Fritsud ja Blondiinid e. Eesti - Läti ühisfilm

Alustuseks:Pealkirjas mainitud filmi tahtsin näha kohe, kui sellest kuulsin, sest aeg-ajalt esineb ka minul naiivsushoogusi ja reaalsustaju kadumist ning ma tõesti loodan, et baltimaade kinutööstused suudavad kunagi midagi vaadatavat välja pritsida.
Noh, pettuda tuli mul ka seekord, sest nagu kohalikule filmikunstile kombeks on, hüpati ka siin liigse kunstiprodutseerimise ja mitmekülgsuse esitamisega mittehakkamasaamise sohu ning sealt välja pääseda loomulikult ei üritatudki.

Mis toimus..

Ülepunnitamine ning poolel teel seismajäämine miljöökujunduses oli vast kõige ropum asi kogu filmis. Eriti häiriv oli üks saksa sõdurimundris tolbajoob, kes oma olekuga rääkis risti vastu peamistele põhjustele, et miks need Balti näitlejad fritsudena silmapaistvad ja välisvaenlasekuvandina nii usutavad olid.
Keskel sissetoodud "ülekuulamiskamber" oli ka puhas idiootsus või siis oleks tulnud vähemalt teeneline laulujuht  - Mart Sander - ülekuulajarollist minema kupatada.
No offence Mart, aga vale karakter- väga vale.
Pealegi ei tulnud ka siinkohal mitte kellegile pähe, et peaks poolel teel edasi liikuma ning ülekuulaja kombel mingeid teravaid küsimusigi esitama, mitte roosas ürbis näitlejal jahvatada laskma. Monoloogideks oleks nõukaaegse sisustusega pelmennaja palju paremini sobinud.

Aktuaalsete lähis- ja sisepoliitiliste teemade suvakorras sisseviskamine tundus ka selge ülepakkumisena, ehkki tunnistan, et korraks turgatas küll pähe seos lähiümbruslaste poolt mängitud filminatside ja idanaabrite kõnepruugis oleva sõna fashist kui baltlase sünonüümi kohta, aga sel juhul oleks pidanud teemat juba rohkem käsitlema, mitte seda poole filmi pealt veega alla laskma või veel parem - jääda balti natsi-näitlejatest rääkiva dokumentaalfilmi raamidesse, mitte üritada eestlaste kombel, tuhande asja korraga kokkumätsimise teel järjekordset kinematograafilist umbluud genereerida.

Kokkuvõtteks:

Njahh, teema oli huvitav ning minu teada pole seda ka varem käsitletud, aga arusaamatu tahtmine dokumentaalfilm palaganiga pooleks teha riisus vahu alt viimasegi õlle ning manin veel, et teise poole peal vaatasin mitu korda, et kui kaugele film omadega jõudnud on ning enamus viimasest veerandist oli suisa talumatu lindivenitamine.

Hinnang:

Eesti-Läti dokumentaalfilmina: 2/5 e. Eesti-Läti ühistööna valminud dokumentaalfilm.
Dokumentaalfilmina: 1/5- õppefilm sellest kuidas huvitavat ja originaalset teemat mitte ära kasutada ja produkt lõpptulemusena pooles purjes põhja lasta.

Kokku:3/10 - ainus väärtus kogu filmis on kaadrid vanadest filmidest ning kui arvestada, et need moodustavad filmist umbes kümnendiku, siis on kolm punkti kuradi hästi antud.

Fritsud ja Blondiinid(2008)
Eesti-Läti
R: A. Tammiksaar
S: A.Tammiksaar, J.Kilmi

IMDB: 6.2/10(26 votes)

PS. Kui keegi teab veel mõnda mitteametlikku arvustust selle kohta, siis hõigake kommentaariumis. Piisab ka ainult blogi või lehekülje nimest.


Sry , lätlaste ja leedulaste jaoks ruumi ja viitsimist ei jätkunud, aga see-eest võivad kõik Leedu filmiblogijad riputada üles pildid ainult leedu näitlejatest ja lätlased fakk ohv! :)

Crash ehk äkitse üks laevahukk ka veel lõppu, ei pigem kolm ja lisaks veel surev hirvemamma!!!

Crash-i soovitas mulle üks sõbranzeu ning ütles, et kõik algab autoõnnetusega kuskil kiirteel ning siis segasin ma mingitel tähtsatel asjaoludel infotulvale vahele või kukkus meie lähedale meteoriit - ei mäleta mis värk oli - aga igastahes jäi eelinfo edastamine kergelt puudulikuks ning mulle jäi mulje, et tegemist on sellise post1990 tüüpi tiinislasheriga ja sinnakanti mul see arvamus ka jäi.

Sõbrants E. küsis veel paar korda hiljemgi, et kuidas siis film meeldis ning selle peale vastasin ma uue-kooli õudukate puhul alati tepsiva lausega, et: "Natuke liiga etteaimatav lõpp."
Oma naha ma sellega päästsin, aga üks vastuseks öeldud lausetest - umbes nagu - "oli küll, ma arvasin ka paar lõpuliini enam-vähem ära..." - tekitas m'us filmi vastu pisikese huvi.

Nu fakt on see ju, et kui on palju erinevaid lõpp-punkte, siis midagi võib seal ju isegi olla, pealegi võib teinekord sm. A. Välikäimla külla sattuda ning tema ju midagi Ну, погоди!-st rõlgemat ei kannata.*
Plaadi peale ta läks, mappi ta kadus ning mingises pooletera meelelahutuse vajaduses ma selle ka aastakene hiljem ära vaatasin.

Ehk siis ehe näide sellest, kuidas vale eelinfo võib filmivaatlust edasi lükata või valesid eelemotsioone tekitada, aga olge rahulikud, näiteid tuleb selle filmiga seoses veel.


Näide 1. "Amneesia ei ole hea algus"

Eile vaatasin ma filmi teistkordselt ning seega ka esimene näide, et kui sa ei mäleta filmist praks mitte midagi, siis pole mõtet seda ka uuesti vaatama hakata.
Crashi puhul oli ainuke erand see, et umbes nädal aega peale esimest vaatamiskorda üritasin ma meelde tuletada, et mis kuradi film see oli, millel nii sigavinge ja muljetavaldav lõpp oli.
Eila mäletasin ma ka, et filmi lõpp oli super ning tee selleni oli kindlat üle kesmise - ehkki liiga kohati etteaimatav tõesti.
Aga vaatamisel selgus, et kõik on hoopis teist värvi....
Ehk siis - seni, kuni liine veeti, oli kõik ok, aga nii kui need lõpud kukkuma hakkasid, tahtsin ma ennast tõesõna kassiga ära lämmatada.

Moraal - kui ei mäleta kainena nähtud filmi - siis ära üle vaata !!!!

Näide2. "Mõtete lõpp või remondimehe laiskus"

Milles siis näide seisneb - selles, et tegelikult oli see püstoliga lõpp tõesti liigutav ning tundsin, et mu nina tegi selle ajal paar korda ikka väegadema kahtlast häält.
Üks liin oli veel vastuvõetav, aga paraku jäi mulje, et tegijatel sai poolel distantsil võhm otsa ning edasi põrutati tulevaste filmide ja juba tehtud filmide lõppe lindi otsa kleepides, selleks et jummala eest rahastajatele lubatud 2 filmitundi täis saaks.

Teine võimalus on, et valiti välja küll ainult üks lõpp, aga ülejäänud lõpuversioone ei saadud lihtsalt alguse küljest ära, kuna punaninaline stuudio remondimees polnud ikka veel kääre ära teritanud....
Sellega seoses ei saanud neid siis lihtsalt "DVD-e alternative ending " lisadeks** vormistada.....

Ehk siis näide sellest kuidas väga hea algus võib tänu (arvatavalt) alkoholilembelisele tööjõule hukka minna.

Näide3 "Läää-he-mee nüüd itkemaie..."

Nujeh... ega seal midagi muud olegi öelda, et järsk dramaatika peale pööramine tepsis ainult kuni juba mainitud mantli ja püstoli stseenini, aga seda ka ainult sellepärast, et seinu värisema panevad haigutused katkesid nagu lõigatult ning taastusid niipea, kui sai selgeks, et lõpust on veel asi kaugel ning ....
Seega järjekordne näide sellest, et liigne dramaatika suitsetab välja igasuguse dramaatika ning matab ka eelnenud ja parema osa filmist sõnnikulehka järelmuljete alla ...


Hinnang:

Sotsiaalkriitilise filmina: 4/5 - Jep, nii ta on - inimesed ei vaevugi üksteist mõistma, kuna neil on targematki teha ja nad teavad enivei juba ette, kuidas asjad käima hakkavad.
Kahjuks oli kogu kupatus liigselt ülesibuldatud ning seetõttu lohistas kolme-nelja vahel kõikunud hinde kõrgemale vaid filmile irvemuhedust lisanud Peter-i nimeline karakter.
Kahju, et temapoolne irv-ilkumine lõpupoole ära lõpetati...

Krimidraamana 1/5 e. tegelikult peaks selle filmi liigitus olema "kriminaalselt ebadramaatiline draamafilm" ja see üks punktinärakas tuleb ka ainult selle keebivärgensi pärast, sest see on seda tõesti väärt.
Pealegi - kuna need karakterid ja tegevusliinid kõik ühisesse punkti kokku ei jooksnud, siis oleks saanud vabalt ka mõned liinid välja jätta ning töötute seebi ja lastefilmistaaridele*** äraelamisvõimaluse pakkumise kellegi teise õlgadele lükata.

Kokku: 5/10 e. põhimõtteliselt teeb küll film selgeks, et multikultuurse ühiskonna toimimisvõimalustesse uskumiseks peab hetkeseisuga muinasjutte uskuma, aga meeltlahutav osa jääb selle kõrval ülimalt nõrgaks. Ma ei usu, et ma omal tahtel seda filmi veel kunagi vaataks ja seltskondlikus plaanis üritaks ka enne nõustumist kõikvõimalikke muid variante ette sööta.

Seltsimehed ütlesid:
Live For This: 9/10
Trash: 7/10
Kole-Jaanus: 8/10
ja
IMDB: 8.0
____________________________

*
Tegelikult kannatab, aga mul on sellest istumisinstrumendist kahju, mille peal ta filmivaatamise ajal asetseb, ehk siis pidevad lakkehüpped ja sealt maandumised võivad elamispinna möbleeritusastmele halvasti mõjuda.

**

KRT! Alternatiivsed lõpud on vähemalt minu jaoks kõige shefimad DVD lisad ning kui arvestada, et kinokülastustest tiksub kompotiraha tagasi kuni kümme protsenti ning DVD-e pealt kuskil 25-30, siis mis kurat neil viga hakkas.
Iga korralik feature teeb DVD ju ihaldusväärsemaks ning seega... ah midaiganes.

***
Perssekukkun'd räpparid võivad vabalt indie-meesteks hakata!
____________________________
Spoilerdava Posterpici varastasin sealt

Outpost e. Nazi-zombied, kelle pärast ei peaks Hitleri ees häbenema

W. mainis mu TC postituse kommaris, et Outpost on ainuke NZ-film, mis teda seltskondlikku moraalitunnet rikkuma ei pane ning sel hetkel ma nõustusin temaga.
Paraku hakkasin ma aga hiljem mõtlema, et mis kamm seal kuradi OP-s siis oli ning mida rohkem ma mõtlesin ja uurisin, seda rohkem jõudis mulle kohale, et ehkki kõnealuseks tuleva filmi DVD vedeles mul mingihetk riiulis ning veidi varasemal hetkel oli see kinu mul HDD peal, pole ma selle vaatamist mitte kordagi isegi alustanud.
Seega mu kallid lugejad ja lugejannad - peate ära kannatama veel ühe zombijandi sisulise postituse, aga seekord on tegemist NAZI-ZOMBIEDEGA!

Läheb lahti

B-kategooria taob suure B-tähega vastu lõgemeid juba filmi esimestest minutitest saadik, sest tegevuskohaks on Ida- Euroopa ning filmifaunana näidatakse kahtlasevõitu tegelasi, kes eelarveaukude lappimiseks on viimasel hetkel palgasõduriteks nimetatud, ehk siis lootus üleprahi meelelahutusele puhkeb koheselt lõkkele, kuna lihtne valem näitab, et:

Palgasõdurid + III Reich + Ida-Euroopa = hunnikute viisi natsizombisid.

Pealegi on beekati filmidega kokkupuuted alati intiimsemad, sest ka selle filmi puhul vaatavad veoauto kastist vastu tuttavad näod, keda sa oled harjunud nägema igapäevaselt oma kodumajale lähimas kaubanduskeskuses.
Teame ju neid tundeküllaseid hetki, kus nemad vaatavad sind riiulilt kas kosmonautideks, FBI agentideks või hoopistükkis vahvateks sõdurpoisteks riietatuna ning sina vaatad riiuli eest neid samal ajal kordamööda oma soojade käte vahele võttes ning tasakesi silitades.
Lõpptulemusena ei lahku sa igastahes poest üksi vaid lähed koju koos karbitäie vanade semudega, et hiljem üheskoos üks lõbus pooleteistunnike veeta.

Hakkame aga andma

Aga aitab nüüd jamast ning ehk lasete mul filmimölaga alustada, ehk siis - kui Town Creek suutis oma natsizombide teemalise säästupoliitikaga lüüa kannikad lohku kõigil, kes seda filmi vaatama juhtusid, siis Outposti puhul sellist võllanalja pole.
Alguses tuleb küll tsirka pooltunnike oodata, ehk lihtsalt seni, kuni tegelased seda peamiselt "everything what shits or eats must get butchered-stiilis" süžeed üles ehitavad ning et kõik karakterid saaksid oma iseloomu ja jooni piisavalt esile manada, selleks, et mõni minut hiljem hirrrmsates piinades lõpetada.
Muuseas, kuna ma mainisin hirrrmsaid piinu, siis asjatundmatutele teadmiseks, et nazi-zombid ei lasku kunagi nii madalale, et hakkavad mingit madalamat eluvormi sööma, vaid ennem ikka korraldatakse üks kiire piinamisepisood ja alles siis hakkavad pistodad kuukiirte valguses uljalt välkuma.
Edasi ja kokkuvõtteks paljude sõnadega veel naasugust infot, et natsizombisi on nagu muda ning kõigi reeglite kohaselt nad lõiguvad, mässsivad linu ümber, krigistavad hambaid, topivad hülsse silma ning torgivad pistodadega kõike ja kõigile, mis vähegi elusorganismile seatud kriteeriumite alampiiri ületada suudab.

Hinnang numbrite ja äraütleva mölana

NZ-filmina: 5/5- neid on mudas, on punkris, on puude all ja vahel, on inimeste ees ja seljataga ning enamasti nad tegelevad kellegi killimisega, ehk siis - mida veel vaja

Action-Horrorina: 5/5 ehk kui kuskil on hunnik nazi-zombareid , siis on see kindel garant nii äksõnile kui ka sellele komöödia alaliigile, mida slasher-iks kutsutakse

Kokku: 10/10 e. igatepidi tasemel, ehkki otsese huumori puudumise tõttu jääb Dod Sno-le poole grammi jagu alla.

Outpost (2008)
R: Steve Barker
IMDB: 5.9/10 (5494)
Rotten Tomatoes: 63%(RT Comm.)