Miks ometi:
Filmi ärgitas mind vaatama Zinera post ja vali innustustöö ning lõpliku paugu andis Adi kommentaar FV-s, kus ta jutt algas umbes, et "Oi kuidas mind üllatas see pisike postap-film vms." Edasi ma igaks juhuks ei lugenud, aga pole ka otsesest vahet. Mitte, et ma neid süüdistaks või midagi, kuna maitsed on erinevad, aga selle filmi puhul tundub küll tegemist olevat mingi range eksitusega.
Lõigu lõpupoole kisub tekst spoileriks:
Antud film on vana loo täpselt samas kuues uuestinäitamise supernäide. Filmis pole mitte ühtegi võtmestseeni ega stoorikäänakut, mida poleks ühes või sajateistkümnes postap-filmis juba näidatud ning kõige jaburam on see, et enamus nendest varastatud võtmekohtadest on tüpaažstseenid ka muudes kõikvõimalikes filmižanrites.
Seega, umbes esimese veerandi lõppedes hakkavad mälupiltides jooksma umbes 6 miljonit ühesugust filmi, mis on lihtsalt toodud odavamate näitlejate ja olematu dialoogiga esitusse.
Ma saan aru, et stuudiod pole eelarve taotlustest sugugi nii vaimustatud kui filmitegijad ise ning kipuvad summasi kümne või sajaga jagama ja noh, et kui idee oli hea, siis teinekord ikka juhtub, et kogemata hakkab venima või on hoopis kõrgeklassiline teostus see, mis paneb tühisevõitu sisust kõrvale vaatama, aga Carriersis polnud ju isegi ideed rääkimata huvitavast teostusest?
Spoiler on/: Kogu teemaks oli lihtsalt tüüpiline Priscilla kõrbekuninganna teemaga rõud-trip, millele oli vürtsiks lisatud killukesi zombie-vampiiri-mutandi-filmide süžeedest/stseenidest ja kaadritest ning kõik laabus Muffi valjuhäälsete ennustuste ja minus idanevate salakahtluste järgi.
A'la et keegi nakatub ja jäetakse maha, jobukakkudest vennad lähevad omavahel lapsepõlve tülide pärast riidu, keegi saab kuuli ja nii edasi ja nii tagasi. Ei viitsi kõike ette lugeda.
Enda kahjuks pean veel ütlema, et kuulisaaja osas ma eksisisin, ehkki sugu oli õige, aga Muff arvas ka valesti, öeldes, et seal majas (mis tema väitel on 1:1 Happeningist Carriersi kanditud) on jahipüssiga vanamees. Ei olnud seal mingit jahipüssiga vanameest, jahipüssiga surnud vanamutt oli hoopis. /:Spoiler Off
Kokkuvõtteks - üks The Road-i ja kaamligripiepideemia najal liugulaskev säästuteos ning kus kuradi kohas seal sisu kui sellist, erinevaid leveleid ja mitmekülgseid karakterid nähti, on minu jaoks seiani suur müstika.
Luban, et juurdlen selle üle kuni maailmalõpuni - tutkit!
Hinnang numbris lisamölas
Hea-Postapfilmina-ükskõik-mis-teemal-peaasi-et -postap-ja-hea: 2/5 no alguses oli häid postap-kaadreid - oli - kuid oli ka möödalastud kaadreid ja ülepunnitatud kaadreid ning kõige rohkem oli häid ja väga häid filmimata kaadreid. OST-i ei pannud üldse tähele.
Draama-Horror-Thriller: 1/5 e. Eeem...ööö...kus? Vendade kähmluses teemal, et kumb teise perset on pidanud pühkima ve?
Kokku: 3/10 - Esimene veerand oli Ok! Edasi oli mittemiski ja vat see ei olnud teps mitte see huvitav postap-mittemiski, vaid hoopis tuhat korda mujal nähtud mittemiski - mis on siis vastavalt igav mittemiski.
Enivei, The Road on hoogsam ja pöörasem ning Book Of Eli on ...ghhhööörrrrrööhhhööhhhh (kisub kurgust positiivset sõna välja) ...huvitavam, AGA mitte targem.
Filmi parim ja ainus kild oli "Road Warrior" ja ära tule(sina jah!) mulle nüüd selle baasil väitma, et tegemist on austusavalduse ja maani kummardusega postapfilmindusele.
PS. Right At Your Door on kordades parem nakkusejuraga "postapfilm".
Teised:
3 comments:
Nii hull see ka polnud, etteaimatav ehk küll, aga siiski suhtefilm ju:D
Kui sa ei ole veel aru saanud siis mul on erekas iga post-apoc asja peale, see et Book of Eli nii sitt oli isegi minu raamatus on mulle endalegi üllatus. Ära too seda enam edaspidi võrdluseks.
Ning see film oli jumala pandav. Ma täiesti usun seda stoorit kui mingi rämeda post-apoci eellugu või nii. Kui inimesed on veel inimesed ja vaatavad üksteist vaatenurga alt, et kuhu auku saaks enda väikseid minasid toppida.
Aasta pärast vaataksid nad üksteist sellise "The Road" pilguga - soolikad ja pea jääksid teeservale, kõik ülejäänud oleks praktiline supimaterjal.
Z/a:
Book Of ELi oli minu arust .....no ...ta oli lausloll...aga...rrr...ta polnud NIII etteaimatav.
Ma ausõna erekteerun ka iga postapi peale, aga jälestan kui ma tean filmis igat sammu ette.
Selles kinos oli momente ja peamiselt seisnesid need momendid autosõitkonna käitumises/Käitumise muutuses, aga selle käitumisele eelnes ja järgnes alati mingi no-siit-ukse-tagant-hüppab-koll-välja värgens.
Algus oli palujulubav, aga lõpp oli ininamoos ja tee nende vahel oli nagu juba öeldud.
Post a Comment