Showing posts with label Propaganda. Show all posts
Showing posts with label Propaganda. Show all posts

Sunday, November 13, 2011

Auschwitz e. Holokaust Uwe all


Oh Uwe, Uwe, Uwe... MIDA sa küll enda arust teinud oled? Maailmale teene? Õpetliku väärtfilmi, mis peaks inimesi mõtlema panema? Või järjekordselt lihtsalt endale raha juurde sahkerdanud nagu mingi selektiivse-kleptomaania all põdev orav? Ma igatahes tean, millist varianti ma ise pakuks hetkel...

Teoorias peaks film rääkima, ülla-ülla, holokausti jubedustest tuues näitena selle kõige suurema konsentratsioonilaagri (with over 2 million kill!). Kahjuks unustasid filmitegijad, mis asi on ajalooline korrektsus, ning seetõttu pakatab film läbimõtlemata klišeedest ja ülepingutatud stseenist, millel puudus muu sisu peale „Vaadake kui kurjad natsid olid!“.

Kui alguses küsiti keskkooli õpilastelt holokausti kohta, siis ilmselgelt asja point oli näidata, kuidas tänapäeva noored pole asjaga 100% kursis* – nad teavad, et see oli midagi jõledat, mingi tuhat juuti vist põletati kuskil ahjudes ja Hitler Hitler Hitler. Aga lõpus teha seda uuesti ja seekord näidata mingit noort karvikut kui mingit ajaloo eksperti? Mis selle point olema pidi? Ilmselgelt oleks mõni, you know, ajaloo ekspert pädevam olnud, ja ilmselgelt ei põhinenud selle kuti teadmised Uwe Bolli väärtfilmil.

Oleks siis film vähemalt tehniliseltki hästi tehtud, aga ei – operaator oli ilmselgelt esimest päeva tööl ja küllaltki häbelik nagu näha, vaesele tüübile lihtsalt lükati käsikaamera kätte ja siis unustati sootuks talle juhiseid jagada.

Ma kujutan ette, kuidas ta võtteplatsil nutta tihkus, seistes seal kõigist eemal ja liigutades kaamerat igaks juhuks veidi paremale-vasakule. Monteerijaga, kelle nime ma IMDBst tuvastada ei suutnud, on mul samuti kana kitkuda. Nn filmilisema osa peal ei kulgenud stseenid absoluutselt mingit loogikat arvesse võttes ja paari koha pealt tundus, nagu monteerija oli enne filmi valmis teinud, siis haaranud peast kinni taibates, et paar olulist stseeni jäid vahele ja need „ah-need-vist-käivad-siia-küll“-entusiasmiga kuhugi toppinud. Samal ajal intervjuudele toppis ta vahekaadreid omaenda igavusastet arvestades ja MITU KORDA SA NÄITAD LAMPI KOHTADES BABY-JEW-HEADSHOT’I??? Ma ei tea enam, äkki Uwe Boll istus monteerijal seljas ja naeris maniakaalselt talle käske jagades, äkki ta tegeles suisa ise montaažiga. Ma ei tea ega tahagi teada.

Olgu olgu olgu – baby-jew-headshot oli kohati isegi naljakas oma ülepingutatuse poolest. Mitte, et terve film poleks ise olnud üks suur punnitamine, meeleheitlik püüe teha midagi tõsist ja näidata, kui kurjad onkud need natsipoisid siis olid ja nende suunas näpuga vibutada. Miks ma selle asemel mõnda stand-upi ei võinud vaadata? Või siis värvi kuivamist?

H: 2 - Baby-jew ja selle kahtlaselt õnneliku ja teadmisterohke õpilase eest, kes lõpus debüteeris. Miks Uwe hoopis sellest poisist filmi ei teinud?

* Sellega on mul VEEL kana kitkuda. Pole mõtet eeldada mistahes riigis, et keskmine keskkooli õpilane jõuab kõiki ühiskondlikult tähtsaid teemasid täiesti läbi puurida ja teada rohkem kui paari üksikut detaili (Hitleri oli tegelikult Tšehhist pärit, onju?). Enamik õpilased teavadki asjadest pealiskaudselt, sest vahepeal on vaja ka matemaatika kontrolltööks õppida, inglise keele esitlus valmis teha ja kehalise kasvatuse õpetajale uus vabandus välja mõelda. Also, tsiteerides MNCd: „Ütleme, mida teab üks keskmine eestlane lätlastest – suurt sittagi. Seega, miks ta peaks juutidest rohkem teadma ?“



Trash: 2/10

IMDB: 4,2/10

Tuesday, January 18, 2011

American History X e. Nutt meid ühendab...


Alustuseks:

Väike Oi ütles kunagi selle tutvustuseks:"Ah ma ei tea, seal mingi nats saab vanglas teiste natside käest perse või midagi sellist..." ning tegemist on minu poolt päris mitu korda täispikkuses (nu peaaegu siiski ) ja kilomeetrite kaupa stseenhaaval vaadatud filmiga, sest olgem ausad - hoolimata üldpildi lollusest, on seal väärt materjali kui palju. Kasvõi kohe alguses olev stseen direktori kabinetis - hea näitlejatöö ning veel parem teostus - aga jah - kahju, et head materjali ei suudetud tervikuna millekski mõistlikus kokku panna...

Millest:

Tegemist siis realistliku looga sellest, kuidas musta ja valge nahavärviga ühiskonna kokkupõrge linnaosas, mõjutab ühe perekonna liikmete edasist elukäiku - ei !! - tegemist on nutulauluga sellest, kuidas lambist tekkinud rassism ja põhjendamatu kõigevihkamine keeravad ühe perekonna elu pea peale -kohe väga halvasti pea peale kusjuures.

Mis oli

Tegemist on sellise kinoga, mis omab tohutut potentsiaali olla väga hea draama - isegi kuratlikult hea draama - ja ma nagu mäletasin, et alguses oli täitsa kobe tükk ning alles viimasel veerandil hakatakse varem öeldut pea peale pöörama, ehk panustama sellele, et vaataja on ca kahest vaatamistunnist nii läbi, et ei suuda enam mõelda ning selle vürtsiks pakutakse juba kolmveerand filmi tagasi ära tüüdanud peredramaatikat.
Kuid siiski ei, juba suht alguses kakuti kohe rumalusekaart välja ning näitena kasvõi see, et vennake oli kolm aastat neonatsidega ringi jõlkunud, terve toa haakristilippe täis topppind ning otseloomulikult tulevad tema NS vaated vanemale õele üllatusena - mida bollocks.
Meenus Broderskab, aga mille poolest, ma ei sa öelda, sest muidu saan äkitse veel ühe plagiaadisüüdituse kaela jne jne
Rassisimi ja muude sotsiaalsete probleemide lahkamine käib ka siin filmis vana mustri järgi ehk siis peategelasele, kes hetkel täiesti mõistlikku juttu räägib, visatakse hambusse juutide tagakiusamine ning see mõjub järsku nagu punane rätik. Kõik mõistuse alged kaovad ning välja tuleb ainult mingit sõnavahtu ning miimikast saab haakristiga vehkimine, ehkki juudid on koos oma sajamiljoni aastase tagakiusatusega just kõige ehedam näide, et see, et sa mingis ajavahemikus põlatud ja eemale tõrjutud etniline grupp olid, ei tähenda see seda, et sul poleks üldse mitte kunagi võimalik mitte kuhugi jõuda. Või mitut juudilinnaosa keegi teab, kuhu öösiti sattuda ei tasu?
Ühesõnaga kuskil seal see film nagu põhja lähebki, et ... seletatakse ära, miks tüüp neegreid ei salli - Derreckil ju põhjuseid dajooba, nii individuaalseid kui sotsiaalseid. Aga ometi mõistetakse ta hukka ja veel hiljem mõistab ta ise ka veel ennast hukka ning seda selle asemel, et ise aru saada, et igas kohas on omad reeglid.... nagu ei klapi noh.

Igastahes selline tore poliitkorrektne muinasjutt, mis omab tõsiseid kalduvusi mõistusele, aga paraku ei kasutata ära ühtegi võimalust ree peale hüppamiseks ning valge inimesena tunnen ma peale selle filmi vaatamist ennast väga süüdi.
Jah, ma olen paha, andke andeks härrad filmimehed - Midaiganes.perse@bullshit


Hinnang numbris , lisamölas:

Hatecore-draamana: 2/5 - e tüüpiline pläust, kus kordagi ei tehta isegi mitte vihjet, et tegelikult ei ole kõige selle jama põhjustajaks mitte idioodist paks valge mees rannamajast, vaid hoopis see debiil, kes arvab, et multikultuurne ühiskond töötab ning et need, kes seda muinasjuttu ei usu, on mingid värdjad - propaganda noh, demagoogia.

Krimidraamana: 2/5 e. liiga pikale veniv ja igavaks kiskuv. Lisaks... hehh, no see oli umbes nagu Inceptionis, et seletame püüdlikult idioodist vaatajale ära, et mis parasjagu toimub ainult, et AMHIX -is oli seletamisele lisaks veel puust ette ja punaseks ka tehtud. Puust ette ja must/valgeks st.

Kokku: 4/10 Nägin unes, et sellel on alternative ending - lõpp, mis selgitab kõik selle suhkru ja soolavee vajalikkuse ning keerab kõik lollused täiesti mõistlikeks juppideks. Kahjuks ma ei mäleta sellest enam mitte midagi, peale eespool etteloetud muutujate, aga jah - see tõstis kogu filmi uuele tasemele. Hea filmi tasemele näitusena.


Lisana lisainfo ja samas ka spoiler (19.01.11): Varastasin Filmiveebist (tänud Jigsaw) sellise infokillu, aga see ei ole see alternative ending mida ma unes nägin. See mitte ei seleta vaid teeb asja veel klišeelikumaks, aga siiski: The script's conclusion had Derek shaving his head in the bathroom of the school, transforming back into a naziskin after the death of his brother. However, this was never filmed and dropped from subsequent re-writes of the screenplay.
____________________
American History X (1998)
Teised:


Filmiveeb.ee: 7,2/10 (34)
IMDB.com: 8,6/10

______

Sunday, August 22, 2010

Падение Берлина (1949) e. drafttolkneja* talvehämarusest


Ettesõna

Filmi nägin ma puhtjuhuslikult mingi vene telekanali pealt 90-te aastate lõpusirgel ning peale seda muutus see üheks minu lemmikuks ja Top-3 omandamisobjektiks.
See tähendab perversemas üldvõtmes, et aastaid sai kulutatud erinevate foorumite uksi, tegeletud verbaalsete minetisooritustega erinevate filmigurude aadressil, kuid tulemusi polnud ette näidata mitte üheltki rindelt.
Kuid läks nagu tavaliselt, ehk just siis, kui viimnegi lootus oli kadunud ja edasi lootmiseks polnud enam eriti tahtmist - kuna kirgastav mälupilt kaunist filmist oli meeltest kustumas - jõudis lõpuks pidu ka minu öuele.
Nimelt suutis Metsavana kuskilt - kurat teab mis foorumist -mainitud kinu üles leida ning suurejoonelise laupäevaku raames, ehk hetkel mil Kole-Jaanus, Ouve, O'u-Calv'r ja ülejäänd 40 X 40 röövl.. khm... blogimaffioosot kuskil kolhoosipõllal lumeingleid tegid ja kolhoositare oma januliste pilkudega kostitasid, istusid kultuursemad inimesed Metsavana flatti maha, katsid põranda ajalehtede ja ajalehed napsupoolisega ning asusid pipra ja lauahalja lonksude (+ äädikastatud sibulakurgi ampsude ) saatel 1949-l aastal valminud suurteost vaatama.

Anna mulle toopi, Vanemuine


Selleks, et mitte alkoholikuradiga väga lähedastesse suhetesse astuda, otsustasime, et klõmmi võtame ainult siis, kui mõnda ajaloolist ja tähtsat tegelast näidatakse.
Kusjuures, pean aususehuvides mainima, et unustasime pitse liigutada nii peategelasest terasesulatamise maailmarekordi omaniku NL-i kangelaseks kroonimisel, kui ka temale lisandunud kahe seltsimehe esmakordsel näitamisel. Muuseas, nendega võitles ta ennast Moskvast kuni Reichtag-i katuseni, et siis - terasesulataja/lipuheiskaja.
Nuh ja kui juba ülestunnistamiseks ja aususeks kätte läks, siis mainin veel, et tegime erandeid veel poolele Punaarmee kindralstaabile ning mõnedele äratuntamatutele III Reichi tippninadele, sest erinevaid prominentseid tegelasi hakkas vahepeal sisse sadama nagu roosasi kärbeselevante jõhkramat sorti deliiriumi ajal.
See selleks, vahepal liitusid veel meiega töölaagrist pagenud Isa Pjotr ning sm. Kristjan jr, aga aitab ehk juba sellest isevärki viinapõrandkonna kirjeldusest.

Film....

...siis räägib meile seksivaese kuid see-eest topeltkangelasliku loo kangelastöölise ja litsaka kooliõpetaja vahelisest armastusest ning seda siis Suure Isamaasõja foonil - toppides sinna sisse meisterstrateegi ja suhtenõustaja Jossif Vissarjonovitš Stalini tegemisi, Adolf Aloisovitši tembutamisi ning näpuotsatäite kaupa ka kõiki teisi natsipealikke, kapitalistlikke imperialismikangelasi ning muud ette- ja tahajuhtuvat sodi.
Vaimsus ja kallutatus on muidugi Punaarmee ja selle juhtkonna suunas ning see garanteerib ka filmile korraliku huumorivarjundi. Muidugi eeldusel, et vaataja on suuremate ajaloo- ning sõjandusteadmistega kui keskmine sägakala.


H: 9/10 e. ma ei viitsi siia taha midagi selgitavat/õigustavat kirjutada.


______________________________
___________________________
*Drafttolkneja - post mis pole lõpetatud/avaldatud vaid on jäetud draftenraumi "paremat aega ootama" - enamasti seda paremat aega ei tule.

PS: Pildid - poster v.a. - varastasin kõik Metsavanalt, tänud talle kergelt antud vargusloa eest.

PPS: Post on 90 % ulatuses kirjutatud Novembris/Detsembris 2009 -l aastal, peadlõhestavas pohmellis ning seetõttu ei peagi kogu jutt eriti senssi meikima, aga katsuge sellest sõnamulinast ja kirjamärgipõrgust kuidagi viisi aru saada.
EDU!



Wednesday, December 23, 2009

Black Hawk Down e. Full Metal Une - Mati

Vabandan, hommiku kella poole seitsmese ajupuudulikkuse tõttu, tegin sisse fatal fail-i ning Black Hawk Down muutus Full Metal Jacketiks.
Parandatud.
Ps. Full metal jacket on hea film.


Proloog:


Njahh... Öelge nüüd mulle, kuidas rääkida vilmist, mille lõpp sai ära vaadatud veidi vähem kui 24 h tagasi ning millest ma praeguseks ei mäleta mitte kui kuraditki...
No tõesti, olen ammu täheldanud, et mul selline tore skill, mis kaotab mälust absoluutselt igasuguse info kõigi sittade raamatute, näidendite ja filmide sisu või kogukupatuse kohta üldiselt.
Muuseas - ma olen küll tänu sellele oskusele 2,1 korda Blade-t näinud, aga üldjoontes on see siiski suh't kasulik.
Kuna HAWKDOWNI olen ma üritanud vaadata vähemalt viis või kuus korda ning iga kord hiljemalt filmi keskpaigaks sügavale unehõlma vajunud, siis vaatasin seekord neljas jupis - Patrioti puhul see taktika mõjus.
Olgu, aitab mölast ning asume asja kallale...

Sisu:

Ajalooline taust oli selline, et ameeriklased läksid Aafrikasse selleks, et sõdida paha neegri ja tema neegersõdurite vastu. Neegersõdureid oli palju, ameeriklasi vähe ning kõigepahamat neegrit oli ainult üks ning teda vist ei näidatudki.
Ma olin tegelikult suh't kindel, et pärast tapeti ta ära selle otsustusvõimetu koloneli(?) poolt, kes alguses saatis oma mehed mingi idiootsuseleviitatava rünnakuplaaniga mingisesse linna sõdima - kuna kuulujärgi pidi seal see paha neeger olema - ja pärast karjus igasse mögafoni, et ta tahab oma mehi sealt tagasi ning et tõsiselt võetavama mõjuda, saatis ta sinna veel mehi ning jättis üldse igasugu plaanid ja värgid kus seda ja teist - puhtalt selleks, et asjad seekord paremini välja kukuks, muidugi möista.

Filmist:

Seal olid sellised imearmsad klišeelised karakterid, kes suutsid vaatajas (minus) - no sekundiks paariks ikka - huvi äratada.
Siis peeti seal filmi huvitavamaks tegemiseks mingit A-rühma tüüpi tänavalahingut, kus terve tänav oli vihisevaid kuule täis, aga pihta said ainult "auto kummid" ja muu säänne.
Pfff... tegelt peaks rääkima sellest, et Ridley Scott pidi sinna mingit patriotismi jama sisse tooma, kuna muidu oleks ta pidanud helikoperdiste laenutamiseks Põhja-Korea poole pöörduma *, aga kuna ma ei mäleta täpselt, mis värk oli ja ma ei viitsi Scotte googeldama, ega Para-webi sisse logima hakata, siis jääb ära.

Äksõn

Igav, ootasin igas osas, et kohe kargab kuskilt Stallone välja ja päästab filmi oma vibule ja M-60-le toetudes, aga jäi ära. Ülejäänud tegelased olid piisavalt igavad, et nad ära unustada kohe peale kaadrist väljumist ja kuna iga neegervõitlejat näidati filmis keskmiselt 3 sekundit, siis ei tekitanud ka nemad erilisi emotsioone.
Tegelikult vist ongi mul iga kord filmi vastu igasugune huvi kadunud siis, kui see colonel hakkab taktikat tegema, sest noh Die Hard 2 "kolmekülje süsteemiga" võrreldes on küll edasiareng märgatav, aga kuna DH-s oli olemas Bruce Willys, siis ei olnudki pahadel eriti mõtet ju igasugu taktikatele aega raisata.
Parem allesjäänud filmiminutid naistele kirjade saatmiseks ja testamentide koostamiseks kulutada, sest - taktika või mitte - hiljemalt 30 minuti perast olid nad niivainaa surnud ning ei usu, et keegi neist stsenaariumiga kursis polnud - seega vaevalt, et see kellegile üllatusena tuli..
HAWKDOWNIS aga Bruce Willyst ei ole, Stallonet ka pole ning sisse toodud nähtamatu-paha-neeger ja haavatud solbakeid koguv neeger ei oleks suutnud nende puudumist korvata isegi siis, kui nad keyboardi tundva ja heinakuhjakitse psüühhikaga ohvitseri endaga kampa oleks võtnud.

Kokkuvõtteks

Üks läbinisti igav film, mis küll lõpuveerandil muutub vähe talutavamaks, aga huvitavus unustati paraku sahvririiulile. Ahjaa, seksi ka pole, nindzadest ma ei räägigi ning möla lõpetuseks ütlengi, et iga kogemustega rezka peaks ju juba filmimise ajal aru saama, et film on ette läbi põrunud - eksole?
No kurat, aga mis keelab neil siis kärmelt paar nindzat, äälieni või mechat sisse tuua ning mingid rohkem ekraanil virvendava tegelased LOTR-i peategelaste järgi nimetada.
Kasvõi Legolas - Läbulas, kui autoriõiguste pärast põdema hakata, aga miskipärast kaldun ma arvama, et atoriõiguste jant oli nii vai naa viimane asi, mille pärast Ridley-vanal peale filmi valmimist muretseda tuli.

Hinnang:

Ameeriklased päästavad maailma filmina: 2/5 - nad tegelesid sellega küll, aga kuradi igavalt. Ehkki keegi pole öelnud, et maailmapäästmine peab olema huvitav, tahaks vähemalt filmi vaadateski huvitavusesüsti kätte saada, aga ei saanud, kohe üldse ei saanud.

Äksõn sõjadraamana: 1/5 - Ma ei leidnud sealt äksõni ega draamat. Üldsõda oli selline väheütlev ning paar peris talutavat tulevahetust mida lõpus näidati, ei suutnud ka kogu kompotti päästa.

Pohmelliga: Ikke(+1) - aega liigutada ei aita, aga ehk paneb magama vähemalt.

Kokku: 4/10 - pohmakasõbralikkus andis lisapunkti ning tõstis selle junni keskpäraste filmide kategooriasse, aga tema õige koht on siiski kraadivõrra allpool. Muuseas ma vihkan endiselt kõiki sõjafilme, kus laustõsiselt jutlustatakse, et sõda on paha v.a. siis kui tegemist on "patriootliku sõjaga" - Fakk ohv!

Fletchu: 6/10
Trash: 2,5/5
IMDB: BLACK HAWK DOWN: 7,7/10 (90,255)

____________________
*
"...tegelt peaks rääkima sellest...... Põhja-Korea poole pöörduma "- kui tegemist ikka on selle filmiga muidugi.

Thursday, December 10, 2009

ADMIRAL e. president Medvedjevi sõjaretk

Proloog

Noh, ei ole vist kellegile uudiseks, et idanaaber on oma ajalooliste suurkujude ridades korda loomas, uusi lehekülgi keeramas, nägusi ümber valamas ning seega võib varsti oodata eepilist kinufilmi "Übermarschal Schickelgruber e. armastus ei sure! "
Film siis Admiral Koltshakist ning sellest, kui hea inimene ta oli ning ka sellest, et ükski tema vaenlastest ei olnud ka otseselt väga halb - lihtsalt oma aja inimesed... midaiganes.

Propagandast filmis

Noh vähemalt siis üks suveräänselt demokraatlikul venemaal tehtud film, kus näidatakse bolshevikke ka täpselt nendena, kes nad olid ehk samasuguste revolutsiooniliste elajatena, nagu iga teine tolleaegne vähegi relvastatud fraktsioon.
Muidugi tapavad nad ainult tsaariarmee ohvitsere ja kuigi kommunistliku manifesti järgi on selline asi andeksantav ning kõigi tasandite kõrgeimate võimude poolt andestatav, on tegemist ju siiski filmiga, kus jah - bolshevikud tulistavad relvastamata inimesi ning tulistavad neid ikka surnuks - mitte niisama hoiatuseks. Muidugi on iga hukkamissalklase otsaette maalitud äratuntav Kerenski allkiri, aga kes neil pisiasjadel ikka tänapäeval vahet oskab teha.

Propagandast veel

Minule, kui ajaloovõõrale inimesele, oli muidugi naaberriigi praeguse presidendi ja Admiral Koltshaki omavaheline sugulus seiani teadmata, kuid õnneks olid filmitegijad suutnud selle kõigile vaatajatele puust ette ja punaseks teha ning filmi lõppedes ei jäänud ka minu hingesoppi grammijagugi kahtlust, et president Medvedjev võiks olla kedagi muud kui üks äärmiselt vapper, võimekas ja üllas inimene.
Rohkem ei viitsi näiteid tuua, aga ütleme nii, et vähemalt oldi filmi tegemisel lähtutud põhimõttest, et iga uus film on juba filmitud vana ning kui "vanas" pidid olema kõik võimalikud kohad ja pool dialoogist asendatud/täidetud propagandaga, siis ei ole mõtet säärast vääriskraami ju ka praegustes oludes ära põlata.

Sõdimine

Kehvavõitu, tea kas hakkasid venemaal naftarahad otsa saama või jättis Putin puhtast kadedusest filmile omapoolse õnnistuse andmata, aga lahingud olid alla igasugust arvestust ning minu arust oskasid vene sõdurid juba I MS ajal korralikke pealetunge sooritada. Mitte ei kasutanud Napoleoni aegadest pärit äärmiselt kangelaslikku, kuid "kergelt" ebaefektiivset - kuid toonitan, et siiski kangelaslikku - marsime lähemale kuni me kõik surnud oleme - taktikat.

Filmi alguses udust välja ilmunud saksa lahingristleja tekitas oma nime tõttu minus kahtlusi. Hommikune otsemarss Wikipediasse* kinnitas mu kahtlusi ning selle episoodi tõttu võib Admirali liigitada ulmezhanrisse, kuna SMS Friedrich Carl sõitis miini otsa juba ilmasõja algfaasis ning seega saab Koltshaki 1916. aastal rünnanud laeva näol tegemist olla ainult kummituslaevaga, aga ma ei pane pahaks - "Kariibimere piraadid II ja III " olid ju siiski ülemaailmsed ripo... khm.. sell out-id ja miks mitte siis nendelt veidike koort riisuda, aga ok, see selleks.
Miiniväljal manööverdamine oli huvitav, aga kehvalt esitatud ning meenutas vajuva vee lähistel toimunud lahingut filmist Arabella mereröövli tütar. Muuseas, tee mis tahad, aga tuleb mainida, et tolleaegse seksisümboli, Inga-Kai Puskariga filmis oli mainitud stseen oluliselt paremini vaatajani toodud.

Kui nüüd lõigu kokkuvõtteks jätta kõrvale kõik ajaloolised möödalasud, taktikalised eksimused ja muu pläust, siis jääb ikkagi antud filmis toimunud lahingute parimaks pooleks keskpärased kuid siiski heroilised üksikvõitleja episoodid, aga kehva taustalahingu esiplaanil pole ka need midagi väärt.

Filmist üldiselt

Logiseb ja hüpleb, sest Koltshakil puuduvad otsesed ja äratuntavad vaenlased - on reetureid, on vaenlase sõjavägi, kuid iga kõrgema ohvitseri jaoks ei ole vaenlaseks mitte vales mundris sõdurite lähenevad read, vaid see pagunitega aju kes nende taga on. Filmis ei näidatud mitte ühtegi tsaarivastase kontingendi tegelaskuju peale Kerenski ja tema figureeris ka ainult ühes steenis, nii-et tema filmisiseseks verivaenlaseks nimetamine oleks igatepidi alusetu. Kogu kupatusest lihtsalt jääb mulje nagu maalinuks Venemaa Verkhovnyi Pravitel lihtsalt isiklikke tonte seinale ja tegelenuks nende vastu sõjakäikude organiseerimise ja nende eest taganemisega.
Koguplaanis küll üritatakse pidevalt selgeks teha, et Vene rahva tolleagne suurim vaenlane ei olnud mitte vastaspoole sõdur vaid aeg, aga ka selle esitamine kukub kolinal läbi, kuna punaarmeelased va sigudikud trügivad ebaviisakalt vahele.

Kokkuvõtteks

Tulemuseks on nõrk ja kahe inimese suhtele baseeruv aastast aastasse ja pikkuskraadilt pikkuskraadile hüppav pooleteistunnine käkk, millega üritatakse jumala eest Zjuganovi ja teiste kommunistide viha vältida ning filmi ainukesteks hädisteks vaenlasekuvanditeks saab pidada prantsuse kindralit ja Tšehhi vabatahtlikke**.
Liigne "teeme filmi, mis meeldiks kõikidele poliitilistele osapooltele" nimel jänesehaakide rebimine muudab kogu kupatuse ebausutavaks ning huvi filmi vastu asendus kuskil poole vaatamise kandis fanaatilisel tahtejõul põhineva "Ok, Mannu! Irkutsk ei ole enam kaugel - kannatad lõpuni ära" suhtumisega.

Hinnang:

Sõdimis-propagandafilmina: 2/5 e. pidev poliitiliselt korrektne rebimine ei anna võimalust propagandal esile kerkida ning nagu mainitud, ei ole ka lahingud suurt midagi väärt ega ka mitte piisavalt kangelaslikkusest pakatavad, et kaalukauss kõnealuse kasuks kallutada.

Romantilis-ajaloolise sõjadraamana:2/5 Ajalugu pole otseselt asjasse segama hakatud, romantikaliini asjus ei jõutud kuni lõpuni kokkuleppele, et tõstame esile või matame tausta alla ning draamatilised elemendid lonkasid romantikaga sama rada pidi - ainult, et mõlemat jalga.

Pohmelliga ?(+0) : Sõjafilmid ikkagi pohmakaga vaatamiseks ei sobi, samas ega ta väga halvasti ka ei tohiks mõjuda.

Kokku: 4/11 e. on kõvasti paremaid kinusi, mille peale oma jõudeaega raisata ning Admiral ei sobitu ka sinna austusväärsesse "halva filmi" lahtrisse, et seda kas või sellisena vaadata.
__________________________
*
Hiljem selgus, et seda poleks vaja olnud, sest kui ma hiljem IMDB-st filmi kohta lugesin, siis oli mainitud seik goofs-ide lahtris täiesti mainitud.

**
Czechoslovak Legion Irkutskis, mille ülemjuhatajaks oli prantsuse kindral Janin. Ameerika ja Briti sõdureid ei mainita otseselt mitte kordagi.


Nagu kolm tilka vett.

SPOILER!


Tuesday, December 8, 2009

Александр Невский e. Russ delenda est!

No mida põnevat saab olla kambas pappturvistesse kängitsetud sõdurites, must-valges ning "hakkivas" pildis, väljajäetud CGI-s, kehvades efektides, kohati absurdsusepiire ületavates ajalookäsitlustes, gigatonnises propagandalaadungis, olematu kvaliteediga helis ja kangelas-naivistlikus süžees, mis hüpleb pseudo- ja "pärisajaloo" vahel e. siis filmis, mille valmimisaastaks on 1938 ja tootjariigiks CCCP?

Krt, mina sellele naamoodi vastata ei oska ning samuti ei üritagi ma täpsemalt selgitada, miks seisab "Aleksandr Nevski" mul sirgeseljalise vilmivägilasena ka "Keskajas toimuvate sõdimisvilmide" esireas, kuid nii see paraku on.

Samas võib osaliselt seletada minu kiindumust sellesse propagandafilmi sellega, et veel paark'end aastat hiljem, ei suutnud ka üle ookeani pesitsevad filmikuntsimeistrid kokku peksta selliseid filmilahinguid** ning kujutan ka ette, et kunagi vaadati seda adrenaliinivärinaga, sest filmis on kaadreid ja tegevust, mida võiks kaasaegsema käitluse puhul praegultki häirivateks või kaasakiskuvateks nimetada.
Samas on selge ka see, et kogu Sovjeti ja Läänemaailma rezhishööride armee* on betoonkindlalt enne oma käkerdisega algust tegemist vähemalt mitu korda oma silmad Nevski ja tema sõdurite jääjahmerdamisest üle libistanud ning seda vähemalt kuni 70-e aastateni.

Muuseas, kõige rohkem Nevskist pärinevaid ja suh't otseseid mõjutusi suutsin ma leida Rein Raamatu multifilmist "Suur Tõll", mida võib ja tuleks(!) igale seiatrügivale Rootsi pankurile, Eefraimzuroffile ja imperialistliku riigi suurkujule näidata või vähemalt tähtpäevapuhuseks kingiks saata, igatsugu kaastundeavalduste asemele ja vahele - vaadaku ette, raisk!

Olgu, see selleks, igastahes on ja jääb Sergei Eisensteini "Aleksandr Nevski" sõdimisfilmide lipulaevaks ning enne kui hakata jagama "Kõigi Lahingute Ema" tiitleid, tuleks kohustuslikus korras läbi seedida nii mainitud Novgorodi-Vladimiri suurvürstilugu, 1960. aastal valminud "Spartacus", lõpetuseks sinna otsa veel 2007 aastal tehtud "Last Legion" ning siis vaadata, et millise filmi lahingustseenidele neist kolmest, see Matrix III-e lõpulahing, siis kõige rohkem ikkagi sarnaneb. Soovitav oleks sellest ka omad järeldused teha !



Üht-koma-teist vilmi kohta:

_Film lasti kinodesse paar kuud enne enne Molotov-Ribbendropi pakti sõlmimist, seega koristati see hiljem kiiremas korra ära. Uuesti lasti see Sovjeti ja Lääne kinodesse 1941. aastal peale teatud sündmusi.

_Film oli äärmiselt edukas mõlemal linastumiskorral -
mis ei tekita grammijagugi imestust - ning igas maailmajaos, kuhu see kupatati.

_Kaadreid filmist kasutati 1943 aastal ameerika dokumentaal-propaganda seriaali "Why We Fight?" viiendas osas - "The Battle Of Russia".


_Filmi helitausta on nimetatud parimaks läbi aegade veel isegi 1950 aastatel.



Hindeks: Taplusvilmina: 5/5 - rohkem kui 40 minutit kestev massiivne jäälahing ei anna lihtsalt võimalust alla maksimumi panna.

Ajaloolise propagandafilmina: 4/5 e. kunstiline ja madinavorm kipub esile tükkima ja peksab selle propaganda aeg-ajalt eemale.

Pohmelliga? (+0,5) Eile sai seda viimastes pohmellijääkides vaadatud, kergema astme pohmelliga ma tahtsin seda vaadata, aga keskmise ja raskemaga ma ei soovitaks - liiga agressiivne helivärgens.

Kokku: 9,5/11 e. kõik sõdimisfilmihuvilised peaksid selle kohustuslikus korras läbi vaatama, enne kui selles teemas üldse asjatama hakkavad!




__________________________________

*
S. Eisenstein lõi põhimõtteliselt massiivse ajaloofilmi ja filmilahingu mudeli, mis on üldjoontes siiani kasutusel.

**
22 aastat täpsemalt, minu hinnangu ja andmete järgi.


Ristikaarnad Pskov-is


Ordumehad pöletavad lapsi...

...kiriku rõõmuks.


Aleksandrile see ei meeldi!
"THIS IS RUSS !"


"THIS IS TEUTONIC ORDER !"

"Ivan on mures...."

"Vanka murel on alust..."
"Buslay paneb kangelast"

"Gavrjilol läheb pahasti"

I- Aleksandr murrab kilpmüürist läbi !!!
II- Kuskil seal pesitseb maskeerunud Buslay ;)))).

"Natuke pärisajalugu ka filmi"
"Fc Vladimir-Novgorod United"