Wednesday, November 2, 2011

Gods Of The Arena e. digihigi ja muu mäll, kuues osas.



MIKS?

Sai juba varemalt kirjutatud seebikast nimega Spartacus: Blood and Sand, mis püsib minu seepide Top-kolmes nagu raudnael.
Igastahes, et juttu kiirelt õhtasse veeretada mainin kähku, et seebika esimese hooaja valmimisel/filmimisel selgus , et Spartacust kehastanud Andy Withfield põeb kõri või kurgu või kaela või mis iganes vähki. Mingi lümfivärk kui täpsem olla, aga kuna ta on praeguseks juba surnud, siis ei oma see täpsustus enam erilist tähtsust.
Nagu arvata võib oli teist hooaega ilma Whitfieldita raske filmida ning seega tehti ajaviiteks kuueosaline prequel, mis kandis nime - Gods Of The Arena.

MIS?

GoA räägib siis Spartacuse põhirivaali Crixuse ja tema tulevase lanista, Batiatuse, tulemisest ja olemisest, ehk siis: kes, kuidas, miks ja miks ikkagi oli Crixus mitteametlik Capua tšempion jne.

KUIDAS ?

Tatt pritsis, mesijutt lippas ja veri jooksis nagu Veres ja liivaski, aga tehniliselt oli tegemist ikkagi sellise...liiga lühikese seebikaga.
Põhiline oligi see, et kõike mida oli S:BS-is, oli ka GoA-s, aga vähem, ehk tihtilugu ebapiisavalt.
Põhiliseks miinuseks pean seda, et kui ntx Blood and Sand sai alles 2-3 episoodis oma näo ja hoo sisse ning pani paraja kiirusega lõpuni, siis Areeni Jumalad suutsid hoolimata oma lühidusest isegi vahepeal ära vajuda ja lõppeda just siis, kui tundus, et hakkab looma või miskit.

JA ?

H: 7/10 e. üldjoontes siiski "Pöial ülespoole" värk, ehk siis S:BS-i aseainena käis küll.



Tuesday, November 1, 2011

Le Compotieux 11 e. filmiriba filmidest..

...millest ma ei taha/ei viitsi/ei näe põhjust pikemalt kirjutada.


Last house On The Left


Oli film, mis pidi olema nii kuradi brrrrutaalselt õudne, et seda vaadates pidavat lausa brrrrutaalselt õudne hakkama - või midagi sarnast.
Brutaalselt igav oli ta küll, brutaalselt loll lõpp jäi kohe eriti hästi meelde ja nüanss, et ma brutaalselt lolle filme ei salli, püsis ka vaatamise ajal meeldes.

H: 3/10 e. .........absoluutne tühjus.




Griff The Invisible


Filmi näidati mulle väidetavalt selle pärast, et seal pidavat näitleja olema.
Ei olnud või vähemalt silma igatahes ei hakanud. Lihtsalt kamp suht tuhme tölle ja töllitare, kes oma olemuse kohta üllatavalt hea sisuga filmi olid sattunud.
Ärge nüüd saage valesti aru - mitte, et filmi stoori midagi ülihead oleks olnud, ei olnud, aga halb ka mitte. Minule kui mitte-eriti-superhiiro-sõbarlikule-tegelasele oli see film lõppkokkuvõttes siiski kõvasti vastuvõetavam kui algustiitrite ajal tundus, aga üks näitleja oleks ikkagi võinud sees olla.

H: 6/10 e. tegelt see tsikk - Melodie - nagu isegi veits nagu isegi veits ju vastuvõetav isegi ju oli..



Postal



..
.oli kokkuvõttes üks suur-suur rodu igasuguseid piire ja norme ületavaid nalju, mille ühine nimetaja oli see, et nad kõik olid suht kehvad...Ei olnud naljakas, ei olnud lihtsalt.
Tegelikult suutis UB seekord isegi enamat: Spoiler! Filmis oli stseen kus George W. Bush ja Bin Laden kepslevad käsikäes üle aasa ning taustaks on kõrguvad tuumaseened ja ISEGI SEE EI OLE LAHE....

H: 3/10 e. kunagi oli mu arvutis Postal 2-e nimeline mäng, mis lihtsalt vedeles seal. Ise mängisin seda vist korra või kaks ja lõpetasin siis kui selgus, et laibale pealekusemine on mängu hiilgemoment ja mingi muhmeedlane mind õnnitluseks granaadiga viskas.. Igastahes olin ma sunnitud selle maha võtma, kuna Kirka harrastas seda minu juures pelamas käia.
Postali film kaob igastahes veel kiiremini ja seda puhtalt selle pärast, et ma teist korda ei hakkaks mõtlema, et: "ÖÖÖÖ...mis seal siis huvitav oli..ei mäleta, vaataks üle?"


George Carlin – It’s Bad for Ya e. See ei mõju sulle hästi



George Carlin on alati klassik olnud stand-up comedy maastikul ja tore on näha, et isegi 70-aastaselt suudab vana ülbata nagu noor põkk.

Vanadus, noorus, inimeste mölapidamatus, religioon ja Ameerika bullshit – ta lausa mängib nende teemadega ja lust on kuulata. Jutt on mehel sidus ja alati pointiga, ning peale paari roppuse ei lange ta kordagi liiga madalale (ok ok – ühe korra küll, see telefoni-ema nali kuidagi üldse ei sobinud). Tema jutt õiguste puudumiste kohta tekitaski minus algupärase huvi tervet laivi näha, ning kes muud ei viitsi vaadata, siis see väike klipp on küll kohustuslik!

Kahjuks tundus lõpp väga järsk, ei ühtegi kokkuvõtvat lausekest, kuid veel morjendav on asjaolu, et see jäigi mehe viimaseks stand-up’iks... Vähemalt ei kaotanud ta kunagi stiili.

H: 8 e. It’s bullshit and it’s bad for ya!