The Lost Battalion e. hunnik vabas vormis esitatud sõjandusalast loba.

II maailmasõja filmist kirjutamine on igatepidi tänamatu ettevõtmine, sest tahes tahtmata sunnib igasugu lahingutehnika üleküllus sind kergetele selgitustele, et kas see oli ikka võimalik, et üks der Elefant suudab puruks lasta kuni paarkümmend Shermanit ning, et põm'st nagu oli ja laseks veel paarkümmend - kui ainult laskemoona oleks.
Sellele teele astununa peaksid juba rääkima ka erinevate riikide masinapargist ja neid ka võrdlema, ja miks saksa sõjaväe soomusosa oli kuni 41 aasta lõpuni suh't hädises seisus... ning mõnekümnetuhande kirjamärgi ja tuhandete seerianumbrite pärast avastad, et oled Ardennide teise ületulemissoorituse juurest jõudnud oma jutuvadaga kuskile Tšehoslovakkia annekteerimise telgitagustesse ning Wechrmacht-i kütuseprobleem on sujuvalt asendunud 20.-te aastate finantskriisiga ja - näeh, välja jõudsin - esimese suure sõjaga.

Enivei on suur ilmasõda seetõttu mitte küll nii paeluv, kuid hoopis kindlam pind jalge all, sest
Krupp-i poolne pidevate imerelvade leiutamine oli asendatud ainult suuremate ja võimsamate kahurite ja nende mürskude tootmisega ning tsiteerides Svej(i)k-i ütlen, et " ...ja vahepeal võitis mitusadatuhat krooni maksnud kahuri kahekümne hellerine labidas, millega sõjamees ennast maa sisse kaevas ning irvitas, et katsuge te nüüd mulle pihta saada...."
Et siis oli tegemist modernse sõjaga, kus labida järel oli kõige efektiivsemaks relvaks tääk või vastupidi, parimaks armeeringuks pekikiht või gaasimask ning lintidel sõitvad "veepaagid"* ei suutnud ka üleüldisesse uimasusse erilist sädet sisse tuua... Ja jälle leian ennast kogemata sealt, kuhu ma välja pidin jõudma..

...Ehk siis film, millest ma veel sõnagi rääkida ei ole jõudnud, on "The Lost Battalion" ning selle tegevuse alguskohaks ongi 1917. aasta läänerindel astesevate mullakultuuride erinevad ning üsna pahupidi paisatud kihid....

Tegevusliin ei erine kümnete teiste filmide omast ning otseloomulikult on peategelaseks peaaegu, et vene õilishingena näiv Ameerika major ja komistuskiviks õilsuseradadel üks hoolimatu kindral, kes tema ja tema poisid Le blälölibrilülräään-i metsa, Le bhloblählöprätään-i veskit vallutama saadab.

Nagu võib arvata, on metsas redutav heinide jõuk oodatust või ootamatust suurem ning edasi läheb positsiooniäksõniks.

Taktikakaugematele inimestele seletan paari sõnaga, mida see positsiooniäksõn tähendab - tegemist on puhtalt Esimese maailmasõja jaoks leiutatud sõdimisviisiga, kus mõlemad pooled üritavad peita ennast igatsugu floora ja mundreidkandva fauna taha ning asjade piltlikumaks tegemiseks ütleme siis, et "meespool" teeb samal ajal lähenemiskatseid ning "emaspool" üritab neid rohkem kui moepärast tagasi ajada.
Kui "meespool" on lähenemiskatsetest tüdinenud, siis ta tõmbub mõneks ajaks tagasi ning suitsutab "emaspoolt" gaasiga, loobib tema suunas erinevaid fekaalseid elemente nagu lõhkepommid, lõhkepommid ja lõhkepommid - seda kõike erinevate nurkade all ja erinevate koguste kaupa - ning kui arvab, et emased on piisavalt kurnatud, et passiivseks muutuda, siis hakkab kogu lähenemisthõlmav pulmatants jälle otsast peale.
Ehk siis - ühed liiguvad edasi ja seda täpselt senikaua kuni teised liiguvad tagasi, kui teised ei liigu tagasi, siis liiguvad esimesed tagasi ning teised liiguvad mõnel juhul ise edasi ning, et asjade üldisesse käiku natukenegi lusti tuua, nimetatakse sellist asja vasturünnakuks - puhas füüsika, zooloogia, sugukirg, põllumajandus ning militaaridiootsus ühes tükis.

Olgu, et lugejatel igav ei hakkaks, viskan veel paar sõna filmi kohta ning pakin pillid kotti.

Filmi näol on vähemalt minu jaoks tegemist parima sõdimisfilmiga, mis ameerikamandril viimase 1o aasta jooksul tehtud.
I maailmasõda ei loo mitte võimaluse puudusi, mis tahes tahtmata mängu tulevad ning tingivad tankiarmee asendamist kuulipildursaanidega, vaid loob hoopis fakti, et sul on võimalus 20 sajandi kõige igavam sõda vähemalt kinuekraanilgi tiba huvitavamaks muuta.
Väljakutse missugune.
Näiteks suutsid paar esimese maailmasõja teemalist episoodi mind sundida isegi Indana Jones Jr.-i tegemisi-toimetusi jälgima, lühikeseks ajaks küll, aga siiski.

Kõnealuses filmis on küll kahe erineva poole ohvitseri duell elik malemäng natuke kehva, sest ameeriklaste ülekaal kipub aeg-ajalt koledal kombel silma paistma, aga tuletan meelde, et selleks, et positsioonilahingus "emasloomale" piisavalt ligi pääseda, oli vaja sul kas meeletut ülekaalu, mida pidevate rünnakulainetena teele saata või mingit kahtlast ajutöö režiimi, mida teinekord geniaalsuseks nimetatakse.
Muuseas olid Ameeriklased sel ajal ainukesed, kelle armee ohvitserkond koosnes sellest kaadrist, kes lahingukoolis/ohvitseride täiendõppustel võimekusega silma oli paistnud ning sakslased, kes küll ohvitseride kvaliteedi poolest teisel kohal asetsesid, kannatasid veel siiski siniverelisusest tekkinud jääknähtude üle ühiskonnas ning töötute ratsaväeohvitseride all,** keda oli ka vaja midagi mõistlikku/mõistlikkusevastast tegema kupatada.
Põhimõtteliselt topiti igasugused hirvejahi ja sõjategevuse vahet mitte tajuvad von-id kuskile metsa, mingit suvalist N kõrgendikku valvama.
Kui mõttetu on see filmis olev veski, on iseenesest kaheldav, aga ilmasõja käigus vallutati pidevalt tohutute kaotustega positsioone, millega hiljem midagi peale ei osatud hakata ning mis algselt olid ka kõigest 100% ületähtsustatud.

Kui selline pisike vahepala on teada, siis ei sega ka vast see, et filmis on mõned heinide poolsed taktikalised manöövrid natuke kahtlase efektiivsusega ning et ameeriklased enda improviseeritud pesakasti ikka pidama jäävad (SPOILER!).

Muuseas on tegemist telefilmiga ning nagu sellest näha, ei ole ka sõdimisfilmi puhul vaja röögatuid miljonitehunnnikuid, vaid lihtsalt seda, et rezhisöör talitseks oma tungivat vajadust kõik tühjadena tunduvad maalapid robotitega täita.
Lisaks veel hea töögrupp, kes suudaks näitlejate nimelistele puupakkudele vajalikus kohas elu sisse peksta ja teises kohas selle jälle välja piitsutada ning kõik vajalik on olemas.
Stsenaarium*** on ju tegelikult suh't odav ja kohe näha, et tankide puudumise tõttu filmikompaanide poolt perse saadetud.
No mis CGI-d sa ikka filmi topid kui peale leegiheitja pole ühtegi visuaalse orgasmina käitletavat relva.
Mind närib muuseas kahtlus, et see stsenaarium osteti varem ikkagi ära, hoorati lõpmatuseni ja tehti valmis "Nõdrameelsuaste +1", mis tuntud ka nime all "We Were Mel Gibsons"- mine sa seda Holliwoodyvärgensit täpselt tea.


Kokkuvõttev lause:

Tore, kui inimesed piire tajuvad ning üle nende ei ürita astuda, asjad parlanksis on parim, mida ühe sõjafilmi kohta öelda saab.

Hinnang.

Meil ei ole raha (tankide, imearmsate värdjate ja mechasõduriteks muutuvate solbakite jaoks) filmina: 5/5 e. improviseeritud tankid jäid ära, imearmsad koerad asendati mitte vähemarmsate, kuid see eest asjalikumate tuvidega ning mechasõdurid marsivad sisse alles kolmandas osas.

Lihtsalt sõdimisvilmina: 5/5 e. hall värviskeem muudabki asjad tühjaks ja nukraks ning miljoneid liitreid pisaraid ei ole juurde vaja. Mis sa loll ikka ulud iga viie minuti tagant - kuulikindlaks see ju ei tee ja filmiväärtus langeb kuskile saapasäärde nagu tulemust vaatavate sponsorite süda.

Pohmelliga? Tasub ettevaatlik olla.(+0,5)

Kokku: 10,5/11 e. tegevus kergelt lohiseb, aga millegi pärast tundub see positsioonitäristamise raames rohkem rusikana silmaaugus kui pendlina perses.

NB. Postituse kirjutaja ei taha selle postitusega väita, et sõda on midagi muud kui jõhker inimõiguste rikkumine. Vastupidist väitvad süüdistuse esitada värsivormis!
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
*
Tank (Tõlkes- veepaak, tsistern) sai oma nimetuse ülisalajase sõjandusprojekti käigus, mille ees- ja tagamaadest teadsid peale inglaste veel ainult kõikide sõdivate riikide valitsused, neutraalsete riikide valitsused, asjasse mitte puutuvad valitsused ning veel moodustamata valitsused ü.s. kõik peale prantslaste.
Igastahes nimetati Mark-I nimelist uut salarelva konspiratsiooni mõttes veepaagiks ning projektikirjelduse kaanele oli veel edevamas konspiratsioonivaimus kirjutatud:



**
Valele kohale topitud ratsaväeohvitser meenutab mulle alati marssal Ley-d ja tema omanäolist taktikat Waterloos.

***
Stsenaarium on kirjutatud tõestisündinud loole tuginedes.

Pic...

TANK on filmis olemas!




Eelnevalt näidatud tehnikahunnikute keskel
pole sõduritel enam kohta
Gaas

Kasematt.;)

Kohustuslik stseen.

Pealetungipositsioon.

"Isaspool" teeb lähenemiskatseid.

"Emaspool" jonnib vastu.

"Vvvvvhhhhhhh.....

.....õssssssssss....

....sssshhhHHHHHHHH!"

Et sõda ei läheks igavaks,

lisatakse sinna veid vürtsi.
(Nindzade peale ei tulnud muidugi keegi!)

Barbecue.
Kuna madal eelarve ei võimaldanud awwi-koeri,
nummipärdikuid ja imearmsaid limukaid
sisse tuua, siis saate tuvi!

TEHTUD!
Järjekordse ruutkilomeetri ja varemetehunniku
võib kaardil oma lipuga märkida.
Einoausalt - kui Saksamaal poleks jebaaks läinud,
siis kestaks IMS veel tänapäevani.