Wednesday, February 9, 2011

Villu "J.M.K.E." Tamme - Jasonit ei huvita


EDIT: Kuna olen avastand, et inimesed ronivad siia J.M.K.E. "Jasonit Ei huvita" Torrentit otsima, siis palun Jemke käest vabandust ning tulen otsijatele vastu ning lisan siia tasuta megaupload-i lingi.
Torrentit pole ja ei viitsi otsida ka. Kes raatsib võib sõimata või aitähh ka öelda.
Link: J.M.K.E. "Jasonit Ei Huvita"

Oma kümneaastase ja mitmekülgselt ebaõnnestunud punkarikarjääri jooksul polnud Jemke minu jaoks kunagi midagi, mida ma kas või joogise peaga oma lemmikpunk-bändiks oleks nimetanud.
Pigem selline sümbol stiilis, et:
Sid Vicious
- öö!
Johhny Rotten - äööööö!!
Anarchy in the U.K - jeee, Oi! Oi! ja la-la-la!
Ehk siis selline tore roheliste juustega bändike, mis näitas lihtsalt, et Eesti punkmuusika võib olla ka püsiv.
Seetõttu jäi minu jaoks parimaks (punk)albumiks neilt "Külmale maale" asemel hoopis "Rumal nali", mille rumalusest ma järelikult aru ei saanud ning selle asemel hoopis räämakulunud kasseti kaasas kandes oma Kreem-Kose suunitlusega göörlfrende ja Hevibläkkur-diskohopparitest sõpru terroriseerisin.
Kaveribändina on ta see-eest mul koguaeg südames olnud. "Murhelisten laulojen maa" lällas ikka ja alati keelelt, Sputniks in PECTOPAH-i haarasin ma hambusse juba esimesel kohtumisel ning ambivahele võtan ma ta aeg-ajalt seiani.
Nüüd siis ilmutas J.M.K.E. nime all esinev Villu Tamme oma teise kaverialbumi, mis poole kohaga on juba ilmutatud laulutöötluste kogumik ning veerandijagu lihtsalt laulude kogumik - kahest viimasest tuleneb muuseas ka miinuspool.

Täpsemalt:

Juba varem mainitud lugu "Murhelisteen..." on vähemalt minu jaoks juba liiga kulunud, et mingit meeletut rõõmu pakkuda ning Sputnikutelt pärinevad sõdurilaul "Dorogi"*, pungiversioon Tšaikovskist, Tsaarivenemaa hümn "Boze Tsarja hrani" on samuti juba kordades + kordades läbi kuulatud.
Tüütuks kisub noh.
Sama jutt ka "DDR-i hümni", "15 Magamata ööd" ja "Jason Donovani munn-i" kohta, milledest viimased pole küll plaadile kärsatatud, aga on sellegipoolest olemas nii siin, seal kui ka mujal.
"Väiksest õllesõbrast" ei tahaks üldse rääkida, kuna sellest peaks igal enne üheksakümnendaid aastaid sündinud inimesel kopp sitaauguni taga olema.

AGA - aitab (pool)negatiivusest ning laskume albumi (pool)pluss-poolele, ehk nende lauludeni, mis varem enam ja vähem rahva jaoks varjatud on olnud.
Parimateks lugudeks kindlasti "Eesti on my mind" ja "Tuule suund on Nord", millest teine ei hiilga küll erilise teravmeelsusega, aga on see-eest üks väheseid laule, milles Promille Promille udupasuna stiilis vokaal mulle närvidele ei käi.
Edasi...
"Lähme sõidame (kui ront läheb käima)" on toores ehk hea tekst, aga lõpptulemus on "liiga punk", et pilalauluna töötada.
"Vastu kerkivale kuule" ja "Küsi Miilitsalt" olemasolu on minu jaoks suur küsimärk ehk siis ei saa ma aru, miks nad siin on. Päriselt, mulle ei meeldi lugeda enne plaadi masinasse torkamist mingit bändimehe intekat sellest, et miks üks või teine asi on nii nagu ta on - ei taha!
Tahan, et albumi alltekst ja/või üldkuju oleks arusaadavad ja mõistetavad, aga mitte mingid siseringile mõistetavad naljad, aga üldjoontes arvan üldse, et tegemist on lihtsalt sisselükatud plaaditäitega - kurb.
"Hanede bänd esitab Kankaani" on juba puhas siserisustus ning kõigi taktikaliste müügivõtete järgi lõpetab albumi J.M.K.E. versioon laulust "Vabana Võid", mis on üks nende kõige enam hinnatud lugudest viimase kümne aasta jooksul ja mis oli ka ilma Villu Tamme etteasteta kõigi Eesti "tõsisemate" rock-bandide repertuaari läbiv nähtus. Enivei, jätab see esimest korda "Õhtumaa viimastel tundidel" ilmunud lookene mind täiesti külmaks ja seetõttu jäi järelmulje "tiba" lahjaks.

Hinnang saatemölaga:

H: 3/6 e. on ja ei ole ning vahepeal pole üldse ning üldjoontes hea. Paraku aga suuresti juba ilmutatud laulude baasil, ehkki just varemilmumata materjal peaks sellise kogumiku tugevam osa olema.

Enivei, suured tänud Käxile minu sünnipäeva puhul ning kuna plaadipildi ma panin juba üles ning Villu pilte on terve nett täis, siis saate hoopis pildi pisikesest Kääxukesest.
_________________________________
*Arvestades plaadi üldkoostist on Mgnovenije väljajäämine minu jaoks tõsine üllatus.

Pisike Käxu
Videotest ei leidnud midagi targemat ja esitaks küsimuse, et kas kellegil on mingil kujul kunagi Vidiots Hitsi jaoks lindistatud J.M.K.E. loo "Moments/Mgnovenije/Hetked" videot?

Wednesday, February 2, 2011

Le Compotieux 02/11 e. filmiriba filmidest....

...millest ma ei oska/ei pea vajalikuks pikemalt kirjutada.

Batman, Beneath Hill 60, Going Postal, Monsters
__________

Batman
(USA 1989)

89 aasta BM-i film on ehe näide, et Tim Burton suudab iga maailma oma näo järgi valmis maalida ning Johnny Deppi on tal selleks täpselt samapalju vaja kui raamatut "1001 näpunäidet algajale menurežissöörile".
Korralik gothic-rock ilma igasuguse neoontilulilu või muude arhitektuurialaste tobedusteta.
Lisaks suudab Jack Nicholson mängida välja kõige kickässima kurjami terve superhiirode ajaloo jooksul ning peamiselt väljendub see selles, et kui kellegil on huvi teha referaat mõne filmikurjategija ainetel, siis annab Jack-Joker oma kaasasündinud psühhopaatsuse, surmakunstniku kiiksu ja muidu kahtlaste meelelahutustega selleks ainet kui palju.

Tõsine killer ning DK-s ringilalisenud meigitud koll ei saa talle mitte ligilähedalegi.

H: 9/10 e. superhero filmide raudne number 1 ning enda isiklik lemmik.

Draama, Thriller, Äksõn

Beneath the Hill 60
(Austraalia 2010)


...on film, mille tegevus toimub Esimese Maailmasõja päevil ning keskendub tigeda positsioonisõja raames tegutsenud kaevursõdalaste sõjakäikudele.
Mis asi on positsioonilahing, seletasin ma juba The Lost Battalioni postituses ehk siin ning kaevurlahingu kohta annan infot kohe.
Nimelt, kuna ma loodan, et te olete nüüd ennast positsioonilahingu üksikasjadega kurssi viinud siis selgitan edasi, et nende lahingute vahel oli hunnikute viisi molutamisaega, mida sõdurid peamiselt mädanemiseks kasutasid ning selleks, et varjata tegevusepuudust rindel, otsustasid inglased hakkata käike kaevama.
No alguses rajati paar maaalust ladu, aga õige pea tuli kellelegi pähe idiootne mõte, et sama hästi võiks ju ka hoopis Saksa positsioonisõdalaste jalge alla dünamiiti kaevandada.
No esimese hooga jäädi selle tegevusega muidugi vahele ning ei kulunudki palju aega, kui inglaste enda kaevikupõhja tekkis auk, millest hakkas kostmas hirmsas kõneviisis "scheisses-si" ja "donnerwettereid".
AGA - halvad ideed juurduvad ikka sügavamale pääkolusse kui head ideed ning õige varsti käiski kaevikuis mädanevate sõdalaste jalge all vilgas kaevetöö ning sellest see film räägibki.

Hmmm, tegelt - kaevesõja üldskeem on positsioonilahingu standardsüsteemist siiski veidi erinev, ehk siis: Esiteks on mõlemad pooled isasloomad. Ühed liiguvad vaikselt edasi ja teised liiguvad ka vaikselt edasi ning kui nad kogemata kokku saavad, siis põrkumise ja tapelungi asemel - ehkki esineb erandjuhtumeid -liiguvad mõlemad hoopis lärmates tagasi.
Peale seda kostab mõlema poole algtrajektoori algpunktist kärgatus ning liikumine hakkab otsast peale, ainult et algpunkt nihkub paari meetri võrra ühele või teisele poole - lihtne loogiline ning lausrumal nagu kogu esimene maailmasõda üldkupatusena.

H: 9/10 - vaatamise juures on põhiline ennast algusest läbi närida, edasi läheb kippelt.

Draama, History, War

Going Postal
(UK 2010)

...on Terry Pratchetty raamatu ekraniseering ning kui ühtegi TP ramsit lugenud ei ole, siis pole ka mõtet ühtegi nende põhjal tehtud filmi vaadata.
Miks?
Sellepärast, et ainult raamatuid lugenud isikud oskavad näitamata-ütlematajäämisi üles leida ning saavad aru, et see film on väärt:

H: 8/10 - jah!

Fantasy, Komöödia, TV

Monsters
(UK 2010)

Filmi vaadates võlus mind koheselt ülimalt hea näitlejatöö ning kui ma hiljem teada sain, et kõnealune paarike on paarike ka päriselus, siis olin ma tiba pettunud.
Film ise aga pole suurt mainimist väärt.
Paljud oskavad sealt leida endale meeldetuletust, et inimesed - ehk nad ise - on värdjad ning samas ajada veel ajujuttu, et tegelt peaks kosmosest toodud ning silmnähtavalt pirakaks kasvavad organismid ilusti avasüli vastu võtma. Peale pidulikku jäätisebanketti küsima neilt Elvise ja Hitleri kohta ning rahulikult ootama jääma, et mitu kasvu või muud arengustaadiumit neil armsatel tulnukakestel veel läbida tuleb enne, kui nad siis õigustatult ohtlikuks muutuvad - nagu F?

Üldkokkuvõttes üsna mõttetu, aga see-eest libisev hipijama, mida vaadates ma ei suutnud leida mitte mingeid olulisi seoseid District 9-ga, mis oli oma tegevuse alatooni ning paigutusega justkui rusikas silmaauku.

H: 6/10 - Spoiler: Lõpus võimaldatakse vaatajal jälgida armunud tulnukaid.

Draama, Thriller, Sci-Fi, Low Budget

___________________________

Tuesday, February 1, 2011

Pariah e. Taasleiutades Romper Stomperit...



Sisse:

Pariah-i nägin umbes 5-6 aastat tagasi ja siis ma sain aru, et film on tõsine kõnts. Aja jooksul voolas muidugi aga merd liiva ja liiva merre ning mingil ajahetkel hakkasin juba arvama, et tegemist oli tõesti kui mitte just väga väärtfilmiga, siis ikkagi üsna hea kinotükiga. Pange mind hullarisse kui ma veel midagi säänset peaks ütlema või arvama.

Film:

Film räägib kurva loo sellest, kuidas on üks tore paks poiss ja tal on tore neegriplika, kes ei ole paks. Ühel õhtul kuramaitamast tulles satuvad nad aga brutaalse skinnikamba rünnakuobjektiks ning kutile antakse lihtsalt pasti, kuid plika tõmmatakse mersu tagaistmel läbi. Noh ja peale seda otsustab tütarlaps enesetapu kasuks ning tüüp vannub natsipoistele hirmsat kättemaksu.
Kõige lihtsam viis suvalise skinnikamba kõrvadele panekuks on loomulikult nende sisse infiltreerumine ning ... no põhimõtteliselt ta hakkab nende sisse infiltreeruma, ostab isegi saapad ja puha ning paneb neile ka valged ketsipaelad peale.

Põhiline:

Skinnikamba komplekteerimisega on muuseas kõvasti vaeva nähtud. Kui Metsavana kirjutas, et Romper Stomperit vaadates tuli tal poiste allapoole veeremist jälgides vaat, et pisar silma, siis Pariahis on see välistatud.
Gäng koosneb päälikust, kes enda tüdruku peksmise ja reipimise vahele peksab segast või tsiteerib Mein Kampfi. Muuseas, hüüdlausetes kõnelemine on kogu kambas laiemalt levinud kõnepruuk.
Teine silmapaistev isik on poolemeelne psycho-skin, kelle kängujäänud kasvu ja pisikeste rusikate alla jäävad praks kõik, kes lähedusse satuvad. Öösiti käib mainitud seltsimees rahateenimise üllatel esmärkidel gäy-meestel riista imemas - working class hero ü.s.
Kolmas on lihtsalt Hitleri tuka ja näost näha arengupeetusega tšello ning ülejäänud on sellised - kõnnime ringi ja vehime rusikatega tüüpi mittekarakterid. Lisaks on kõik kambas olevad plikad enda isade poolt vägistatud + üks süstlahoor, kes eriti mõistlikku juttu ei aja ning seetõttu ma tema isa kalduvuste kohta midagi ei tea, aga samas võib temakese konditsiooni järgi oletada hullemat. Pakun lambist, et saatana teenimise suunitlusega familyrape - kes pakub rohkem?
Ja muidugi tatokad jooksevad ka ainult haakristist kuni hammerskins-ini ja tagasi, ehk siis mitte ühtegi niisma kolpa, muumitrolli või tribalit.

Ühesõnaga iivõl nazi-gäng missugune.

Anatoomia:

No ütleme nii, et kui pool vaevast oleks kulutatud skinnitegelaste kiiksude ja nende demoniseerimise asemel hoopis stsenaariumi lihvimise, näitlejate seas näitlemisande tuvastamise ja mõistuseraasukeste kokku kogumise peale, siis oleks see film vast parem olnud. Grupiteraapia teemal, et miks Romper Stomper hea film oli ja miks on vaja sellest "jõhkramat" USA-versiooni teha, oleks ka kasuks tulnud muidugi, aga noh jah.
Igastahes, kui ma ütlesin, et film oleks parem tulnud, siis ma ei pidanud nüüd silmas, et oluliselt parem- ärgem tehkem ennatlikke järeldusi, eksole.
Hetkel oli ta lihtsalt suur hunnik püsivalt kestvat ja aina rohkem kestvat igavust, millest oli näha, et Romp-Stomp on oma mõju avaldanud ning tõsine tahtmine korralikku šokk-filmi teha on kõik reaalsete kaalutluste sagaraid niisutavad kraanid kinni keeranud.
No seal pole lihtsalt midagi, tuuseldavad ringi vehivad nugadega, konfliktivad ja tegelikult olen ma kindel, et kuskil poole pealt kaotati lihtsalt käsikiri ära.
Lugu lihtsalt kiilus kinni - ei edasi ega tagasi, vaid lihtsalt näidati kuidas skinnipoisid märatsevad, mingit iba ajavad ja molli kütavad. Ahjaa ühe paksu tüdruku puudega vanaema näidati ka, aga dramaatilisust see ei suurendanud ning komöödiaelement jäi ka napiks.
Võehh...

Hinnang numbris, lisamölas:

Hatecore-draamana: 1/5 e. ei olnud seal ei tõsiseltvõetavaid skinne ega neegreid ega kedagi. Lihtsalt mingi arusaamatu kogum traksistatud tontpükse, kes kaameraesise järgi ei osanud ei kakelda ega ka mitte peksta ja jooksma hakkamiseks hüpati ka kõigepealt kõrgele õhku ning ainuke punktivääriv asi oli multikultuursust propageerivate mölalippude puudumine.

Draamana: 1/10 - no ei olnud dramaatikat ka, ainult mõeldud oli dramaatiliselt. Osaliselt puudus see küll tänu olematule näitlemisoskusele - ei! - peamiselt puudus see tänu olematule näitlemisoskusele, aga ei script ega ka mitte režkamüts selle lahmimise alt esilekerkimist ei soodustanud.

Kokku: 2/10 - Kuna puudus ka mainimist vääriv OST , siis ei jää mul muud üle, kui öelda kuulsusrikkad sõnad - flush it down, sire.

Teised:

Trash: 8/10
IMDB: 4,2 /10 (521 votes)

Ma ei viitsi üldse shotte võtta kuna see eeldaks mingilgi määral filmi vaatamist, aga ma ei taha ning seega saate mis kiirshottimise korras näppu juhtub.