasin ja see on igate meeldiv nähtus.


Hinnang numbris, lisamölas:

Lihtsalt mingigi filmina: 3/5 e. noh, ootasin hullemat, kohe väga-väga hullemat, sest nii nimi kui sisu viitasid mingile pisaraorgiale, aga kui aus olla, siis ma ei mäleta üldse, et keegi seal eriti nutnud oleks.
Romantilise Sõjadraamana: 3/5 e. noh jah, sõjaosa koosnes peamaiselt kirjade ettelugemisest, mille peamine pluss oli see, et kirjadest kanti ette ainult üksikuid lõike. Tegelt lasti ikka paar rätipead ka maha.

Kokku: 6/10 e. veidi üle keskmise kirjasõjane draama, mis katkuseemet ei külva ja selgroogu ei murra, ehk siis ütleme, et "kärab küll", aga see on ka absoluutne ülempiir.

Mujal:

Dear John (US 2010)

Filmiveeb: 6,5/10 (2)
IMDB: 5,9/10 (14.790)
Rotten Tomatoes(Tomatometer): 28 %

Secretary e. spänkimise tervendavast mõjust

Ootused ja lootused:

Gendri kirjutas oma postituses, et film räägib seksuaalsetest hälvetest ning andis mõista, et tisse ja tusse sajab kaadrisse nagu oavarrest.
Kuna ühteks oluliseimateks määrajaks mu filmide valikus on tissist, tussest ja seksuaalhälvetest koosnev püha kolmainsus, siis otseloomulikult tirisin raipe alla. Mitte, et ma mingi perv oleksin, aga tahtsin lihtsalt nä...khm..naut..khm...hukkamõista üksteisele suhu kakivaid valgekraesi, pärasooli rebestavaid pepukäbisi ja koertega mädaneva hobusekorjuse sees kuuekümneüheksatamist ning seda kõike, siis romantilise komöödia vormis - palun vabandust, parandamatu romantik olen noh.

Purunenud ootused ja lootused:

Nu tegelikult ei olnud seal midagi mida võiks seksuaalhälbeks nimetada. Kerge spanking, horseriding ja kerged domina/us värgid peaks selged olema igale ühele või siis ehk välja arvatud pisikesele kirikukooli õpilasele, kelle jaoks ainuke doominus on Issand ning ainuke rõumänts on kannikaid lõhestava riistaga ja talaaris vanapapi, aga isegi viimati mainitud kohas on laksutamise puudumine pigem erand kui reegel.
Igastahes ei olnud filmis midagi sellist mida ei võiks liigitada žanri alla "tavaline romantiline komöödia" psüühhiliselt ebastabiilsest naisterahvast, kes armub oma seksuaalse alasuunitlusega võimumänge armastavasse ülemusse.
Lihtsalt valged linad ja küünlad oldi asendatud punase pliiatsi ja sinikatega kannikal ning hoiatan omalt poolt, et kui keegi peaks hakkama vaatama seda puhtast huvist naisterahva sugu ja imetusorganite vastu, siis leiate need kõik filmi viimasest 5-st minutist.


Hinnang numbris, lisamölas:

Seksuaalhälbelise komöödiafilmina: 1/5 e. mitte ühtegi seksuaalhälvet, kui värvilise kondoomi kasutamine välja arvata, seal silma ei hakanud, aga hiiglaslik porgand oli küll armas...

Romantilise Komöödiana: 4/5 - iiveldama ei ajanud ning kohati oli täitsa kelmikas. Usun, et koos naisega vaatavat mehepoega otseselt magama ei pane ning paar haigutust käivad lihtsalt sellise žanri juurde - erandid kinnitava reeglit

Kokku: 5/10 e. Nu filmile kus noor sekretärineiu peab tegema raske valiku vaimselt alaarenenud noormehe ja eduka advokaadi vahel on see isegi palju antud, AGA - kuna kuni kolmveerandini jooksis asi suht libedalt, siis on ok.
__________________________

Teised:

Secretary
(USA 2002)

Gendri: ++++/+++++

Filmiveeb.ee: 6.0/10(2)
Rotten Tomatoes(average rating): 6,7/10
IMDB: 7,1/10 (31,555 votes)

PS. Kuda uus teksti font on, väsitav??
(1/3 - 1 hääl kolmest vajalikust, et font tagasi muuta on olemas)

The Vikings e. lõualohk, poolvend ja isa surm

"Save us, oh lord, from the wrath of the proletarians"

Niisiis:

Sellal kui mõned ussimentaliteediga filmiblogijad töörahvale selja pöörasid ja kodanlikel üritustel proletariaadi õigusi jalge alla tallasid, istus Morrowindi lauspatchimisest väsinud siinkirjutaja kui teeneline revolutsionäär kodus ja mõtles, et miks kuradi pärast mulle ainult mõttetud filmid HDD-le satuvad.
Ausalt, ei möödu päevagi kus ma paari filmi enda arvutajasse ei kandiks, kuid kui vaja oleks nagu millegagi meelt lahutada, siis pole nagu midagi - aint mingi porno ilma pornota.
Sel korral tuli mulle abiks kultuurikurnajate ahvatlustele sülanud seltsimees nimega Trash, kelle filmiprügikastist ma Teisel Rahvusvahelisel Filmiblogijate Kokkutulekul endale senipuudunud ja The Vikingsi nimelise karbi omastasin.
Karbi avamisega kaasnes aga meeldiv üllatusmoment, sest lisaks The Vikings-i kettale kukkus sealt välja ka Stars Of Eger-i plaat, mille inimkeelsete subadega versiooni ma mõned kuud tagasi taga ajasin kuid ei leidnud. Antud variandi ja selle võimalike subadega pole küll kokkupuutunud, aga loodan seiani kõige paremat, sest plaadimasinasse läks hoopis töörahvasõbralik viikingifilm, mis tähendab, et Ungari sõjardaadlikud ja Türgi imperialistid jäid karpi oma aega ootama.

Film:

The Vikings on klassika ning mõnedes ringkondades peetakse seda parimaks viikingifilmiks - seda ta küll enam pole, kuid filmi väärtust see oluliselt ei kahjusta. Päris ila tilkuma enam ei ajanud nagu aastatel 87-89 videomaki vahendusel või 90-e alguses klassisisese kinoskäigu ajal, aga eks nende vanade filmidega nii ongi, et siin-seal tuleb teatud kohtade peal silm kinni pigistada.
Et noh madin on nagu tollases Hollywoodys kombeks, et müdistatakse ikka traadist punutud soomussärkide ja vineerist kilpidega, mille vastu kajavad helklevate plastikmõõkade vihased hoobid ja kuna antiik-kreeklased olid ka popid ja noortepärased, siis on Tony Curtise riietus ikka nii napp ja lühike kui vähegi võimalik. Aga - selle kõige tasandamiseks esineb filmis ka palju stseene, mille ajal võiks vabalt karjuda, et:"Ridely Scott ja Mel Gibson, tahate ajaloofilme teha? Siis vaadake, faking ja õppige, faking!"
Tony Curtise karakter on tegelt ka ainuke pahapoole kalduv osa filmis, sest tahes-tahtmata tundub nagu oleks ta stsenaariumisse kirjutatud viimasel hetkel ja seda ainult selleks, et peale Einariga juhtunud jahikulliõnnetust mingi moosinägu filmis säiliks.
Tegelikult võiks terve tema karakteri välja lõigata, kuna Morgana -jah, kõigi muinasaegsete pooletera-printsesside nimi oli Morgana, nagu keskaegsete oma oli Rowena -põgenemine võiks toimuda ka veidi tõepärastematel asjaoludel ning Issi-Ragnari surm annaks Einarile piiisavalt põhjust, et Inglismaale tungida - nagu tal selleks üldse põhjust vaja oleks.
Aga jah, kui Kirk Douglas suudab sellise "unelmate pealikupojana" oma rolli välja mängida, siis Curtis mõjub nii siin kui seal kuidagi eksinud lambana. Mul ei ole tema vastu tõesti midagi aga lihtsalt vale rollivalik, ehk viikingipealiku sohilapse osa ikka Arno Taliga ei täida.
Ahjaa - ma saan aru küll, et Douglasel on imemarmas ning naistel põlvi nõrgaks ajav lõualohk, aga no olgem ausad - viikingid kandsid ikkagi ju habet. Nu see vabandatakse küll moepärast-säästukorras välja -

Ragnar: "This is Einar, my only son in wedlock. He's so vain of his beauty, he won't let a man's beard hide it. He scrapes his face like an Englishman."

- aga siiski, mängigem avatud kaartidega :


Hinnang numbris, lisamölas:

Viikingifilmina: 3,5/5 e. ei mingeid otseseid möödapanekuid kui orjast sõdalaseks tõusnud neeger ja nibinad-nabinad siit-sealt välja arvata, nagu näiteks küljega vaenlase laevale pealetungimine ninaga pardasse sõitmise asemel. Häiris natuke ka peategelaste Einari ja Eriku selge üleolek ilurindel, kuna ülejäänd viikingid nägid tõesti välja nagu Pörgupöhja bomsid.

Romantilise ajaloodraamana: 3,5/5 e. no selline tüüpiline armukolmnurk, ainukese vahega, et seekord ei ole kumbki meesosalistest otseselt paha, üks on lihtsalt natuke rohkm hea ja teine natuke rohkem paha kui esimene.

Kokku: 7/10 e. esmaklassiline kuid aastatega veidi lahjaks keenud supp. Douglas teeb minu arust oma elu parima rolli ning lõpulahing on madinaarmastajatele kohustuslik.
______________________________________
* Inimkeelsed subad = Soome, Inglise, Eesti keelsed.
______________________________________
Näpunäide algajatele filmiblogijatele: Metsavana tögamise ja Trashile pugemisega alustamine lükkab postile hoo sisse.
___________________________________
Teised:

The Vikings (USA 1958)

Filmiveeb: 7/10 (9 häält)
IMDB: 7/10 ( 4546 votes)

Rotten Tomatoes:
All Critics: 60%
Audience: 70 %
______________________________________

Scott Pilgrim VS The World e. See Film Mille Pealkirja Terve Blogipuu Mingi Hetk Täis Oli.

Öhh... Muff küsis eila, et kas me mingit kinu vaatame ja kuna mul oli hetkel nõel veenide kohal, siis haugatasin ma välja esimese filmi mis mulle pähe kargas.

Noh, selleks oli siis see paljukiidetud SPVSW ning minupoolne põhjendav saatelause oli: "See meeldib kõigile neile tatikatele..."

Mis ma ütlen - nn Sopranofilmi kohta üllatavat hea. Kohe alguses hakkasin vana traditsiooni kohaselt üles lugema naljakaid kohti ja loobusin sellest nende liigse olemasolu tõttu juba eos.

Pulli sai ning kuni keskpaigani ei olnd filmil tõesti häda medagi, siis aga hakkas kogu jama veidi igavaks kiskuma.

Naljad käisid suh't samade aukude ümber, ehkki üldjoontes püsisid naljakana ning põhiline muttavedaja oli vast filmistoori.

Räägin ka sellest:

No alguses oli sõna, siis tulid Kanada ja ka NY. No Kanada New Yorki ei lähe, aga see-eest tuleb NY-st Torontosse elama plika, kelle nimi on mul praeguseks juba meelest läinud ning temaga kohtub siis ka filmi peatgelane nimega Scott Pilgrim - EI! - tegemist pole meesšovinismiga, seda nime on lihtsam meelde jätta lihtsalt, mehenimi ju siiski.

Nu ok, see selleks ja temaga kohtub Scott, kes sebib parasjagu 16 aastase hiina plikaga, kelle nimi on Knives ja - pikk jutt - aga kes põmst ei anna kätte, ma järeldan, et ei võta ka vist... kätte, ma mõtlen.

Mis sellise sebimise mõte on, jääb arusaamatuks, kuna onaneerimine on tore sellest olenemata, et kas sul on FB-sse märgitud "in a relationship" või "single", aga see selleks ning uitmõtted patta.

Igastahes kohtub Scott Ramonaga (meelde tuli!) siis, kui ta päriselt surnud veel pole, aga ega ta lõpus ka päriselt ära ei sure ning hakkab sellega sebima - see tähendab Ramonaga - ning üsna elusana.

Ehk siis võtame senise kokku: Scott hakkab Ramonaga sebima ja jätab Knivesi kus seda ja teist - nüüd pange tähele! - AGA, mitte koheselt.

Oehh, natuke segaseks hakkab kiskuma ning seega ütlen ära, et põhilises osas peab ta kemplema Ramona seitsme ex-iga.

Sounds like bollocks?

Saundib küll jah, aga tegelikult pole üldse hull. See tähendab, et pole hull sellisel juhul, kui sa sellest filmist midagi erilist ei oota. Mina arvasin, et kui seal midagigi vaadatavat on, siis ehk paar tissisteeni alguses või kergem vibraatorinali keskel, aga tegelikult komistasin hoopis ülllatavalt hea filmi otsa.

Filmi veab "väga heast" "hea" nimelisse auku see kuradi ex-idega kemplemsvärgens, mis muutub keskel juba suht igavaks ja kaksikute esilkerkimise ajal talumatuks ning otseloomulikult astutakse lõpvaatuses self-respecti-i, hard desicion-ite ja muu relationship related emojama ämbrisse. Võimalik isegi, et neid otsides, aga täna ma spoilerdama ei hakka.

Hinnang numbris lisamölas:

Oh-vana-Jummel-võtaks-neid-tiinimuuvisi filmina: 4/5 - hehh, meeldivalt ja isegi üllatavalt hea ning võrdväärne Euro-Tripi esimese poolega.

Romantiliselt digifantastilise noortekomöödiana: 3/5 ehk romantikaosa sakkis ainult lõpus, komöödiaosa langes tasapisi ilma nulli jõudmata ning fantaasiaosa oli kohati ok ja kohati tüütu.

Kokku: 7/10 - ehk läks loosi ja oleksin võimeline ka teist korda vaatama - iseasi muidugi, kui pühendunult ma seda teeks, aga see ka selleks....

Ahjaa - muusika oli kohutav indie-grunge-youth-rocki pask ning need boonuspunktid ja mündid oleks võinud nagu ka mingitki mõtet omada.

Ruut: 10/10

Erxor: 6/5 (Jah, tal tõesti on hinne kuus punkti viiest võimalikust! - MNC)

Major Sarge: 8/10

Live For Tits: 9/10

OpsTops: 4/5

Mukk: 3/10

Filmiveeb.ee: 7,67/10 (18)

IMDB: 7.9/10 (42.959)

Le Compotieux vol. 11 e. filmiriba filmidest....

...millest ma ei viitsi/ei oska/ei näe põhjust pikemalt kirjutada.

The Expendables

(2010 US)

Expendables-i vaatamise ma katkestasin kuskil 15-dal minutil. Miks? Sest ma olen seda filmi juba näinud, ma olen tegelt päris mitut "seda filmi" juba näinud ning ei saa öelda, et see mind õnnelikuks teeks.

80. äksõnit ma vihkasin nendesamuste lõpul, järgmiste alguses, ülejärgmiste alguses ja vihkan ka praegult.

Vaatama hakkasin ma seda üldse sellepärast, et lootsin, et Stallone veab välja ja suudab oma lolli möla ja eeslidiktsiooniga huvi üleval hoida- aga tutkit, sittagi ta suutis.

H: Cancelled

Alexander (2004 Ger/US)

Kui Bodrov sai aru, et Tšinghis khaani elu ja kogu möllu ühte filmi toppimine annaks tulemuseks midagi jaburalt hüppavat ja mitte kuhugi küündivat, siis Oliver Stone-le see kohale ei jõudnud.

Tulemuseks oligi juba mainitud vigadega käkerdis, mis hüppas sinna, proovis puurida ennast tänna, aga piiratud aeg ei andnud võimalust.

Isegi filmi ainuke tõsiselt võetavam lahing ei näidanud ära, et miks see Alexander nii geniaalne oli, kuna ratsaväerünnak vaenuväe tsentrisse paistis pigem ehk-kui peale tehtud rumala käiguna, kui taktikaliselt ja ajastatuselt ideaalsena ning filmi peategelasele omane faalanksite effektiivne liigutamine keset lahingut jäeti ka näitamata.

Ps. Ootan, millal Epeirose kuningas Pyrrosest mingi asjalik film tehakse.

H: 3/10

Black Snake Moan

(2006 US)

Ehk siis film, kus Samuel L. Jacksoni nimeline neeger paneb valge naise enda majja ketti ning ei saegi teda käsisaega tükkideks vaid üritab hoopis jumala juurde teed näidata.

Nu oli ja ei olnud.

Alguses nagu oli ning siis tiksus kuskile tahapoole kuud. Huvi kadus, inimesed ei huvitanud, Black Snake-i kitarrileelod olid tüütud ning üldse kippus kogu kupatus rumalaks kätte minema.

H: 5/10

Casanova

(2005 US)

Ohjahh - jälle üks pornofilmi stsenaarium, mis kergekäeliselt tuulde pillutatud.

Krt, kui ei julge gebensit näidata, siis ei ole mõtet ka voodivallutajast filmi teha, aga mainitud teos oli naguinii rohkem naisõiguslasest kirjaniku eneseläminajura ja naistemurdja okkalised armastuseotsingute kampaania, kui legendaarse seelikuküti elulool baseeruv seiklusfilm.

H: 2/10

Agoraa

(2009 Esp)

Agora on üks viimasel ajal nähtud teemantidest, ehkki veidi lihvimata ning liiga tagasihoidlik.

Kristlaste poolt kordasaadetud julmused ning tollane usufraktsioonide vaheline võimuvõitlus olid ikka kordades jõledamad(arvatavalt!), kui filmis seda näidati.

Film ise siis räägib naisteadlasest-õpetlasest Hypatiast, kelle mõrvamisega kristlike munkade poolt algas uus ja vaimupime peatükk inimkonna ajaloos.

Ühesõnaga naiste ajaloolisest diskrimineerimisest Piibli baasil - õigemini selle algusest - on tehtud täiesti mõistlik film, aint, et seda teravust ja julgust oleks tulnud vähe rohkem sisse lükata ja Hypatia isikut mitte nii suurejoonelise geeniusena kujutada.

Kas siis sellest ei piisa, et tegemist oli tunnustatud ja äramärgitud inimesega - nahhui seda Aristarchuse päikesesüsteemi teooria edasiarendamist sinna vaja oli.

H:9/10