Showing posts with label War. Show all posts
Showing posts with label War. Show all posts

Monday, July 18, 2011

Der Untergang e. kõik vuntsidega mehed.



Adolfiainelist möödapanekute jada alustas Hess oma raamatus Mein Kampf. Järgmisena kõmmutas üks puussepp viltu, siis liipas Stauffenberg valest uksest välja ja väidetavalt olevat ka Speer üritanud vanahärrat gaasiosakestega rikastatada.
Viimane läheb küll arvesse puhta ürituse või lolli mölana, aga see ei kõiguta fakti, et Hitler tuli Marsilt ja kadus sinna tagasi veel enne kui esimene Wechrmachti plekihunnik üle Poola piiri logises - killumees oli see Hitler, vat mis ta oli ja killumehed olid omal kombel ka kõik teised, kes füürerikaotust rahva eest varajata üritades endale kordamööda Reichwerke parukast meisterdatud vuntse ette kleepisid ja inimeste peale karjumas käisid.
Puhas pull kui senisündimata klassikut tsiteerida, aga iga pull saab ükskord otsa ning tulemusena tuli lõppfinaalis Reichtag-i piimamees maha lasta ning bensiiniga üle kallata. Selleks muidugi, et säiliks mingi eneseväärikus, sest vuntsidega onudesse suhtutakse suht valesti ja seda isegi siis kui vuntsid on parukast meisterdatud ning ainult võiduka lõpu nimel kondiliimiga ette kleebitud.

Igastahes jah - torukübaras mädanevaid jäneseid või varukasse marineeritud tuvisi võib igaüks välja rebida nii palju kui hing ihaldab ning seda isegi ilma valgete kinnasteta. Hitlerist usutava filmi tegemine on jälle vastupidine katsumus ning seda ükskõik kui mitu Melnikova-Tšjornaja nimelise naiskoondise eneseotsingut sul ka pappkasti pakituna keldris ei vedeleks.

H: 7/10 e. MNC arvab et seda tõde Hitlerist on juba nii palju, et ehk oleks aeg veel tõesemaks minna. Olgem ausad, kui Adolfil oleks õnnestunud sõda üle elada, siis oleks ta hiljemalt 1963-l aastal Kennedy mõrvamise eest üles poodud.



Filmiveeb: 7,7/10
IMDB: 8,4/10

Kindralid ootamas, et kelle kord on ennast taas vuntsidega näidata - oodatakse kivistunult vuntsloožmeistri otsustavat sõna.

Tuesday, July 12, 2011

Le Compotieux 8 e. filmiriba filmidest...


...millest ma ei näe põhjust/ei oska/ ei viitsi pikemalt kirjutada


August Underground Mordum...

...oli üks paduigav indy-exploitation ning suurim küsimus selle filmi juures on see, et kuhu jäi leidlikkus ?
Ma eeldan, et kui keegi teeb lõikumisfilmi, siis ta vähemalt üritab sinna midagigi huvitavat sisse toppida, aga ei - riistanüsimine on ja jääb sellise huinamuina puhul alati ja endiselt "tipuks" ja kogu lugu...

H: 1/10 e. filmitegemiseks läheb vaja mobiiltelefoni, plastiliini, ketšupit, kääre ja paari purjus tuttavat.


Super troopers...

....oli see film millele laulsid kiidulaulu kaks respekteeritud filmiguru nimedega Adi ja Prügihabe. Lähen praegu isegi nii kaugele, et väidan nagu oleks üks neist seda parimaks komöödiaks vms nimetanud.
No ei olnud parim komöödia, oli selline Atlandi-keskmine ja seda ka tänu sellele, et enamus komöödiatest on hale kõnts. See omakorda ei pehmenda fakti, et enamus Supertroopers-i naljakusest seisnes vuntsides ja kaua sa ikka vuntside üle naerda jaksad...

H: 5 e. siiski viis - ärgem halastagem jõuetusele.


The Wanderers...


....oli kamp, selline täitsa oma poiste kamp ja nende tegutsemiskeskkond oli rock ja rolliajastu Ameerika.
Kes teab mis asi on Rocknrollifilm, see teab üldiselt ka millega tegemist on. Teistele mainin, et kõnealune ja itaalia veregrupiga gäng tegeles peamiselt autosõidu, autosõidu ajal laulmise (See traditsioon on ülevõetud ka Tarbatu filmiblogijate poolt), jalgpallimise, "kogemata" tänaval plikade tissinäppimise (See komme on ülevõtud ka Eesti ehitusmeeste poolt) ja teiste gängidega tülitsemisega.

H: 7/10 e. Soundtrack on hea, loojooks hüplev, naljad rumalad, aga aktsepteeritavad ja kaklused on ajastulikult totrad. Lisaks saame ka teada, et skinheadide juured ulatuvad 1964-a aasta Ameerikasse, aga mitte natuke hilisemasse aega Inglismaal.


The Eagle has landed

Michael Caine on mõnes mõttes nagu Nicholas Cage, et temaga annab kas õnnestuda või mitte. Siin filmis oli vedanud ning vanameister õitses saksa langevarjurirüüs nagu alpi roos alpikannides või mis asjad need iganes olidki. Tema kehastatud Kurt Steiner ei olnud Caine rollitäite tõttu selline nagu raamatus, aga ütleme, et ta oli see-eest ka võõrana vastuvõetav.
Paraku ei ole olnud, aga kõik nii roosiline kui alguses tunduda võis. Näitlejate, madinate ja ka kõige muuga võis rahule jääda, aga nii karakteritesse kui ka loosse endasse oli sisse veetud tõsiseid apsakaid.
Ma nüüd igaks juhuks tunnistan üles, et ma ei mäleta kas raamatus oli ka Steiner trahvibat-is juudiplika päästmise eest või oli see mingi muu distsiplinaarjama, aga filmi esiminutitel maaliti koheselt ekraanile selline "hea natsisakslase ja halva natsisakslase" kuvand ning selle täienduseks oli veel lisatud idioodinaeru luksuv Himmler.

Lugu ise põhineb samanimelisel ja üliheal Jack Higginsi raamatul ning räägib sellest kuidas Inglismaale saadetakse rühm Saksa langevarjureid, ülesandega - tappa Winston Churchill....

H: 8/10 e. Õnneks jagunesid loetletud ja loetlemata bläkid suht hajusalt ning kuna vahepealse osa kohta pole suuremas nurinaks põhjust, siis püsis vaatlusmoraal peaaegu, et kõrgel.

Fordham Baldies (1964)

Wednesday, July 6, 2011

Dr. Strangelove, ehk kuidas ma lõpetasin muretsemise ja õppisin armastama pommi



Kuna hõikasin eelmises postis välja, et mu lemmikkomöödia on Noises Off, siis mõtlesin, et peakski nüüd mõned vähem, aga siiski lemmikumad üle vaatama ja ka nendest kirjutama - umbes nagu saripostitused või nii, aint eeldatavalt mitte eriti järjepidevad ning ühtlustamata intervallidega.


Dr. Strangelove

....on komöödia, mille tegevus paigutub Külma sõja pakaselistesse päevadesse, ehk aega mil võidurelvastumine oli täies hoos ning kogu filmisisene superjant hakkab pihta sellest, et üks Ameerika tärniline kindral läheb hulluks ning käivitab"Plan R-i".

Plan R

.."on/oli" (Tuuma-)vastulöögi plaan, mis erinevalt muudest tuumalöökidest ja hävitusliikidest ei vaja presidendi, ega praktiliselt mitte kellegi luba. Mõeldud on see, siis sellisteks puhkudeks, kus evil commy-d on juba avapaugu andnud, side on katkenud ning üldiselt võib seda iseloomustada kui meeleheitliku vihakarjet teemal, et: "Me välistame iga hinna eest võimaluse, et te raisad meist väiksemate kaotusteta välja tulete!"
Plan R-iga on aga see lugu, et selle katkestamine on võimalik ainult isiku poolt, kes selle käiku lasi ning jama on veel ka selles, et Ameerikamaa president ei ole üldse mingisugusest tuumakonfliktist huvitatud, ehkki....eduvõimalus on ju olemas ja kuna ..
Igastahes, ei ja lennukid on õhus, 20 minuti pärast kurjuseimpeeriumi radaritele nähtavad ning ülisalajasse warroomi* kogutakse Ameerikamaa helgemad pead, Nõukogude liidu suuraadik ja telefonitsi ka sama riigi teeneline, kuid kergelt napsune Rahvasaadik.
Seda siis kaugeltki mitte selleks, et maailmalõpu eel paar pitsi võtta, vaid, et kõik ilusti "ära klattida" ja rahus edasi sõjakülmetada.
Ära klattimise vajadus saab kõigile veel eriti selgeks, siis kui selgub, et Sotsialismi kantsil on -lisaks elementaarsele tuumavastulöögile - veel palju hullem trump varukas ning vähemalt korrakski saab valitsema kahe suurvaenlase vahel üksmeel.



H: 9/10 e. selline mõnusalt ülijabur komöödia, mille esmakordsel vaatamisel lipsasid mu kaunite huulte vahelt välja küsisõnade värdmoodustised nagu "Kuidiks ?" ja "Midas ?". Teist korda oli vaatamiselamus küll leigem, aga kuna muie püsis suunurgas ja katkes vaid paaril korra, ehk hetkeil mil ma naerma hakkasin, siis ma ei leia, et selle väärtus kuidagi kahanend oleks.


* Kui ma ei eksi siis see warroom-i teema läks ameerikas avalikkuse huviorbiiti ja kui ma nüüd ka ei eksi, siis kirjutas sellest lähemalt Full-Nuclear-Metsavana, aga ma jätan endale õiguse eksida.
EDit: Sellest rääkis hoopis XIPE ja tegi seda Metsavana posti kommentaariumis.

Full-Nuclear-Metsavana: 10/10
Mukk: 9/10
Xipe: 9/10

Filmiveeb: 7,9/10
IMDB: 8,6/10

Peale filmi vaatamiseks siis:

Inside the Making of Dr. Strangelove

(+ youtube playlist link)

Monday, July 4, 2011

Last Valley e. Sõjamees Vs Rahumees Vs Külamees



Michael Caine

...on olnud üks mu pikaajalisi lemmikuid ning nii parim ameerikamaa komöödia, kui ka parim WWII kõrilõikajatebande film* on tema osalusega. Eelnenud kahele - millest teise vast sõjafilmisõbrad une pealt ja ilma sügavama kirjelduseta ära tunnevad - võib vabalt lisada ka osaluse parimas 30-e aastasest sõjast pajatavas filmis, ehk siis selles filmis millele ma praegu sissejuhatust kokku keevitan.

*
Edit : ja otseloomulikult mängis Dirty Dozenis hoopis see kurjema näoga us-sõjafilmide esikaadrimees ...mea culpa. Mis kuradi filmi ma küll silmas pidasin...
Edit.2 : Kotkas On Laskunud oli see kino ja kirjutamisjärjekorras seisab see juba jupimat-jupimat aega.


30 aastane sõda

....oli viimane suurem ususõda Euroopas, mis jõudis lõpuks sellisesse faasi, kus mingil hetkel ei teadnud enam keegi osalejatest, ega ka mitte kõrvaltvaatajest, et kelle poolt ta sõdib, sest pooled vahetusid ülehelikiirusega ning mis hetkel peamine - palka polnud palgasõduritele väljamaksta mitte ühelgi sõdival poolel.
Tulemusena laastasid rüüstajate salgad terve Saksamaa, ehk siis kõik kust midagi võtta oli rööviti tühjaks ning põletati maha, et vaenlased, kelleks olid tihtipeale eilsed sõbrad, sama teha ei saaks. Tulemuseks siis - inimasustusest puhas maa, näljahäda, katk jne.

Last Valley

... räägibki endisest õpetlasest nimega Live(Omar Sharif), kes mööda maad ringikerjates satub peidetud metsakülla, mis on kogemata rüüstajatest puutumata jäänud.
Paraku püsib see puutumatuna veel vaid lühikest aega, kuna kohe peale teda saabuvad sinna ka The Captain-i(Michael Caine) nimelise sõjapealiku juhitud palgasõdurite jõuk. Külaelanike õnneks suudab Live veenda Kaptenit, et kuna talv on tulekul, siis oleks talle kõige targem sinna külla talvituma jääda - umbes nagu turvameeskond või midagi sellist, ehk siis tasuks oleks naised, toit, jook ja peavari.
Aga kuna kevad on kauge,ohutunne kaob kiirelt, suhted on juhuse asi ja aeg venib sellistes olukordades nagu puder läbi lukuaugu, siis ei möödu ka elu orus ilma konfliktideta ning tülid leiavad aset nii sõjasalga enda ridade, The Captain-i suhetes külavanemaga kui ka sõdurite ja külaelanike vahel üldiselt...

Lõpetuseks veel tekstiriba: Michael Caine counts “The Last Valley” as one of his favourites among his films. (in70mm.com)

H: 9/10 e. ehkki lugu on hea, Michael Caine nagu ikka midagi militaar-Bondi taolist ja tema rolliesitus äärmiselt veenev, kipub kogu kupatus natuke hapuks minema - ülivähesel määral, aga siiski ning paar liiga etteaimatavalt käituvat ja must-valget karakterit ei laseks mul filmile maksimumpunkte anda. Masterpiece küll, aga apsakatega, ehk siis"tegijal juhtub" nagu öeldakse.

PS. Enne või kasvõi peale filmi lugemiseks soovitaks omaltpoolt veel raamatut "Libahundid".


Fimiveeb: 6,75/10
IMDB: 7,2/10


Spoilerdav kompa !!!

Saturday, July 2, 2011

The Last of the Mohicans e. mohikaanlased said otsa - peaaegu.


J.F. Cooperi "Viimane mohikaanlane" on minu jaoks "Nahksuka juttude" nimelise raamatusarja parim ja enimloetud osa ning MNC-l on alati hea näha, kui mõni raamat kiiduväärse tulemusena filmilindlile valatud saab.
VM-i film on laias ja laastus raamatut järgiv, ehkki Haukasilm tehakse liiga vaatajasõbralikuks või pigem käsikirjasõbalikuks ja sellega seoses heidan ette ka ühe liigse intiimsuhte olemasolu, aga see on ka praktiliselt kõik mida filmile etteheita saab.
Viriseks siiski, et indiaanlaste "musta töövõtu" raames toimuv rünnak inglaste kolonnile oli raamatus väga tigedalt kirja pandud. Mäletan hästi, et lugesin seda alati mitu korda ja filmis olnud leebem variant oleks just saanud selle vajalikku tõuke veelparemuse poole, kui seal oleks veidi seda Cooperi poolt kirjeldatud krehvtisust sees olnud. Muidugi arvestada tuleb ka sellega, et mis on hea raamatus ei pruugi olla hea filmilindil ning see siis selleks, kuna mõtleva inimesena saan aru, et mingit "Mohican holocausti" poleks tõesti kellegile vaja.

H: 9/10 e. üldjoontes siis - indiaanifilm milles on tüüpiline, kuid siiski positiivse olemisega muusikataust, veits tuttavad loodusvaated, võimetekohaselt tehtud ja ülihästi õnnestunud lahingud koos veel eraldimainitava "lõpulahinguga", mille ajal ei tekkinud kordagi tunnet, et jälle on kõik maailma die hard-rambod kokku kogunenud, et ühe filmi finaali kapitaalselt taguotsa keerata.

PS: Wes Study eest võiks lisapunkti anda, aga film ei vaja õnneks liigset meega määrimist. Pealegi võiks tema eest vist igale viimase paarikümne aasta jooksul ilmunud indukafilmile lisapunkti anda.

Filmiveeb: 6,7/10
Imdb: 7,7/10


Saturday, May 28, 2011

World War 3 - The Movie e. Ajaloo lõpp.


8-l oktoobril, 1989, lahkus Nõukogude Liidu juht, Mihhail Gorbatšov, Berliinist ning kadus kogu läänemaailma silmade jaoks igaveseks.
9-l oktoobril teatab Moskva Raadio, et Gorbatšov on astunud liidrikohalt tagasi ja tema asemel on võimul kommunistliku partei "hardliner"- kindral šoskin ning igale viimaselegi tohmanile saab selgeks, et perestroika on selleks korraks lõppenud.
Nagu oodatud, teatabki Nõukogude uus liider oma esimesel pressikonverentsil, et sotsialistlikku ja imperialismivastast kurssi jätkatakse.
Ida-Saksamaal aina valjemaks muutuvate rahvameeleavalduste mahasurumiseks saadab noore tankikomandörina "Praha Kevade" tsiviilrahutusi mahasurumas käinud šoskin, Ida-Saksamaale punaarmeeüksused, kinnitades samas, et Nato-le garanteeritakse Nõukogude Liidu poolt pääs Lääne-Berliini, millest võib välja lugeda, et Nato ja Berliini lääneosa omavaheline side on nüüdsest puhtalt šoskini lubada-keelata.
CIA korraldab kohtumise Ida -Saksa armeejuhi , kindral Leonoviga, kuid Lääne-Saksamaa Neo-Natsi rühmitusel õnnestub terrorirünnaku käigus Leonov tappa, mille tulemusena muutuvad Nõukogude liidu välisministri, Juri Rubanovi, väljaütlemised üha konkreetsemaks ning 1990-l aastal leiab Lääne-Berliin ennast keset Sotsialistlikku kurjuseimpeeriumi läänemaailmast äralõigatuna ning Kremlis algavad ettevalmistused, vajaduste tekkimisel "Euroopa kaitseplaan Grom-i" käikulaskmiseks...

Tegemist siis mockumentary-filmiga, kus näidatakse alternatiivi tegelikele sündmustele, mis Nõukogude liidu lagunemise asemel viivad hoopis III maailmasõjani.
Suht kuri video-fotokollaaž, kohati küll natuke rumalavõitu ja siit-sealt veidi logisev, aga muidu igate kiiduväärt töö.
šoskin näeb välja küll natuke nooreohtu, aga üldjoontes on tema roll kommunistist paranoikuna veenev.

H:8/10

World War III - The Movie youtube-s (part 1-10)


Sunday, April 3, 2011

Dear John e. Kirjasõna tähtsusest sõjamöllus



Mingist ajahetkest:

Mingitel ajahetkedel jookseb filmiosakonna kaabeldus mu peas nii kapitaalselt kokku, et kõik kinod, mis riiulist-kilekotist-kõvakettalt leian, tekitavad juba ainuüksi oma kohalolekuga okserefleksi.
Nagu oleks keegi septsjomm mulle mingit sitta kokku kraapinud, sest ise ma ju ometi sellist jama endale ei tiriks. Enivei, sellistel puhkudel otsin ma enda kontaktidest tavaliselt inimese, kelle filmimaitse minu omast kapitaalselt erineb ning lasen tal endale paar-kolm filmi soovitada.
Dear Johni soovitas mulle kursakas, kelle lemmikute kohta ma teadsin niipalju, et übereim kõigist flmidest on PS. I Love You....


Kinost kui sellisest:

Nu see on selline draamakene, mida on üritatud veidi tõisemasse vormi keerata, ehk siis üheks osapooleks on 2-ks nädalaks puhkusele tulnud ning vägivaldsusele kalduv ameerika sõdur ja teisel kohal on viks ja viisakas rannaplika, kes peamiselt sisustab oma aega händikäppide eest hoolitsemise ja muu ühiskondlikult kasuliku tööga.
Enamus filmist on esikohal siis kuramaitamine, mille käigus kiidetakse ühel hetkel enda vooruslikkust, millele järgnevad kohmakad ninnu-nännu suudlemiskatsed ja selle tipuks hooratakase kõikidele headele tavadele vilistades ehitusplatsil või tahab keegi väita, et ülivooruslikult amelemisega see jama seal romantilises paduvihmas asetseva majakarkassi vahel ainult piirduski ve?
Ahjaa, paduvihm on üldiselt külm ja märg ning seetõttu ka väga harva romantiline ja vikerkaar kananaha ja külmavärinate vastu ei aita.
Ja üldkokkuvõttes lihtsalt chillitakse kahekesi nagu Ameerika sõdurid Vietnamist kambakesi, aint ilma droogideta, aga see-eest on vähemalt kidra olemas kuni... 2 nädalat puhkust saab läbi, John sõidab tagasi ning New Yorgis kukuvad pikali kaks tuntud torni. Siis läheb säästu-sõjadraamaks.


Kokkuvõtteks, siis kinost kui sellisest:


Ei olnud üldse nii jube, üritati isegi vaiu tavapiiridest veidi sügavamale lüüa, aga päris hakkama sellega ei saadudki. Paraku aga nõuab uus aeg uusi tuuli ja seega tuleb jänkifilmide puhul tasapisi hakata kiitma ka juba üritamise ja mitte päris põrumise eest - umbes nagu 1980 aasta osamaailmne paraolümpia vms.
Enivei andis kõnealune kino igal juhul rohkem kui ma ootasin ja see on igate meeldiv nähtus.


Hinnang numbris, lisamölas:

Lihtsalt mingigi filmina: 3/5 e. noh, ootasin hullemat, kohe väga-väga hullemat, sest nii nimi kui sisu viitasid mingile pisaraorgiale, aga kui aus olla, siis ma ei mäleta üldse, et keegi seal eriti nutnud oleks.
Romantilise Sõjadraamana: 3/5 e. noh jah, sõjaosa koosnes peamaiselt kirjade ettelugemisest, mille peamine pluss oli see, et kirjadest kanti ette ainult üksikuid lõike. Tegelt lasti ikka paar rätipead ka maha.

Kokku: 6/10 e. veidi üle keskmise kirjasõjane draama, mis katkuseemet ei külva ja selgroogu ei murra, ehk siis ütleme, et "kärab küll", aga see on ka absoluutne ülempiir.

Mujal:

Dear John (US 2010)

Filmiveeb: 6,5/10 (2)
IMDB: 5,9/10 (14.790)
Rotten Tomatoes(Tomatometer): 28 %