The Black Sheep e. mõrtsuklammaste pealetung

Proloog

Isa Pjotr soovitas kõikidel, kes koheselt kinno Avatari noolima minna ei saa, vaadata veel viimast korda natuke intelligentsemaid ja teaduslikuma põhjaga ulmekaid, sest peale Avatari vaatamist ei seisvat tal enam ei altaripoiste ega ka mitte District üheksa tulnukate peale.
Igaks juhuks võtsin ma seda tõsiselt, sest karta on, et see hetk, kui ma avastan ennast sininäolise plakati eest nutta löristamast, ei ole mörtsuklammastel enam minu jaoks mingitki tähtsust.
Tõhhi abi ja Chuck Norrise väega sai mainitud kinulint keerlema pandud ning resuldid on allpool.

Film on..

.... sellest, kuidas farmiomanik laseb - selleks, et ilusamaid lambaid aretada - siirdada lammastesse inimese DNA-d.
Just siis, kui esimene lambailudus on valmis ning ka rahajõmmid on presentatsioonile kutsutud, ajavad kohale saabunud lambafoob - kes on aretusmeistri vend - ning tema maaaladele tunginud puukallistajatest noorpaar kõik ilusti untsu.
Ehk siis varastavad Trashi mõttekaaslased aretuslaborist purgitäie rohelist värvi löga ning kui see puruneb, hüppab sealt välja veidi limase olekuga inim-lamba alge või kuidas iganes seda värdjat nimetada. Värdjas on aga rämedalt verejanuline värdjas ning lisaks veel võimeline värdjalikku lambagrippi edasi levitama ja sealt läheb film lustlikult kuni kolmveerandini, aga sellest juba järgmises peatükis.

Filmist

Hea idee panna ilusad ja kohevad ning enamusel naistel nunnumeetri põhja vajutavad elukad tapjakoletiste rolli.
Korralikke paroodianalju ja originaalseid sissepritseid filmis leidub - kasvõi läbiv ja üsna jaburalt kulgev romantikaliin - aga filmi suurim miinus on see, et see on umbes 20 minutit pikem kui vaja oleks või mina välja kannatada suudan.
Lõbus ja aeg-ajalt lausa (!) naeruturtsatusi esile kutsuv kinu muutub lõpus täielikuks tüütuseks. Mitte, et naljade ja omapärasustega hiilgamine ära lõppeks, aga lihtsalt aju ja huumorisoolikas ei taha neid rohkem.
Filmil on täpselt sama ebanaljakuse sündroom, mis hiiglapikkade anekdootide puhul, et jutustaja peab olema über-andekas, et inimeste huvi üles kruvida, aga rezhishööritoolis istunud ja stsena kribanud Jonathan King-il jäi - hoolimata oma paljutõotavast perekonnanimest - sellest andest paraku vajaka.


Kokkuvõtteks

Lõpptulemuseks on selline hästi kokku kleebitud ning hoogsa algusega ja üsna totter jant, mille lõpus muutub aga iga uus nali või sündmus ahistavaks ja äärmiselt väsitavaks.
Põhikarakteriteks olevad jahipüssiga vanaproua, lambakartust põdev farmiomaniku vend, klaustrofoobist hipi ja zooloogia huviline farmiomanik on täpselt selline jõuk, nagu üks horrormovie võtmeisikute punt olema peab ning seetõttu ei pea ma seda ka lisapunkti vääriliseks.
Poole filmini kestev ning üsna andekas stseenide vahelduvus isegi vast oleks, kui selle mõttetuks muutumise järel oleks midagi muud ja asendavat välja pakutud. Seda viimast paraku ei tehtud, sest loodeti vist, et ehk veab kuidagi lõpuni välja.... Ei vedanud, seekord vähemalt mitte.

Hindeid ja värki

Paroodiana kõigist plastiliinifilmidest, mis parodeerivad õudusfilmide parodeerimiseks tehtud plastiliinifilme : 3/5 e. oli, oli, oli ja järsku enam ei olnud.

C-kategooria horror - paroodiana: 3/5 e. paroodiafilmi kohta üllatavalt hea ning õudusfilmi kohta piisavalt lustakas.
Pohmelliga: Palun, olge lahked(+1) - ei sisalda midagi, mis mõtlema paneks, ehmataks, hoogsat pasanteeriat esile kutsuks või ust kinni naelutama sunniks*.

Kokku: 7/11 e. selliste low-budget paroodiafilmide puhul tuleks alati** silmas pidada, et film liiga pikaks ei läheks, sest kaua sa ikka naerad õudusfilmide paroodia üle, milles iga järgmine nali parodeerib endiselt õudusfilme.

Teised arvajad:
Soprano: 5,968676766/10
Kole-Jaanus: 7/10
Spellbound: 8/10
Trash: 7/10
Paranoiadisco: 8/10 (kirjutanud pole)
IMDB The Black Sheep: 6.0/10 (11.988 votes)

________________________________
*
I still remember "Shaun Of The Dead-i"

**
Pea alati tehakse vastupidi.

Beowulf e. Beowulf VS Octokaktus

Proloog:

Njah, Beowulfi nägin ma esimest korda üliränga pohmelliga TV1000 pealt. Ärevuse ja paanikahoogudega võideldes klammerdusin telekapuldi külge ja see, mis mulle telekast paistis, tundus millegi enneolematult jõhkra ja nii kohutavalt undergroundina, et unustasin sellise pisiasja ära, et 1000 peale aegunud mainstreami ja saastakinu suurt midagi ei näita.
Olgu, see selleks, aga oleks ma siis selle filmiavastuse enda teada jätnud - ei. Otseloomulikult pidin ma paar päeva hiljem naabrimees Tyrkari juurde jooksma ja talle ka seletama, millist mehist fantasy-filmi mu silmad nägema juhtusid.
Igal teol on aga omad tagajärjed ning kui TVtonn uuesti kõnealust filmi näitas, siis seisis Tyrk koos Irinza-nindza ning videomakiga mu flatiukse taga. Generalplan nägi ette The filmi vaatamist ja selle jäädvustamist tulevastele põlvedele.
Edasisel ma pikemalt ei peatu, aga mainin niipalju, et kuskil teisest kinuminutist saadik tahtsin ma tugitooli sisse vajuda ning kuna see puht füüsiliselt võimalik ei olnud, siis üritasin vähemalt teha nägu, nagu oleks tegemist kõrgema brutaal-kunstiga, mille elajalikult vingeid nüansse ja nurki pole igaühe silm võimeline tabama.
Kui arvestada Türgi Mahvia ja tema kalli kaasa kõrvuni irves nägusi, siis ei tulnud see mul eriti veenvalt välja.

Filmist

Kui pohmakast tingitud valearusaamad kõrvale jätta, siis on tegemist igate väärtusliku B-kat. filmiga, mille märksõnadeks võiks olla: Fantaasialend + 1*, Voice Of Christopher Lambert ja Äksõn.
Draamatikat ja muud saasta tuuakse sisse täpselt niipalju, et silma torkab see ainult hoolega vaadates ja on näha, et tegelased üritavad ise ka viilida ning enda read kärmelt ette vuristada, selleks, et jälle saltode viskamise ning mõõgapeksu juurde tagasi pääseda.
Teine ja kindel pluss filmi juures on see, et säästufilmi formaat** on sundinud Lambertit kõvasti artikuleeritumalt kõnelema ning tulemus on erektsioonitekitav. Laused: "Im not one of them", " I'll take the chance " ja "Here and now it's just you and me" jäävad pikemaks ajaks kõrvu helisema ning kevadel võid sa esimese käokukkumise tänu neile maha magada.
Mortal Combatist võetud heliriba mõjub ka tuttava ning seltsimeheliku käepigistusena ning lõpetuseks võib veel öelda, et enamus dialooge on ka puhas kuld.

Tamp

Kuna tegemist on poolekohaga tampimisfilmiga ning teise poolikuna fantasyfilmina, siis on siin esikohal fantastiline kaklus.
Kohe alguses sisse toodud fantasterni teema oleks võinud küll filmi lõpuni kestma jääda, aga see selleks.
Tegelased kolgivad maaaluseid ja maapealseid eluvorme relvade ja võitlustehnikatega, mis on juba ammu inimkonna mälust pühitud ning andke andeks - üks suurimaid vigasid Beowulfi multikas oligi see, et terve filmi jooksul ei raatsitud CGI-d nii palju väänata, et peategelane mõne salto oleks visanud.
Ilma saltodeta ikka Mesilasehundist filmi ei tee ning seetõttu on '99 aasta versioon kõvasti usutavam Beowulfi ekraniseering kui ükski teine.
No tõesti, milleks on sulle vaja võlukrooni, ülimõõka või superhobust, kui sul on võimalik laetalasid mööda saltodega liikudes elukale seljataha pääseda ja siis ta kinni aheldada - nonsense ju?

Kokkuvõte/epiloog

Film on igastahes igale fantasy-žanri sõltlasele kohustuslik omandamislust ning asetseb sammuvõrra enne "Conan The Barbariani".
Muuseas kaasneb Conaniga veel see jama, et ilma Tsjernõrkata ei ole Conan eriti usutav ning "Son Of Conan-it ***" ei vaataks vist mitte keegi, kuna on ju teada, et Arnoldi pojad ei anna kuidagi barbarvägilase mõõtu välja - pole sellist isikupära lihtsalt.
Loota võib ainult, et Lambertile tuleb mõistus pähe ja et ta varsti koos Baker-iga kasvõi mingi "Beowulf VS Siegfried-i" kinodesse lükkab.

Hindeks:

Fantastern - seltskonna/säästuajaviitena 4/5 ehk peaaegu kõik kriteeriumid on täidetud, peale selle, et paar "huvitavamat sorti" legendikäsitlust oleks võin'd nagu veel sisse toppida.

Aksõn-fantasyna: 4/5- film kipub vahepeal lohisema, aga väga kauaks toppama ei jää ning ülejään'd sündmustik on siiski piisavalt tegude- ja jaburate leiutisterohke, nii-et päris rahuldamata ei tohiks ta peale PÖFF-i klemmide ja fantasyvaenuliku elemendi mitte kedagi jätta.

Pohmakaga: (+0) - Lugege Proloog (üleval) läbi.

Kokku: 8/11 - selline tipp-topp ajaviitekas, milles esineb nii muigestseene, kauneid tisse kui ka talutavas võtmes esitatud säästupeksutit.


IMDB. Beowulf (1999)- 3,7(5312 idiots)

Filmi kohta mujalt :

Herr Parbus: "Noh , ütleme nii, et Beowulfi legendiga oli seal ikka väga fantaasiarikkalt ümber käidud, et nagu - fantaasiarikkalik fantaasiarohkus."

Türgi Mahvia: "Et mis sulle nagu päriselt ka meeldib see film või?"

Trash: " Oli teine isegi selline OK meelelahutus, halba sõna ei ütle aga ega kiida ka. "

_______________________________
*
Ameeriklas 90+ toodetud filmi kohta, sest enamasti piirdutakse ikka sellega, et "Vuoh, paneme raisa kosmosesse", "Toome mõne teise filmikarakteri sisse ja paneme nad üllatuseks üksteist tampima" või ""Paneme Tolkieni" ja mõtleme uue keele välja" stiilis pompöössete originaalsusepahvakutega.

**
Säästufilmi vokaaliribad on omette väärtus, sest kuna hilisemaks modimiseks ei ole raha ette nähtud, siis peab kõik õnnestuma juba võttepaigal. Tulemuseks on see, et diktsioon on nii puhas, et selles grammatilisel kujul esinevaid suuri algustähti ja kirjavahemärke saab ilmeksimatult paika panna.

***
Rääkimata "Daughter Of Conanist" ehkki kui sugu peita "Child Of Conani" taha ning trailer teha Tarantino "Ingl. Bast.-i"stiilis, siis ehk veaks välja.

The Flight Of The Raven e. punapäine veritasuja

Proloog

Tegemist on esimese osaga Rootsi-Islandi koostöös valminud ning Hrafn Gunnlaugsoni taktikepi all vändatud kolmeosalisest viikingisaagast, millest oli mul eilseni õnnestunud näha ainult teist filmi, kuna mitte üheski videolaenutuses eelnevat ja järgnevat ei leidunud.
Vahepeal kadus viikingivaimustus tahaplaanile ja huvi naastes ei olnud Uuest Imest ehk internetist võimalik leida vist mitte midagi muistse skandinaavia teemalist, peale The Vikings-i(1958)*
Igastahes pole minu teada triloogia kolmandat osa - The White Viking - kunagi DVD-na välja antud või kui kellegil juhtub olema vastupidist infot, siis võtan selle meeleldi vastu.
Muuseas, mainin juba ette ära, et Skandinaavias tehtud filmide suhtes olen ma süžee, karakterite ja kõige muu bioloogilise ja literatuurse suunal kõva grammijagu kriitilisem ning tehnilise poole pealt pigistan silma veidike kinni.

Filmist

Filmi esimene pool jääb oluliselt alla teisele poolele ja seda peamiselt kehva näitlejatöö ja suh't kokkulapitud stsenaariumi pärast. Kui näiteks tüüpilist giallot meenutava vere suudavad ära pehmendada imearmsalt ringi tuterdavad Islandi hobused, siis kohati lausnõmetsemiseni laskuvat süžeekäiku ei heasta esialgu miski. Asjad lihtsalt pannakse kokku klappima, et kõik laabub kohati nagu Venetsueela seebikas, et inimesed mõtlevad ja käituvad pea koguaeg täpselt nii, nagu suur intrigant on planeerinud ja prohvetlikult ette näinud.
No see käib tõesti närvidele, et peategelase veritasu plaanidele ei veere ette nagu mingeid märkimisväärseid takistusi.
Ilma inimest tundmata teab ta täpselt, kuidas too mõtleb ning oma vaenlaste koduküla ja sealsete ehitiste detailplaneering on tal paremini teada, kui Rambole temanimelise saaga teises osas. Pealegi see asi venib.
Tõesti - esimene plaat oli 51 minutit pikk ja kestis vähemalt kaks tundi ning venimine ei olnud tingitud mitte tegevusepuudusest, vaid justament sellest, et asjad laabusid ja kõik töötas nagu kellavärk.
Võimalik, et tolleaegsetel karmidel viikingitel oligi kombeks ilma analüüsimata asjadest järeldusi teha, aga kohati minnakse taluvuse alampiirile ikka väga lähedale.
Ehk siis esimene pool on nõrk ja kui täpsemalt öelda, siis sinna latrisse läheb ka terve esimene kolmveerand. Edasi tõmmatakse tempo üles, pehmendatakse paari algperioodil sissevisatud haltuuraseost ning lastakse tempo uuesti alla, ehkki varem põhja kraapinud madalikule enam otsa ei kurseerita.

Tamp

Suuremat sorti terade täristamist filmis ei toimu ning kui arvestada nende väiksemamõõduliste kokkupõrgete taset, siis on tegemist igati positiivse nähtusega.
Muuseas, kui arvesse võtta, et tegemist on viikingitest rääkiva filmiga, siis ei ole tamp - üllatavalt ja westerni süžeele ja esitusele vastupidiselt - kuigi oluline, ning põhirõhk on ikkagi vendettal ja selle täideviimise pikal teekonnal.
Kuna sellel teemal ma juba porisesin ning rohkem rääkimine läheks spoilerdämise alla, siis jäägu see kus see ja teine.
AAAAGA, kuna tamp on siiski silmatorkav, siis mainin ära, mis siin ebameeldivat ja meeldivat silma jäi.
Häirivad elemendid on endiselt kehv näitlejatöö nii tappes, elades kui ka surres ning westernist mõned sajandid tahapoole veetud peategelase ülitapvad viskenoad.
Muuseas, lõpetab nugade ülitapvus kuskil poole filmi pealt häirimise, sest siis selgub, et kõikide ülejäänud relvade funktsioon on ka kõikide elualgete kustutamine paari sekundiga, nii-et sel'l teemal on asjad balanssis.
Positiivsed kohad on ka olemas, aga arvestatavaks ma neid lugeda ei saa.
Kui filmis oleks kasvõi ükski ratsapeksut, siis saaks kas või nunnude hobuste pärast seda esile upitada, aga jah - pole!

Kokkuvõtteks:

Igavavõitu algus ning võibki öelda, et lõpus kruvitakse huvitavuse leek suuremaks ning päris ära sellel enam kustuda ei lasta. Lihtsamalt öeldes paneb film kuskil kolmveerandist kuni lõpuni täiesti mõõdukas tempos ja suudab siluda ka alguses sissetulnud lapsikusi ning nüristada hingejäänud pettumuse okast.

Kokku:

Northsternina**: 2/5 e. kole libedalt minev algus tapab pinge ja normis lõpp ega mõnus westerni stiil seda päris elluäratada ei suuda.

Äksõndraama + ajastufilmina - 2/5 - Äksõn ja pingestatus oli kehva, draamat oli, aga liiga vähe, et ma isepäiselt oleks üldse kõnealuse kinu osaliseltki draamafilmide hulka liigitanud ning ajastufilmina on ta ka maksimaalselt punktivääriline, ehk esimesest kahest pool ja viimasest üks ning tulemus on minu aru järgi täitsa kohane.

Pohmelliga? Jep(+1)- kuna pinget on filmis vähe, siis pole ka midagi, mis häirida võiks.

Kokku: 5/11 e. igatepidi keskpärane kinoteos, mille vaatamine ei võta midagi ja annab ainult naapalju, et teisest osast on vist parem aru saada. Ma ei mäleta üldse, mis seal "Kaarna varjus" toimus, aga üldmälestus on suht positiivne.


">IMDB, Hrafninn flýgur (1984) : 7,2/10 ( 1023 votes)
______________________________________
*Selle filmi teemal jahvatan ka kunagi, aga hiljem.

**
Sain juba teada, et Northsterni ametlik mitteametlik nimetus on COD-western.

Pu*si! Kui see jama piltidega ära ei lõpe, siis kolin Word Press-i või otsin midagi, millest on võimalik aru saada ja seda kultuurse inimese kombel kasutada