Constantine e. Surev mees tahab taeva

Kui ma juba The Prophecy’st viitsisin kirjutada, siis miks peaksin ignoreerima Constantine’i? Ega ma mingi fašist ei ole nagu seda TEATUD blogiomanikud proovivad väita.

Oiiii kuidas see film oli täis geniaalset loogikat ja keegi võiks mulle palun seletada, misotsast pidi see mystery olema? Pigem selline action-thriller, kus Keanu Reeves tulistab enne, siis taipab, et tal oli informatsiooni vaja.... Ja tulistab uuesti. Õnneks tema läbimõtlematule käitumisele oli tasakaaluks Rachel Weisz, kes... Lihtsalt seisis seal nutuse näoga enamik ajast. Või siis jooksis ringi nutuse näoga. Või siis rööviti ära ja ta vehkis püstoliga ensekaitseks, again, nutuse näoga.

Tegelt oli meelelahutusliku koha pealt täitsa kaasahaarav ja, noh, meelelahutuslik film. Korralik coca-colaplazakas, täis jalaga-uste-mahalöömisi ja arvutiga tehtud eriefekte. Mõningad tegelased olid ikka kohutavalt klišeed (Midnite oli pea et ainuke, kes mulle isegi meeldis) ning religiooni ja sümbolite suhtes lähtuti pealtnäha 13-aastase „professionaalse kirjaniku“ loogikast ja loomemaailmast. Kuid vähemalt oli seda lihtne jälgida ja tapvalt igav ei hakanud.

Kohati meeldis mulle The Prophecy rohkem, kohati aga just Constantine. Viimane oli rohkem proovinud luua illusiooni, et filmil on ka stoori, mitte ainult tegelased, kuid kahjuks kippus film iseenda loodud tähtsaid plot-point’e ära unustama ja siis viimasel hetkel neid paaniliselt tagasi toppima. Uuesti ma seda igatahes ei viitsi vaadata.

H: 4

„You going down?“ – „Not if I can help it.“ = ebaviisakas meesterahvas ;(

MNCBroz: 6,5/10

IMDB: 6.7/10
Filmiveeb: 7,6/10

Game Of Thrones [S1] e. Intsestide eripärast raudtroonide läheduses

Selgituseks:

Kui juba sarjadest kirjutamiseks läks, siis virutan ette ka juba tiba aega tagasi sisseahmitud - just nimelt sisseahmitud - seebika nimega Game Of Thrones, mis hetkeseisuga moodustab minu seebitopi tipu.

Tõsi küll tunnistan, et raamatut pole ma lugenud, aga eilsest saadik olen ma kohalikus raamatukogus selle ootejärjekorras. Mitte, et ma kavatseksin hakata suuremat hunnikut raamatuposte treima, aga mene sa tea...surm kraabib ikka oma varesejalad sinna kus seda kõige vähem oodata on, nii-et mille pärast, siis minagi teistmoodi talitama peaks...

Lihtsalt otsustasin, et liisk peab üle Rubico langema ning ehkki ma väldin igasuguste eepiliste raamatusarjade ettevõtmist - viimasena loobusin Pratchetty kettamaailmast - siis seekord paistab asi seda väärt olema, et erand teha, aga see selleks ja nüüd...


...seebist endast.

Kui Ulmeguru jonnis just mõni päev tagasi, et sarjaosad olid ilma igasuguste ja mitte-kuhugi-viivate alllugudeta, siis mina pean seda üheks selle sarja plussidest.

Olgem ausad, enamus neist minilugudest, mis pliiatsist väja imetakse, tavatsevad sarja arenedes kuskile suvalisse suunda areneda ja sõna arenema ette ja taha käivad jutumärgid.

Mul ei tule hetkel pähe ühtegi sarja, mis nende sub-stooride all enam või vähem-enam ei kannataks, sest pole saladus, et nii kui sarjategijatel esimene loomekriis näkku lööb, haaratakse varmalt ulmeriiuli halvimalt leierdatud osa kallale.

Või siis on tulemuseks see, et keegi pidevalt kukub kuhugi, ehk leiab kedagi või murrab midagi - sick of it !

Ühesõnaga oli GoT sellisest pahnast vaba ja seetõttu ei tekitanuid ka vaatamine mitte mingeid raskusi ja veel vähem oksereflekse.

Sry kõigile, aga minu jaoks jooksis Troonide mäng igatahes oma mitte-kuskil-lõppevatest episoodilõppudest hoolimata sujuvalt ja pakkus ette ja taha nii üllatusmomente kui ka kõik muud, mida ühelt seebilt oodata võib.

Vigiseks ainult selle kallal, et lõpulahingut polnud suudetud filmida, aga samas on mul ka kuri kahtlus, et kas Spartacus B&S-i pilootosa stiilis digilahing sinna ka väga sobind oleks, aga jah - vähe usutav, et telesarja tootmiseks mõeldud rahadega midagi muud kokku oleks klopsind ja seega ok....anname andeks

H: 9/10 e. kuna pole raamatut lugenud, siis ei oska ka viriseda selle üle, et kui ebaromantiline oli Khal Drogo ja kui palju näidati mune ja kui vähe näidati hunte - muid erinevusi ma oma kaasvaataja etteheidete baasil ei tuvastanud.

PS. Ja endiselt ei taha keegi minuga Game Of Thrones-i lauamängu mängida, ehk seda mängima kutsuda - ma teile veel ehitan . Sulle, mu kallis Big-O, ehitan ma veel eriti ehitavalt !!!!

Teised:

Trash: 9/10

Cockrain: 10/10

Full-Metal-Ove

Filmiveeb.ee: 9,4/10

IMDB: 9,4 /10

The Prophecy, God's army e. ment, Lucifer ja kaks (min.) suitsevat inglit

Näete - kuna ma ise olen laisk..khm...äärmiselt hõivatud, siis hankisin külaliskribaja.

Salut to NeiuEva - Alle sagen JA!

-MNC

___

Pole ime, et ma imeharva filmiarvustusi kirjutan – kui ma sekundipealt pärast filmi vaatamist seda ei tee, unustan ära kõik detailid, mis mulle närvidele käisid!

Sellepärast ongi mul tagantjärgi tarkusena The Prophecy’st küllaltki positiivne mulje jäänud. Mitte midagi otseselt meeliülendavalt, kuid sellegipoolest hää. Algus oli lööv, kuid esimene pool tundi ei suutnud mind üldse haarata, edasi hakkas juba asi looma. Ju siis atmosfääri loomine vajas omajagu aega ja vähemalt polnud see asjatu. Stoory polnud midagi uut, pigem oligi rõhk asetatud karakterite ja piisavalt tumeda maailmapildi loomisele.

Aga ai – Walken ja Mortensen! Where’s a girl to look? Peaingli ja vanakuradi kohta olid nende karakterid tegelikult üsna sarnased – enamjaolt sünged, tõsised ja rahulikud, oma pisikeste nunnude kinnisideedega, kuni nad järgmine hetk kellegi südame seest rebisid või põlema panid – mis andiski kogu asjale mõnusa püandi. Eric Stoltz’i karakter jäi mulle ka miskipärast hästi meelde, kuid antud juhul ei mängi vist andekus väga olulist rolli... Muidu kubises film tuimadest näitlejakaladest, kes monotoonselt oma päheõpitud tekste ette kandsid – meenutas mulle miskipärast keskkooli ajaloo tunde.

Kokkuvõttes oli film tavaline tõsine religion-thriller, mille vahel oli mõned idiootsused (tahtsin seda koorilaulu hammustada..), mõned ülimõnusad stseenid („Little Ralf Sauter, how I loved listening to your sweet prayers every night...“) ning kogu kremplit hoidsid koos põhiliselt kaks näitlejat. Kuna igast tegelasest prooviti punnitada välja kedagi üliägedat, pidi sisu selle võrra natukene kannatama, kohati oleks võinud...

Tegelt – savi! Lucifer plahvatas ronkadeks!

H: kuskil 4-7. Done.

(No sorry, ei leidnud normaalseid pilte.... - MNC)

Pirates Of The Caribbean: On Strange Tides e. Võõras mure

Võõraste vetega oli nii, et mõtlesin, et teen sellest oma selle aastase kinokogemuse, aga Thor - va sunnik - hüppas vahele.

Halb eksole ning tegelikult ei ole asi selles, et ma ei suuda meeldivatele isikutele ära öelda, vaid hoopis selles, et minu master-plaani kohaselt poleks naguinii otsest vahet olnud, et mis filmi ma vaatan.

Pealegi, olgem ausad - piraadisarja esimene film oli igate kobe tükk, aga mõlemad järjed lõhnasid see-eest "Meil on Johnny Depp ja me ei karda teda kasutada" - tüüpi kinondusstrateegia järele.

Igastahes, ma mäletan teisest osast johnny Deppi ja kolmandast osast mäletan ma Johnny Deppi ja natuke Kraakenit.

Aga-tagasi master-plani juurde, mis näeb ette kinokülastusharjumuse tekitamist, kuna tartus avatud Athena kino paistab aeg-ajalt ka vaatamisväärt filme näitavat . Seega, oleks hea ennast mullikinodes kisa-kärafilmide vaatamisega ära harjutada, et hiljem avastada, et kinoskäik võib ka muud meelelahutust pakkuda kui järjepidevuse mõttes endast parempoolsel seljas elamine, kuna vasakpoolne elab mul endal seljas ja kes olen mina, et ahelat katkestada.

Sugestsioon on selle meetodi nimi või hoopis autosugestsioon - kes viitsib guugeldada saab teada. Igastahes kasutas "Karantiin Grand Hotellis" raamatu peakangelane Felix just sellist meetodit, et ühte needuse all kannatavat relvaärikat sööma meelitada ning samal ajal ka enda tühjuse all kannatavat kõhtu täita - vat nii siis.

"Karantiin Grand Hotellis" on muuseas mu lemmik paber-krimka, ehkki seda võiks pigem krimkade paroodiaks pidada. Samas võib ka Võõraste vete filmi nimetada piraadifilmide paroodiaks , aga lemmik või isegi heaks filmiks seda ikkagi ei nimetaks - liigita või ära liigita, kuidas tahad...

H: 4/10 e. piraadifilm peaks põmst olema nagu vesisem western, aga..ai-ai-ai...erinevaelt w-tähega variandist ikka ühe sama jamaga nelja filmi läbi ei vea.

Zaporožije -Joonas: 5/8

Filmimull: 5/10

Live For This: 4/10

Cochrane: 5/10

Millwaukee

Filmiveeb: 5,9/10

IMDB: 6,9/10

Le Compotieux 7 e. filmiriba filmidest...

...millest ma ei näe põhjust/ei oska/ ei viitsi pikemalt kirjutada


Kill The Irishman

...on üks nendest kinodest mida ei mainita kunagi "Suurte Maffiafilmide top10-s" või muudes säärastest nimekirjades. Ei mäletagi enam, et mis tal otseselt viga oli, sest üldjuhul hoidis huvi üleval, aga lõpptulemusena ei kujutanud endast paraku mitte midagi muud, kui üht järjekordselt keskpärast põnevusfilmi.. kahju, Walkeniga film ju siiski.

H: 6/10

Young Poisoners Handbook


...lendas vaatamislisti peale seda kui herr Fletchu oli kuskilt mingi lapsmõrvarite top-10 leidnud ja FB-sse riputanud.

YBH oli siis tõestisündind lool põhinev film, oli ja rääkis see film poisist, kelle nimi oli Graham Young ning kes jagas keemiat nii hästi, et mürgitas isesegatud mürkidega oma perekonda, vanglateenistujaid, töökaaslasi ja kõiki teisi kes läheduses juhtusid tiirlema.

Miks ta seda tegi - sooda oli, sellepärast tegigi. Filmi parimaks osaks võibki nimetada seda, et ei üritatud mõrvarile hingesügavustesse ronida või süüdlasi otsida. Lihtsalt näidati mis poiss tegi ja kui kaua ta seda tegi...kiidan!

H: 9/10

Rare Exports - A Christmas Tale

...oli siis see Soome jõuluvana lugu, milles mängis see paks eestlane ja mis pidi vist põnevuskomöödia olema. Ei olnud naljakas, eriti põnev ka polnud ning kohati oli isegi suht tüütu, aga kui ma nüüd need tükid kõik kokku liidan ja mälu värskendan, siis saan ikkagi tulemuseks, et soomlaste sooritus oli sooritatud hindele "Väga hea".

Ajaviitekas , aga hea ajaviitekas, ühesõnaga ja lisaks sisaldab nummisid päkapikke, kellest üks sureb iga kord, kui te mingi sentimentaalse jama oma FB seinale copy-te või mind mingil "Your friends photo-matrix" tüüpi FB-äädil tääg-ite. Mõelge nüüd selle peale üks minut oma passiivse mõrtsuka jõudeajast....

H: 8/10

Hobo With a Shotgun

...oli väga meeldiv üllatus, sest härra M. Vana (Machete 10/10) suunast tõusvad ja igikestvad ovatsioonid hirmutasid mu alguses ära.

Oli mõnus ajud-laseme-tomatisodiks-ja-paneme-segast-tüüpi stsenaariumi ja teostusega film. Suisa naljakas oli isegi -VIST - ning need kes mõistavad, et Machete oli saast ja hoiavad seetõttu oma roosad näpukesed targu ka ka Hobost eemale, võivad nüüd julgelt filmi ettevõtta - katsetasin ära ja tänan usalduse eest.

H: 7/10

Hangover

...sai nüüd - faking- igaks -faking- juhuks -faking- teist korda üle vaadatud, kuna esimesel -faking - vaatamiskorral olin ma vaatamise ajal pohmas ning ei naernud kordagi.

AGA - ei naernud ma ka nüüd, ilma pohmakata vaadates ning ei saa ma aru, et mida on naljakat selles, et kamp idioote hakkavad pohmasegase mõistusega linnapeal lolli mängima, selle asemel, et telefon väljalülitada ja oma tegevusetuse tulemuste osas riskile minna ja ei saa ma aru ka sellest, et mis nende tegevuses naljakat oli.

Kas jalaga-persse-huumor on naljakam kui üks osapooltest näitleb, et ta pohmas on ?

Kas DVD-e karp maitseb paremini kui tagakaanel on pisike pilt Mike Tysonist ?

Kas uss on sama mis õunapuu ?

Vastan ise, et EI ja korrutan oma vastuse kolmega.

H: 3/10

Poeg on oma ema eest hoolt kandnud ...(Young Poisoners handbook)

Priest e. The-ta käkk

Tundub, et Paul Bettany-l on vist paika pandud uued kriteeriumid. Umbes, et alla kalli b-filmi enam ühtegi rolli vastu ei võta.
Minevaaastane Leegion alustuseks ja nüüd siis see Priestivärk.

Kallis ja suurte ekraanide b-film on muidugi asi, mida keel ei taha eriti paika väänata. Midagi on lihtsalt puudu, sest ehkki rabatakse mitmel rindel ja üritatakse niipalju erinevat tüüpi kama sisse tuua kui vähegi võimalik, on tulemus siiski midagi sellist mis ei veena - mitte mingis skaalas.

Kõik need Season of the witchid, mis viimasel ajal kinodesse on imbunud, ei meigi sennsi. Lihtsalt jäävad nii A- kui B-filmina ebausutavaks.
Umbes nagu kahkjad neegervampiiridki, et loogika järgi peaks surnud neegri nahk minema mustemaks ja teps mitte valgemaks, aga... see selleks ja mis asi oli siis Priest..

Priest oli kõikidesse postapo-tüüpidesse hüppav ajaviiteulmekas, mis üritas olla ulmewestern ja kust polnud mõtet midagi vähegi mõistlikku või huvitavat otsida.

Pseudoajalooline lähenemine vampiiriprobleemile oli küll pluss, aga kõik ükejäänu ei olnud mitte oma versioon kõikidest nendest filmidest mida segada üritati, vaid hoopis odav koopia.

Pealegi - miks peaks inimesed peale tsivilisatsiooni arengu seisma jäämist maanduma 18 sajandis, kus kõik rõivalõiked, mööbli tegumoed ja relvad-majad-transpordivahendid on keerulisemalt valmistatavad ja ebapraktilisemad kui tänapäeval.

Enivei, et westerniteema lõpuni veeretada lahenes klapperjant veel rongilööinguga, milles puuduvad igasugused westernile või ntx Mad Max 2-s olnud lõpuchaseile omased ja plussina kirjaminevad küljed. Lihtsalt hüpatakse rongile või raudteekõrvale ning kogu rongilöömingust tilkuv võimalik potentsiaal asendatakse slow-motionist kubiseva karatega...igav või nõrk või mõlemat, pigem mõlemat.

H: 4/10 - e. suht monotoonne ja eimidagipakkuv vampiiri-equilibrium, sest kui see 18 sajandi teema oleks pidanud steam-punki või suurema hulga westernihõngu juurde andma, siis andke andeks, aga siniklaasi kasutamine nullis võimaluse selle hõngu kohalejõudmiseks. Ja nagu tavaliselt olid stseenide vahel haigutavate tühmike täitmiseks sissettoodud ning lolligavad maastikuvaated, lihtsalt lolligavad maastikuvaated ja ei midagi vaheldusrikast.
 Ok, vähemalt ei esinenud seal elegantselt ristkülikukujulisI ja maalilisi mägijärvi, nagu ühes Nicholas Cage nõiafilmis, aga see on pigem lisamiinuse puudumine kui pluss.

Zinera: 3/10

Dreamscene: Ei arva hästi.

IMDB: 5,7/10

Filmiveeb: 3,9/10

Le Compotieux 6 e. krt, jälle see sama jama...

Moens, tulebki blogipuhkus tasapisi lõpetada, kuna minu kallis blogiläpakas saabus remondist tagasi ning ehkki tänu oma suurele südamele laenasin ma teda veel nädalaks pisikesele Rentsile, kes on nii pisike, et lauarvutini ei ulatu, sest tool jääb madalaks - ühehäälne "awwwi" nüüd, raisk!
See ei tähendanud siiski seda, et ma käed rüpes oleks istunud. Või no natuke tähendas ka, aga erinevalt varasemast vaatasin ma samal ajal filme.

Paari kompotiga katsun nüüd uuesti järjepeale saada ning kuskil nädala või natukese rohkema pärast* olen jälle püsivalt eetris. Vahepealse aja pühendan järjekordsele klaviatuurialasele ümberharjutussessile.

* See nädala väi natukese pärast peaks tegelikult juba käes olema, aga ma ei tagane oma sõnadest - lihtsalt vaatan ühe silmaga läbi sõrmede.



Horrors of war

...oli selline c-kategooria(Trashi isiklike standardite järgi D-kategooria) nazi-zombie film, mis oli nii painavalt sitt, et ma isegi ei vaevunud mõtlema, et kas ma äkki kunagi viitsin seda veerandist edasi vaadata. Seega - kiire ja hästisihitud sõrmelöögiga film kinni ning sinna prügikastiavarustesse ta ka kadus.

H: Cancelled.


Dust Devil

Tolmusaadana haipis Trash nii üles, et lausa kiunusin suurest ootusest midagi ägedat näha ning vahtisin narkomaaninäoga allatiksuriba ja korrutasin mõttes nagu abielunaine ööhakul, et: "no tule-tule, tule nüüd kurat ükskord ära!"
Tulemusena sain endale filmi mis oli sürr, ent piisavalt igav, et kogu selles sürrealismist savi oleks. Kuskil poole pealt enam edasi vaadata ei vitsind ning veel samal õhtul sai Horrors of war endale seltsilise - seal kõvaketta teispoolsuses.

H: Cancelled


Fantastic Mr. Fox

Härra Rebane oli jälle üks pettumus, sest tõele au andes ootasin ma seda kino väljahõikehetkest alates ning noh...halb ta ju ei olnud, aga koledal kombel "lõdvalt löömise"või "mõttelõnga katkemise" mekk oli juures...

H: 5/10 e. polnud ju nagu suurt midagi seal..


Thor

Ilge jama kui sind kutsub kinno inimene, kedas sa viimase kaheksa aasta jooksul oled aint korraks vilkamisi näinud ning tema filmivalik lausa kiirgab sellest, et enda arust valis ta filmi sinu, ehk antud juhul minu, maitsejärgi - see tahtsin paremat aga...
Ehk siis istu nagu loll "5-minutit mugav" tüüpi toolil ja suru maha tahtmist öelda, et mis kurat pani Sind arvama, et ma seda digi-blästi vaadata viitsin.

Oh-jah, oli selline äksõnisõpradele ja Marvelli koomiksifännidele mõeldud oopus, ehk siis kõike muud, aga mitte midagi minu maitsele.

Odini maja seinad on muuseas kilpidest ja sarikad odadest , ekse'ole, aga mis joodiku unenägu seal oli ?
Tubli, Marvell, tubli Hollywood, ehk tegelikult ma poleks pidand seda kino üldse vaatama ning seega ma sisu üle rohkem ei inise ja kallis fraulein A - kui sa loed seda blogi , siis tea, et see ei ole üldse minu blogi ja see jutt ei ole minu kirjutatud ja kõik sarnasused on ka täiesti juhuslikud. Ma isegi ei tunne seda inimest, kes selle jama siia kirjutas, ausõna.

H: 2/10 e. eelmine kevad ma käisin juba kinos ja see kevad nüüd ka - tea kas mul hakkab sõltuvus tekkima või mis värki ?

The 13th Warrior e, ei saa mette vaiki olla.

13. sõdalane on see film mille lõpu ma suudan järjepanu ära unustada ning seekord ma mäletasin, et lõpus oli mingi hiiglaslik püüton, kes sõdalaskarusi välja pritsis või mingi muu säänne koll.
Imelikke asju juhtub nagu teatakse, aga antud filmijuures ei ole põhiliseks küsimuseks mitte see ussiunustamise teema vaid hoopis see, et miks enamus neist kolmeteistkümnest sõdalasest erinevatest ajastutest pärit olid ?

Igatahes kirjutan nüüd siia endale spoileri , et: filmi lõpus ei ole midagi väga vaatamisväärset, alguses ja keskel ka väga mitte ja kui sa nüüd viiendat korda veel seda filmi vaatad, siis sa oled ikka oinas mis oinas.

H: 5/10 e. sitt nordic-fantasy film, aga "no ok" fantasy-film, mis koosneb paarist suht pandavast madinast, liiga pikaks venitatud Beowulfiloost, paarist naljast, keeletrikist ja mille lõpp ei sisalda karusünnituspüütonit.

Filmiveeb: 6,8/10
IMDB: 6,3/10

Kas see Bulywuf-i kehastaja on nüüdseks hirmus köva pornostaar v?

The Warriors Way e. Ninja VS Kauboid VS Ninjad!

Selgituseks siis, et ...


...keegi Olli nimeline seltsimees mainis FV-s, et tema ei suuda otsustada, kas sellel filmile tuleks hindeks panna 2/10 või 7/10 ning minu haisunäärmete bekatikeskus haistis võimalikku šedöövrit.
See on lihtsalt väga väike võimalus, et mingi muu kino suudaks nii hoomamatu olla, et keegi ei saa pärast aru, et kas see, mida ta vaatas, oli superjama või Superjama või The Superjama.
Noh jah, šedöövrist jäi küll tiba puudu, aga asi seegi...


Film ise..

...on äksõnfilm, mida on segatud nindža-äksõnfilmi elementidega, millesse on vastavalt toodud sisse ka ninja-filmi elemente, pluss natuke aurupunk-i hõngu ning segatud neid veel tõsise annuse vesternikuubikutega, millesse puistatud digimälli ning seda vaid selleks, et kogu kompotti veel kõik teadaolevad Bekatijuured ja ladvad sisse suruda ... ahjaa, sinna juurde veel - no oli seda nüüd veel vaja - oli lisatud kole palju mingit šüzeevärki ja selle liiga üksikasjalikku arendust, aga elasin üle.
Ehkki jah ja tuleb tunnistada, et seda viimast poleks absoluutselt vaja olnud või siis oleks seda vaja olnud, aga äärmiselt pinnapealselt, sest tulemusena jäi kohati sama mulje, mis eelmise Rogue entertainmenti filmi puhul - Season Of The Witch - et stabiilselt parim osa filmis oli naisepeaosatäitja. Nu vähemalt sellest hetkest alates, kus tema karakter ei üritanud enam karmi westernichicki mängida ja rahuldavalt keskmine näitlejaanne sai rahus ilma üle- ega alamängimata lõputiitriteni edasi veereda.
Igastahes saavutati selle süzeega üleküllastamise tõttu kõigest üks kuradi mõnus löömakino, kus kõik vähegi märulistseenid on vinged ja ülepunnitatult digikunstilised kaadrid olid lummavalt totrad või lihtsalt mõnuga ülepunnitatud, aga kõik, mis eelpoolmainitute vahele jäi, lonkas ja liipas igat meetrit - igavalt lonkas ja liipas muuseas.


Lõpetuseks:

Ehk siis kõikidele õigustamata ootustele vastupidiselt on tegemist piire nihutava absurdiäksõniga, mis ei liiguta - kahjuks - mitte mingeid piire absoluutselt mitte kuhugi ning haiseb üldjoontes selle järgi, et Okeaanid on üritanud Hiinat teha.
Närvi ajas ka see, et pidevalt jäädi poolele teel pidama, sest - no krt - kui juba ninja-western, siis võiks ju ka lõpulahing kahe vana ninja vahel aset leida lendamise -hüplemise-tõmblemise ja üksteise coltidest tulistamisena, kus mõõkadega hoitakse end aint õhus või laetakse nende abil püstoleid... mingit moodi.
Igatahes jah, lisaks märkisin veel üles puuduva baarikakluse ja selle, et keegi ei muutnud ennast korrakski nähtamatuks - ehh, tänapäeva noorus.


Hinnang numbris, lisamölas:

Ninja-westernina: 4/5 e. kui juba ninjawestern, siis olgu ninjawestern ja seda koos baarikakluste ja värkidega. Praegu jäi kohati mulje, nagu oleks tahtetud mingit päris filmi teha.

Aksõn Fantaasiawesternina: 4/5 e. Ainult klišeedesse takerdumine oli see, mis sellele kinole luugi peale lükkas - oleks tulnud ikka vinte peale kruttida kuni veri väljas.

Kokku: 8/10 e. õppetund Rodriguezele teemal, et kuidas tuleb kultus-saastakinost paroodiat teha...


Mujal:

The Warriors Way
(New Zealand 2010)

IMDB: 6,3/10 (3122 v)
Rotten Tomatoes(Critics): 49 %

________________________________

Ja järjekordselt võtsin ma hunniku + hunniku megahäid shotte, mis kõik lapikuks muutusid ning seega rahulduge netist leituga.
(pics: Google ;))

The Stolen Airship e. Fantaasiaküllane fantaasirohkus

Minu lugu algas nii:

No see oli siis see kauaoodatud kinopilt, mida Metsavana mulle kuidagi näidata ei tahtnud ja peab tunnistama, et veel enne filmialgustki kosts mainitud petumehe suust väiteid stiilis, et "jama, arvuti ei loe plaati välja" ja "äkitse jooks kõigepealt midagi, mis energiat annaks", aga minu vankumatu - et mitte öelda raudne - tahtejõud jäi peale ning tulemusena olen ma nüüd jälle ühe filmikogemuse võrra rikkam.

Lugu:

Nu tegevus toimub jaburavõitu maailmas, mis sarnaneb kahtlaselt üleeelmisele sajandivahetusele ning põhirõhk inimeste päädes on õhuruumi vallutamisel ja sealt loomulikult edasi kosmosevallutamine, ning sealt peaks arvatavasti veel mingi vallutamine tulema, aga selleni ei jõuta.
Igaljuhul seisab N-linna laadaplatsil uus ja uhke ning esitiivikuveoga gaasiõhupall, mille ohutuses veenmiseks valetab selle omanik, et aparaat töötab põlemisvaba gaasiga ( fire-resistant gas). Tulekindel gaas äratab aga internatsionaalset tähelepanu ning selle tähelepanu suunamist või täpsemalt gaasikomponentide väljauurimist ei tee kuidagi lihtsamaks asjaolu, et kamp kohalikke poisse otsustab päriselt seiklema hakata ning õhulaeva "kaaperdada"
Noh, edasi läheb asi mõnusalt jaburaks ja kogu möllu tulekindla gaasi ja poiste ümber sekkuvad superspioonid, pealuukindralid, armeejuhtkond, kapten Nemo ja kuna vahepeal maandutakse ka üksikul saarel, siis ei pääse vaatajad ka piraatidest ning kahurikõhulisest haikalast.

Film:

No asi, mida kindlat öelda, on see, et Karel Zeman ja tema meeskond- kes iganes sinna ka ei kuulunud - on vist julmalt teinud, mida ise tahavad ja mis iganes pähe on tulnud. Film koosneb näiteks omavahel kokkulapitud filmi ja animatsiooniklippidest, mida ilmestavad veel siin seal joonistatud taustad või tegelased ja mõnusalt jabur huumor.
Paraku aga ei kesta pidu eriti kaua, sest sisu jookseb seiklemisse kinni ja pikapeale muutub kogu kinolinane veiderdamine ikka üsna mõttetuks.
Umbes, et noh tore oli vaadata igasugu ulmetotrusi seni, kuni nad asjasse puutusid, aga lõpuks oli see liigne jaburdamine just see, mis filmikäigule vee peale tõmbas.
Liiga pikale venis lihtsalt see Jule Verene-i raamatutest välja rebitud ja käigupealt juurde leiutatud tehnika ja muidu träni juurdevool ning ega see tehniline üleküllastatus dokumentaalkaadrite juurdelisamisega merevees ulpivatest pardikestest filmi oluliselt paremaks ei teinud.
Tüüpiline teema, et oma kätetööst suures vasikavaimustuses olles ei hablata ära, kus hoog tasapisi maha võtta ja kogu krempel kokku kerida ja nii käis nii hoog kui mainitud krempel maha iseseisvalt ning ilma igasuguse sekkumiseta, ehk siis lõpp oli juba nii niivõrd kui ka naavõrd igavapoolne.

Hinnang numbris, lisamölas:

Omanäolise Ulmekomöödiana: 4/5 e. viimane veerand jooksis, krt, ikka suht igavalt, ehk siis enamus saarel toimunust oleks võinud vabalt toimumata jääda.

Fantaasiaküllase Kogupere-seiklusfilmina: 3/5 e. koguperelikkuses ma tänapäeval väga kindel poleks ning fantasy-osa oleks vabalt võiud seikluse arvelt suurendada.

Kokku: 7/10 e. jabur, omanäoline ja soovituslik.


Teised:
Ukradená vzducholod (1967)

Trash: 8/10

Rotten Tomatoes, audience: 50 %
IMDB: 7,2/10 (231 v.)