Friday, December 10, 2010

Van Diemen's Land e. Inimkonservide eripära kaugokeaanias.


Algus, lõpp ja keskkoht.

Kannibalismiteema raamatutes/filmides on ikka minu jaoks kaasatõmbav olnud ning seetõttu on läbiloetud ka lugematuid hulk sopakaid ja kõvakaanelisi, kus tants inimliha ümber käib. Eredaimalt on meeles tatikana Tarzanist loetud stseen, kus nõrkenud Rokoff -või mis iganes selle Tarzani arhivaenlase nimi oli - ööpimedas paadis, John Claytoni poole roomab ning kogu oma näljastvõetu rammuga taskunuga lahti tõmmata üritab.
Kõva, lugesin vist kordi ja kordi ning pean seda ka Tarzanisaaga - minu poolt loetud hunniku - parimatest parimaks kohaks.
Muidugi, tol korral päris maiustamiseks kätte ei läinud, kuna muidu oleks tulnud kolmanda osa pealkirja oluliselt muuta, aga see-eest on teisi õnnetuma ja veel õnnetuma saatusega reisijaid, reisikaaslasi ja muidu päevikupidajaid olnud.
Kasvõi see Andides grilliv jalkameeskond Uruguay-st, inimsööja-vampiiri päevikud Nelli Teatajast või mõni saastafilm, kus lõpplahendusena pahad inimsööjad heade inimsööjate poolt nahka pistetakse vms - Cannibal Holocaust näituseks.
Muuseas, sellest kinost ootasin ma tänu heale algusele - ning nagu hiljem selgus ka mälupeetusele - midagi enamat, aga sellest ka kohe...

Antud film andis juba alguses lootust et tuleb midagi asist, sest kas saab olla veel karmimat inimsöömiskoondist kui põgenenud sunnitöölised- vaevalt.
Jälgisin filmi iga sekundit kõrgendatud tähelepanuga ning jokutasin isegi valjuhäälselt nõutud suitsupausidega, aga midagi ei toimunud.
Tüübid jõlkusid ja jõlkusid ning filmi absoluutlaeks jäi esimene mõrv, kus kamp tüüpe kirvega šokkilöödud tüüpi nagu siga veristama hakkab, aga sellest edasi ei toiminud enam midagi, mida võiks kasvõi haltuurakorras huvitavaks nimetada.
Kaadrit jäi aina vähemaks ja vähemaks, ilusad maastikupildid asendusid samasugustega ja veel samasugusemate ilusate maastikupiltidega ning kui juba pool kogu kambast nahka pistetud sai, siis oli mul juba tõsiselt raske ennast paigal hoida.

Spoiler e. ennetav abi

Nüüd spoilerdan veel rohkem, sest ma ei taha isegi vihavaenlasele saada osaks selliseid Sisyphose piinu, nagu ma ise seda filmirulli lõpupoole veeretades üle elasin.
Okei - kuskil viimaseks veerandiks jääb alles ainult kaks meest. Muuseas - ka siis ootasin ma, et kohe-kohe toimub midagi ägedat ning nüriilmeline film saab endale kohe vägeva kuue, et umbes nii need kaks olidki alguses kokkuleppinudki ning ka umbkaudu välja arvestanud, et mitu iseliikuvat lihakonteinerit nad kaasa haaravad või midagi muud ennenägematut, aga ei..
Pingestatud õhkond selles mees-mehe vastu toimuvas kõõrdpilguheitluses oli võib-olla isegi olemas, aga selle tajumine oleks võimalik olnud vaid siis, kui film oleks sellega alanud.
Noh ja lõpuks jäigi ainult üks ning siis tulid saatetiitrid, mis rääkisid sellest, millest oleks see kuradist neetud film võinud hoopis rääkida !!!

Kopin need siia, et inimesi säästa ning-et mitte maailma kõige andetuma subtitristi tiitlit saada, siis teen seda in english.

Pearces confession of murder and cannibalism was rejected as a coverup for his mates at large.
He escaped Macquarie harbour a second time with fellow convict Thomas Cox.
Cox's mutilated body was discovered not far from the settlement.
Alexander Pearce was hanged at Hobart Town Gaol on July 19th, 1824.

Ja kui ma nüüd seda teksti netist leida üritasin - et ennast ümbertippimisest säästa - leidsin ma Wikipedia lehekülje ning kuskil ajutaguses hakkas koitma, et ma olen nii Cox-i kui Pearce-i nime ja nende sõbrasuhte üksikasju kunagi mingi raamatu ääremärkusest lugenud.
Huvitav mis emotsioone see äratundmisrõõm minus tekitama peaks ?
Ah, savi.

Hinnang numbris lisamölas:

Filmina ellujäämisest kannibalismiteel: 2/5 - ehk liha söödi küll ja nätsutati ambid ka peale, aga see ellujäämisosa oli kohutav tüpaaž-sitt.

Dramaatilise ajaloofilmina: 1/5 - dramaatikat sülgas nagu püdelat sitta keskmise poliithoora randmeümber mässitud häälepaeltest ning sünge, hämar, vajuvalt rõhuv ning tajumatust pingest sädelev atmosfäär - ehk dramaatilisusest pulbitsev igavus - vaheldus ainult piltidega ajalooliselt igavatest pinnavormidest ja metsakultuuridest Uus-Meremaal.

Kokku: 3/10 e. midagi sellist tundsin ma Avatar-i ja Robin Hood-i vaadates. A'la et tuleks nüüd ometi midagigigi, aga ei tulnud ning midagi sarnast saaks kokku, kui Valhalla Risingust kogu peks välja jätta.
Kuradi Tallinnfilm ma ütlen !


Hoiatus: Piltidel ei sööda ühtegi inimest!

3 comments:

Anonymous said...

Selline film nagu "Ravenous" (1999) vaadatud?

Keit

Kalmsten said...

Nimi on tuttav, aga ette ei löö. Viskan mingil hetkel pilgu peale ja kui näind ei ole siis vaatan ja kui olen siis... vaatan ikke. Teema hakkas huvitama jälle - Back To The 1990
:)

Kalmsten said...

Ei ole vaadanud.
Ilmumisaasta selleks liiga hiline/vale, aga kuna teema kattub natuke USA raudteeliikluse* ajalooga, siis ma kavatsen selle puudujäägi peatselt likvideerida.

Tänks, et ninapidi sisse lükkasid, tundub tore olevat. :)

*Ma hetkel rongidelainel ning ehkki posteri pealt ühtegi rongi silma ei hakanud, hakkas umbes sel ajal USA raudteesüsteem juba ilmet võtma - nii et ikkagi peaaegu teemasse....