
Adolfiainelist möödapanekute jada alustas Hess oma raamatus Mein Kampf. Järgmisena kõmmutas üks puussepp viltu, siis liipas Stauffenberg valest uksest välja ja väidetavalt olevat ka Speer üritanud vanahärrat gaasiosakestega rikastatada.
Viimane läheb küll arvesse puhta ürituse või lolli mölana, aga see ei kõiguta fakti, et Hitler tuli Marsilt ja kadus sinna tagasi veel enne kui esimene Wechrmachti plekihunnik üle Poola piiri logises - killumees oli see Hitler, vat mis ta oli ja killumehed olid omal kombel ka kõik teised, kes füürerikaotust rahva eest varajata üritades endale kordamööda Reichwerke parukast meisterdatud vuntse ette kleepisid ja inimeste peale karjumas käisid.
Puhas pull kui senisündimata klassikut tsiteerida, aga iga pull saab ükskord otsa ning tulemusena tuli lõppfinaalis Reichtag-i piimamees maha lasta ning bensiiniga üle kallata. Selleks muidugi, et säiliks mingi eneseväärikus, sest vuntsidega onudesse suhtutakse suht valesti ja seda isegi siis kui vuntsid on parukast meisterdatud ning ainult võiduka lõpu nimel kondiliimiga ette kleebitud.
Igastahes jah - torukübaras mädanevaid jäneseid või varukasse marineeritud tuvisi võib igaüks välja rebida nii palju kui hing ihaldab ning seda isegi ilma valgete kinnasteta. Hitlerist usutava filmi tegemine on jälle vastupidine katsumus ning seda ükskõik kui mitu Melnikova-Tšjornaja nimelise naiskoondise eneseotsingut sul ka pappkasti pakituna keldris ei vedeleks.
H: 7/10 e. MNC arvab et seda tõde Hitlerist on juba nii palju, et ehk oleks aeg veel tõesemaks minna. Olgem ausad, kui Adolfil oleks õnnestunud sõda üle elada, siis oleks ta hiljemalt 1963-l aastal Kennedy mõrvamise eest üles poodud.
Filmiveeb: 7,7/10
IMDB: 8,4/10

Kindralid ootamas, et kelle kord on ennast taas vuntsidega näidata - oodatakse kivistunult vuntsloožmeistri otsustavat sõna.