Månegarm "Vargstenen" (2007)

Sai kunagi kamraad Götterdämmerungiga arutatud, et Vargstenen on üks olulisemaid Folk-metal albumeid, mis viimase kümne aasta jooksul välja tulnud. Hiljem kärpis vana hea Viimsepäevalahing ajamääratluse viiele aastale ning oma Moonsorrow postituses nimetas lihtsalt üliheaks, aga see selleks...

Muuseas, tegelt kõlbab öelda ka, et " parim viimase viie aasta jooksul ilmunud Folk-Metal album", sest Vargstenen on ühe tummise härjakolba ja Asterixi kiivrisulgede jagu teistest musakondlastest üle...vah nii ja seega võib öelda ka, et - ülihea.

Parimateks : Track-id 02 - 12

H:6/6 e. mida ma veel ütlema pean? Kui sa oled Viking/Folk-metali austaja ja saad aru ka tõsiasjadest, et Amon amarth EI OLE Viking-Metal ning-et Korpiklaani EI OLE parim Folk-metal band , siis peaksid sa Vargstenenit juba minimaalselt tuhat korda kuuland olema. HAIL!

Viking-Folk bändide puhul olen ma alati õnnelik kui ma mõne mitte-turvises-või-niisama-muinasträniga-poosetamise pildi leian. Nokamüts härrase peas mõjub siin pildil juba vaat , et ketserlusena.

Erandkorras kaks viidjot ja selleks, et ma tervet albumit siia ei lingiks, tegin Manegarm-i Vargsteneni playlisti Youtube-i. SIIN see on :)

Dockside Hookers "Killing The Music" e. 7 tolli teravat

Dockside Hookers on minu jaoks kindlalt selle aasta number 1 leid ehk paigutub minu olematus pingereas vahetult HCS-i ette.
Tegemist siis Kanada skinhead R&R bändiga, mille eksistentsi lühike kronoloogia näeb välja selline :

• 2003. Olid ja jõid kuskil Québec-is õlut(Limoilou-s täpsemalt).
  
• -Tegid ajatappeks bändi.
• 2004. Andsid kontserte.
• -Avastasid, et neil on kuradima hea bänd.
• -Rebisid teise kidra punti.
• 2005. Avastasid, et neil on nüüd veel lahedam bänd.
• 2006. Mötlesid, et peaks varsti kauamängija välja andma ja kooberdasid stuudiosse.
• 2007. "Forever Young" - Olemas!
  
• 2008. Nothing so important....
• 2009. 7 " vinüül " Killing The Music" - Tehtud! (Keskerakond not included)

Kuna hetkel on minu valduses ainult alumise seitsmetollise empeekolmestatud* versioon ning kuna mul on lollakas komme kirjutamise ajal kirjutamisalusele heliõigus anda, siis sellest ma mõne lausega pajatangi.

Kohalike oludega arvestades tuleks muusikastiili kohta öelda, et osaliselt sarnaneb see meite kallile Velikije Lukile ja seda nende pisikeste ja lihtsakoeliste soolohakatiste ning näperduste tõttu.
Sõrmitsuste esine ja tagune muusika on aga puhas SRR, ehk siis on neil õnnestunud Oi-Punkist edasi arenedes, vältida näiteks Boot Party puhul esinenud katastroofust.
Soolod ja "muusikaline mitmekesisus" ei häiri ning meloodia tunnetus on kuttidel igastahes paigas.
Ei mingeid liigseid punnitamisi ja traksidest välja hüppamisi, kõik kukub ja klapib ka kukkudes ilusti kokku nagu hoole ja alkoholijoobega laotud kaardimajake.

Tekstid on tekstid ja kuna mul on "originaalne idee" siia lõppu laulude nimed küpsetada, siis võite ise aimata millest jutt käib.
Omaltpoolt lisaks, et pisikese hulga iroonia lisamine ei teeks grammigi paha, aga seda ma olen kõikvõimalikes kohtades ja kõikvõimsatele ning mittevõimsatele tegelastele jahunud juba üle 10 aasta, aga jeh - see selleks.
Ühesõnaga - veskile vesi ja harakale vares ning SRR tekstid nõretavad ikkagi otsekohesusest ning armu ei anta, halastust ei tunta ning huumorikõõlused vahetati ammu saabaste vastu, kuna neeru ja kopsulaadung LAV-ist oli just sadamasse jõudnud...


Kokkuvõtteks:
Tase ookeani tagant ja omaette ning ma olen juba ammu loobunud Euroopa kamaralt mingit uut ja tasemel SRR või Oi!-bändi tõsiselt otsimast. **
Täispikk "F.Y." oli hea, aga praeguste lugude juures on märgatav edasiareng ning kindlal sammul paremuse poole.

Plaadisisaldus:

1. United
2. Wrong place at the wrong time
3. Pride
4. To the working class
5. Forever young (redux)***

Arvan, et: 5/5 e. see, et ma oma lootusetus ristiretkes igaltpoolt arooniaid üritan otsida, ei tähenda, et ma selle puudumisel ikkagist rahul poleks, lihtsalt rohkem tahaks rahul olla...

Pohmelliga? SOBIS ! (+1) - Katseliselt tõestatud suure imetaja peal, kelle rollis oli au minu isa kõige ilusamal pojal esineda.

Kokku: 6/6

Dockside Hookers in Myspace
_________________________________
*
Bändi trummari poolt jagatud, nii-et autorikaitse teemal inisejad võivad oma ilged mokad mättasse jätta.

**
Kohalik Revolution Per Minute oli tegelikult viimane ning rämedalt positiivne üllatus.

***
"Forever Young-i "uusversiooni tegelikult komplektis pole ning see visati sinna sisutäiteks.




Seda laulu kõnealusel vinüülil pole, aga ma ei viitsinud mingit slideshow-d seia panna.
Muusika on neil muuseas olemas MySpace-s

Hub City Stompers "Dirty Jersey" e. Plaaditäis nahkpäised irvik-kiisuseid

Leidsin, et peaks uut bloogamillenniumi alustama vahelduseks mingise positiivse arvutusega. Ning kuna ma pole ühtegi loomingulisuse lainele viivat kinupilti näin'd, siis kütan veel kolmanda plaadijama eelmistele otsa- küla külale liiga ei tee ju...*
Kusjuures "Dirty Jerseyt" otsustasin ma eile hoida paremateks päevadeks, aga ok...
Siit see tuleb !
3!
2!
1!
O(!)k, igastahes öeldi mulle tutvustavas korras, et tegemist on tüüpilise, aga väga hea 90-s Ska bändi ja albumiga ning mina ütlen sellepeale,et Yankee ja adekvaatsuse kokkusobitamine on endiselt kaheteraga mõõk.
Üks tera lööb küll negatiivse üldistamise läbi ligitikkunud pahad tsakhrad eemale, aga teine tera võib põhjustada kuulamatajätmise või vale ettevalmistuse ja eelarvamuse plaadi suunal.
Igastahes jah...
Muusikastiilist rääkides ütleks, et läbivaks jooneks on 90s-SKa ja Black Metal-iga seda õnneks "vürtsitatud" ei ole...
Kõigi sissetoodud stiilide ülesloetlemine muutuks liiga pikaks ning pealegi eelistan ma muusikastiile võimalikult laiadesse kalossidesse paigutada.
Kasvõi selleks, et mitte kilomeetripikkustesse ja pühalikult idiootseisse keelesõlmitsustesse** laskuda.

H.C.S.-i käimasolev reliis on selline läbivalt lustlik ja elujaatavas vormis esitatud Ska+ sodi, mis näiteks kirjutamise kõrvale kuulamiseks ei kõlba - osaliselt takistavad tippimist kogu kehaga kaasa tõksumist esile kutsuv helikompottide jada ja sajaprotsendilist tähelepanu nõudvad ning enamjaolt "kiiks on kusagil olemas- sinu ümber wanker!" tüüpi ja 40 kraadise üleirvega tekstid.
Muuseas pidin ma selle omandamishetkest saadik esimest korda ära pauseerima siis, kui kirjutama hakkasin... Nutt ja hala, kuigi- skiiiins doooount kraaaaai !***

Näiteks tõsistel(loe: Tõelistel) eesti meestel ei soovita ma oma näppe mainitud albumi lähedalegi toppida.
Sisemuses peituv ja hüpikvedru jõul välja kargav klounimütsis ning kiilakas peletis ei! ei! ei! lähe kuidagi kokku sugupõlvede jooksul treitud käitumis- ja elustarusaamismallidega ning parem on kui edasi arvate, et Andres oli tegija ja eeskuju ning, et Meie Mees on kõige teravmeelsem nähtus maailma kultuuriajaloos - see on jumala tõsiselt öeldud kusjuures, mitte see meie mehe ja Andrese lauseosa vaid eelnev või mõlemad õiges järjekorras loetuna!

Kokkuvõtlik ja veel vähem asjalik osa:

Et siis tegemist on tõesti erinevate musastiilide kokkupõrkega, sest shuffleena kuulates tekib tunne nagu mingi kompa oleks näppu juhtunud. Kummalisel kombel see ei häiri mind - ma pean ikka silmas MIND, kes ma üksluisetele albumitele truudust olen vandunud ja juba kõvasti enne kuulamist ning peamiselt lõhna järgi kõik veidikenegi ebaõnnestunud ja samas ka põhirajalt kõrvalekaldunud laulukesed*4 oma kurjeimates mõttesügavikes hakknoodistikuks purustan.

On väga kiivas*5 tekste, on vähem väga kiivas tekste ja on veel vähem kui väga kiivas tekste, aga kas keegi pani nüüd tähele, et igas variandis oli olemas sõna kiivas ?
See on ka märksõna antud albumi puhul ja kohe esimese asjana peale kirjutamise lõpetamist uurin ma välja, et mes see H.C.S siis täpsemalt on ja kas diskugraahvia hulgas leidub veel säänset kraami.

Hinne: 5 e. pfff...dümm-dümm-dik-dik-da-da-da-dsiki- TRÖÖÖÖT *MNC istub klapid peas ja keerleb tooliga ühe koha peal...whiiiiiiiuu- whhhiiiiiuu*
Pohmelliga? (+ 1) - STOP! Siiski mitte päris e. igaks juhuks soovitan ettevaatlik olla, doseerida ainult siis, kui olete kindel, et taluda suudate - eksimine on võimalik ja tõenäoline !
Kokku: 6/6 e. soovitan tegel't kõigile ingliskeelega kursis olevatele ja huumori olemasolust teadlikele inimestele kõigis ajavööndites ja mõttesfäärides v.a. naised, nindzad ja Le Francieuxid, sest need ei saa naljast aru või on peast prantslased. :P
_______________________________
*
Külaelanikud not influenced
**
Brutal-Grind/hardcore Death- black metalcore re-influenced trip-hop red- rag-reggae rip off! (näitusena)
***
Et siis kõik laulud, mis albumi nimiloost või singlil domineerinud track-ist veidi teistmuudu kõlavad ja õnnestunute hulka ei kuulu.... :)
*4
Hub City Stompers - Skins dont cry
*5
Kiivas - "TÕSISE " ja "NORMATIIVIDELE ALLUVA" muusika tasakaalusirgelt ikka väääegade kõva kõrvalekaldega.

Erandkorras läheb topelt!

Major Accident "Massacred Melodies" e. õnnestunud õnnetus

Nelja britisaarte päritolu ja Edinburghi sissekirjutatud vutifänn/Bootboy poolt välja pritsitud album on mu absoluutne Oi! album nr.1. Seda täpselt sellest ajast saadik, kui ma Merepuiestee Rockipoest 20 eeku eest Goldstari kassetile küpsetatud piraadika* ostsin(95/96).


Piraadika teisele poolele oli lisatud veel bandi II(I) album, sest tegelikult oli mingi stuudio nende Pneumatic-pop stiilis lood kapitaalselt persse keeranud** ja teinud selle soundist korraliku ja igate tasemel Oi!, mis nende arust kuskile ei kõlban'd ning bänd on selle eest vabandanud rohkem kui - sakslased Holocausti, Juudid Jeesuse killimise ja Jaapanlased Godzilla eest kokku.
Igastahes pandi selle albumi nimeks "Massacred Melodies" ja sellest samast albumist jutt käibki.

Aga see selleks, kuna "Clockwork Legion" on sitt ning kuna neil üldse peale MassMel-i ühtegi "ebaõnnestunud " albumit pole, siis ei hakka ma seda millegagi võrdlema, vaid panen segamatult illi, kuni keegi mulle virutab.

Muusika on vana hea 80. alguse Oi!, millesse on segatud "paari noodi sõrmitsusi", mis pidid vist algselt "pneumaatilised meloodiad"(?) olema - enam ei ole - aga ära "situtud kujul" kõlavadki ehedamalt ehki kindlasti mitte nii pneumaatiliselt kui algselt soovitud.
Lisaks tekib veel kohati visioon, et kui M.A. oleks Eesti bänd, siis oleks mõnes nende loos kindlalt Reilendri trillerdus sees ning enne vastava laulu algust kostuks plaadilt helikatke "imelik, mängi...", mis pärineb ühest tuntud vilmist.
Tore, et mööda laulmine ka pneumaatilise rocki puhul oluline on ning isegi viisi pidamise juures oleks Paulikese vokaal noori talente jahtiva muusikaprodutsendi järgmine valik peale Christopher Lambert-i.

Mulisege kui tahate, aga tegelikult on see rämisev-lämin 100 % muusikaga kokkusulav ja laulude sisule tähelepanu pööravale patsiendile kergelt seeditav - ei mingit maksahaige jänese moodi möirgamist*, mis annaks põhjust laulutekstide netist otsimiseks, eesmärgiks arusaamine, et millest kuradist üldse lauldakse, kui üldse lauldakse ja samas on täielikult täidetud Oi!bändi-le, kohustuslik seisukoht, et - lauluoskuse demonstreerimine on kurjast!

Pneumaatilise rocki tekstid on pigem Oi!punk-ilikult protestimeelsed kui Skinhead R&R-ile omased agressivsusest tilkuvad tänavakõnes edasiantud sajatused, ehki S-R&R-i elemente tiksub siit sealt sisse nii muusika kui teksti baasil...
Vahet pole, nende(tekstide) ega kogu kupatuse väärtust ei kahanda grammivõrragi see, et tegemist on "möödalasuga" ning ma pakun, et pakin asjad sellekorraks kokku...

Kokkuvõttev osa.

Üks kohustuslikest Oi! skeeniga kaasajõlkuvatest albumitest ning mõned laulud siit kuuluvad kindlalt 100 olulise Oi! laulu hulka läbi aegade.

Hindeks 5/5, sest midagi siit puudu ei ole, mis siin olemas olema peaks... peale pneumaatilise rocki muidugi...

Pohmelliga:+1 e. läheb - vaikselt, ei tohiks kõrva kargama hakata...

Kokku: 6/6 e. absoluutselt äratuntav album ja KO-HUS-TUS-LIK !


*
CaptainOi! Records oli väidetav väljaandja.

**
Kusjuures ma arvasin aastaid , et M.A. mehad jõid ennast lolliks ja hakkasid mingit punk-futu-rocki tegema...

***
Mu isa kunagine väljaütlus P.V.A. suunal


Pic No: 1 siit.
Pic No: 2 sealt.

Hehhh-hehh....kes ütleb esimesena ära mis poiste arvatav lemmikvilm on saab jäätise!
(MNC poolsel vabal valikul)

Skinhead shuffle e. Skinhead reggae lugude koorekiht

27 early reggae tunes* on 2006 aastal välja antud legendaarsetest 69-72 ajajärgu lugudest koosnev kompa.
Komplekteerimine on pädev olnud ning esimese hooga ei suutnud ma tuvastada ühtegi puuduvat ja olulist lugu sellest valdkonnast.
Algusest lõpuni mingisse idiootselt transilaadsesse seisundisse viiv ja kergelt uimaseks tegev kraam, aga midagi muud ju selliselt muusikalt ei ootagi.
Otseselt feissi ei kikita, sest tüpaažilt "jookseme saapaga feissi" sõnumiga laulud lisandusid nahkpäisele muusikale seoses Skinhead R&R-i (SkinheadOI!)** tekkimisega seitsmekümnendate lõpus ning "lets have sex all days long and everywhere" on rohkem reggaega samal ajastul, aga Ska valdkonnas võimutsev element, siiski selline toredalt chill ja leboõlu musa päikeselisse suvepäeva ning igal pool mujal asetsevale murule peale Pirogovi nimelise solgiaugu ja mendijaoskonna esise haljasala.

Igatahes praguses suveigatsuses mõjuvad 69 reggae tüünid mu DMP psüühhikale saasta moodi rahustavalt ning ainus asi, mis häirib, on see, et suvi, muru ja õlleplönn jäävad kuskile tabamatusse kaugusesse nii ajaliselt kui vahemaa poolest.

Ok, natuke individuaalsel plaanil põhinevat negatiivset külge ka juurde.
27 laulu järjest on ikka liiga chill minu jaoks.
Pole nii rahuliku musooniga harjunud lihtsalt ja korralik "Oi!-tõmp-põmp-tümp-Oi!" on vahepeal hädavajalik kasvõi maa peale tagasi toomise eesmärgil , aga jeh - ühe üldistuse saabki teha nende kahe võrdlemisel, et kui skinni-REg&Ska virutab kuskile pilvedesse, siis korralik annus Oi!-d toob uuesti maapealsesse peldikusse tagasi ja üsna kärmelt ning kes unustabki ära kus ta päriselt elab, sellele tuletab jalaga perse peksev reaalsus ennast üsna kärmelt meelde.

Kokkuvõtteks:

Ehkki ma eelmises musapostis mainisin, et pole suurem asi kompade kuulaja, siis see on üks vähestest, mille ma oma individuaalsest ajast pleikasse viskan e. jälle üks moment mi'l ma mõtlen, et peaks kunagi endale Ipod-i ostma või vähemalt tuttavate terroriseerimise üllal eesmärgil hakkama mälupulka kaasas kandma...


Ps. Ei saa küll öelda, et ma suurem spirit of 69 ja skinhead - rememeber your roots muusika austaja oleks ning kandun muusikalise maitse poolest ikkagi sinna 77 - temaatika kanti, aga ilma skinhead reaggae 69 ja nn. "õige ska muusikata" ei mängi ka mina kuidagi välja - üle 8 aasta järjest pole suuutnud vähemalt. :D


Hinnang:5/5 Absoluutselt täiuslik kogumik, midagi pole eriti iriseda.
Pohmelliga? +1 e. sobib nagu rusikas silmaauku.
Kokku siis : 6/6 - Sobib vast igale poole, kus sa saad ennast lõdvaks lasta , nii kollektiivselt kui individuaalselt

**
Mitte segi ajada R.A.C.; NS-Skins(88) või S.H.A.R.P.ning AFA liikumiste viljeletud skinhead R&R-iga !!!

*
1. Reggae Fever - The Pioneers 02. Moon Hop - Derrick Morgan 03. Skinhead Moonstomp - Symarip 04. A Night At The Hop - Derrick Morgan 05. In The Spirit - Lloyd Charmers 06. Skinhead Jamboree - Symarip 07. Bigger Boss - Ansel Collins 08. Skinhead Girl - Symarip 09. Liquidator - Harry J All-Stars 10. Skinhead Train - Laurel Aitken 11. These Boots Are Made For Walking - Symarip 12. Skinhead A Message To You - Desmond Riley 13. Boss A Moon - SS Bins 14. Skinhead Revolt - Joe The Boss 15. Soul Of England - The Hippy Boys 16. Reggae '69 - Laurel Aitken 17. Double Barrel - Dave & Ansel Collins 18. Skinhead Speaks His Mind - Hot Rod All Stars 19. Moonhop In London - Hot Rod All Stars 20. Skinheads Don't Fear - Hot Rod All Stars 21. Rudexous - Freddy Notes & The Rudies 22. Skinhead Moondust - Hot Rod All Stars 23. Tea House From Emperor Rosko - Dice The Boss 24. Skinheads A Bash Them - Claudette And The Corporation 25. Skinheads Shuffle - The Mohawks 26. Skinhead Train - The Charmers 27. ck From The Moon - Symarip

Üks parimaid lugusid minu jaoks kõnealusest ajastust ning kogumikult.