Ma ootan ja ootan ja ootan ja... Nii MNC sellest siis
kirjutabki. Jäägu talle siis tema mängud ja ma võtan salaja selle blogi üle – everybody wins!
Genshiken (e. Gendai
Shikaku Bunka Kenkyūkai e. The Society for the
Study of Modern Visual Culture) alustas mangana aastal 2002, autoriks
Shimoki Kio ning kestis 2006. aastani. Hetkel on sellest seriaalist veel tehtud
kaks hooaega anime’d ning kaks OVA’d, ning kui minu andmed mind ei peta, siis
2010. aastal algas manga uuesti (pealkirjaga Genshiken II).
Kuigi anime esimene hooaeg algas paar aastat hiljem kui
manga, alustame siiski sellest sest... Sest et. Lihtsalt öeldes kulgeb kogu
stoori tegevus ümber Genshikeni nimelise anime/manga klubi, kus käputäis
erinevaid otakusid ja üks
vägivaldselt mitte-otaku oma aega
veedavad. Käiakse teineteisel külas hentai-mänge
mängimas, käiakse koos anime conventionitel
ja passitakse niisama klubiruumis, kus vahelduvad ühisvaatamised, arutlused ja
isegi mechade kokkupanemised.
Kuigi seriaal annab mõista, et ilmselgelt on peategelased
nohikud ja friigid ühiskonna silmis, ei ole nad just kõige stereotüüpsemad
näited. On küll esindatud cosplay
huvilised, isehakanud mangakad,
ülientusiastlikud videomängude fännid... Aga nad kõik jätavad aina sümpaatsema
mulje, mida rohkem seriaal edasi areneb. Nagu sellised inimesed võiksidki
olemas olla??
(nää, ei usu)
Kõige suuremas dilemmaks maalitakse kahte asjaolu: 1) kuidas
üks tšikk pole rahul sellega, et tema lapsepõlvesõber ja praegune peika on
(OMG!) otaku, ning tüdruk näiliselt
liitubki klubiga lootuses, et see totrus temast välja juurida või siis saada
sellest paremini aru NING 2) kuidas üks noor häbelik tüüp õpib enesekindlust ja
avastab, et otaku elu polegi nii
hull, kui mõned inimesed (ning eelpool mainitud tšikk) väidavad.
Ilma, et keegi seda otseselt vaatajale näkku lükkaks
arutatakse selle üle, kas on ikka vaja üritada kedagi muuta, kas ühele noorele
neiule on ikka kohane olla huvitatud millestki nii „lapsikust“ ning kui „normaalsed“
need Genshikeni liikmed lõppude lõpuks ikka on? Tempo on show’l väga rahulik ja kohati isegi väga armas, samuti pole stiilil
midagi viga (taustad on tehnilise poole pealt väga hästi õnnestunud ja
detailirikkad!), kahjuks jääb kohati aga huumorist vajaka ning kuna erilist
möllu ei toimu, siis ei sobi Genshikeni vaatamine igasugusesse õhtusse.
Lisaks, kuna tegu on animega,
mis räägib anime fännidest, on
seriaali sees teine seriaal, Kujibiki Unbalance, millest on nüüdseks tekkinud ka
Genshikenist eraldiseisev anime ja manga. Pisikeste klippide
järgi, mida Genshikenis näidati, oli raske aimata selle anime täpset
lugu ja kulgu, kuid lisana mõjus ta väga hästi. KU tundus igati klišee ja armas, et sellel võiks tõesti hunnikute
viisi fänne olla, samuti oli selle stiilierinevus võrreldes Genshikeni
põhistiiliga mõnusalt kontrastne.
Kokkuvõtteks siis –
Genshiken tegeleb igapäevaste ent huvitavate
küsimuste esitamisega ilma, et need mingi propagandana mõjuksid. Üldstoori võib
kohati aga aeglasena mõjuda, kuid õnneks otseselt igavaks see sari ei muutunud
(vähemalt mitte minu jaoks). Kellele meeldib slice-of-life anime, tasub
uurida.
H: 7
No comments:
Post a Comment