Showing posts with label CCCP. Show all posts
Showing posts with label CCCP. Show all posts

Tuesday, May 10, 2011

Egri Csillagok e. ungarlaste arvates "Egeri Tähed"


Türklased on aastasadu meie sugulkeellaste, ehk ungarlaste peale hammast ihunud ning kuna paaril korral on neil õnnestunud ka hambad sisse lüüa, siis räägivad tänapäeva ungarlased eesti keelt valesti, kohe väga valesti. Vahest tundub isegi, et tuleb vist ikka tõesti vaeva näha, et eesti keelest nii mööda rääkida.
Võta nüüd kinni - edvistamine, et oma türgikeskse ajalooga silma paista või lihtsalt keeleteadlaste eksitus.
Mitte, et The Vikingsi karbi vahelt välja kukkunud DVD-l subtiitreid poleks olnud, aga lihtsalt mainisin ära, et kõik teaksid.
Igastahes, "Egeri Tähtede" raamat mulle tatikana väga meeldis. Meeldis kohe nii, et hoolimata hambajuurtesse takerduvatest koha ja isikunimedest, sai seda kätte võetud tunduvalt tihedamini kui matemaatika õpikut.
Tagajärged on tunda, filmi vaadates teadsin ma kohe kes on kes ja mis koht on vahelt ära ja mis on muudetud, aga matemaatika kohapealt olen ma siiani üks suur ja mulljalt ümmargne null.

H: 6/10 e. Endiselt Vennaliku Rahva kostüümidraama ning peale lõpulahingu ei olnud seal suurt midagi vaadata.

IMDB: 7,7 /10

Guljašširaiskajad, raisk!

Thursday, January 13, 2011

Чёрная стрела e. Vana hea Inglismaa nooled, ainult ilma Robin Hoodita



Vabandan topeltposti eest, aga da huija bella blogger!

Alustuseks:

Black Death-is oli Nõiaküti kaaskonnas üks kaader, kes "Relvakandjate Au ja Ilu eest seisva konventsioonilepingu"raamest välja oli astunud ning siis mainitud lepingule mittevastavalt hambulise teraga mõõka kandis. Noh sellist, mille tera ei ole tappev, vaid on efektne ehk siis selline nagu Hiina müür. Ja enne, kui keegi hakkab kobisema midagi müüri sisse laotud ehitajatest, ütlen kiiresti ära, et Hiina müür ei tapnud ise mitte kedagi - ehitusjärelvalveinstruktorid tapsid.
Hiina müür ise oli umbes sama ohutu, kui see mainitud mõõk, mis mu mõtted koheselt lapsepõlves nähtud Musta Noole filmile viis, sest mälu järgi seal tapmisest muud ei kasutatudki. Umbes, et vibupüssid olid selleks kaasas, et sinna külge saapaid kuivama panna ning odaga kärbiti roose - ükskõik kumba värvi..
Ok, paraku oli see ka üks kahest mälestuskillust, mis mul kogu filmist säilinud oli ning seetõttu tuli kõigepealt tuvastada, et kas tegu oli sarja või filmiga ning seejärel, et mis kuradi maa film see üldse oli või vastupidi.
Tehtud!


Film ja raamat


Musta noole raamat oli esimene seiklusjutt, mille ma läbi lugesin ning jättis ka kustumatu jälje mu mällu. Näiteks raamatu alguses olnud John Iakstegija poolt läkitatud värsiread on mul siiani 95 % ulatuses peas ning filmile heidangi kõige rohkem ette seda, et vene kinomeistrid polnud seda luulevormi filmi sisse toonud. Asi vist ilmselt selles, et tsensuur ei tuvastanud sealt sõnu: edu, kommunistlik noor, proletariaadi diktatuur ja partei, aga see selleks.
Mainin siis parem kohe ära ka teise ämbri, kelleks oli tollal mitte eriti noor ja vaevalt et ka kellegile enam lootustandev Algimantas Masiulis, aga aitab hetkel anatoomiast ja ütlen hoopis paar sõna stoori kohta.
Kes raamatut pole lugenud, asetseb minu jaoks allpool pärakuta inimeste tasandit ning seetõttu ei leia te ka siit mitte mingit sisututvustust - vatnii!
Kultuursematele inimestele pajatan aga, et tegemist siis filmiga, mis küll kärbib raamatut siit-sealt, aga üldjoontes ei pannud tähele, et midagi puudu, midagi eriti puudu või midagi häbeneda oleks.
Tipptöö stsenameestelt, mis muud ikka öelda... ainult need värsiread.


Kõrgem filmibioloogia


Mainisin ennem Masiulist ning no andke andeks, aga mainitud ja praeguseks meie hulgast lahkunud teatriguru sarnanes tõepoolest pigem Leopoldi või elava pelmeenipakiga, aga mitte Grimstone-i *mahapõletaja ja vana lahingukaru - Bennet Hatchiga.
Ülejäänud vanema eskaadri näitlejad oli sellised nagu nad CCCP- i ajaloofilmis olema pidid ehk metalli sisse topitud slaavisoost parmud ning sellega oli ühesõnaga - ok!
Muuseas, teine mälestuskild mis mul filmist oli, oli see, et John Matcham** muutus naiseks tagasi moondudes palju koledamaks ning noh - vanema ja targemana ütlen hoopis diplomaatiliselt, et ega ta ilusamaks küll grammigi es läinnu ning samal tasemel ta ka es püsinu.

Filmi anatoomias jättis aga soovida peamiselt muusikaline pool, mida põm'st polnud.
Olen harjunud Sovjetimaa seiklusfilmidega, mille teekäänakuid saadab oma headuses tuntud slaavi rokk, aga siin seda polnud - mitte ühtegi laulu ning seega pole ime, et ma ei mäletanud mis maa filmiga tegu.
Selle-eest olid siin filmis nooled, mis lendasid ja vuhisesid ja ainult kirikustseenis jäi mulje, et filmi must nooletaja - Jon Iakstegija - nägi loogaks painutatud jugapuuistikut esmakordselt, aga ülejäänud nooled vuhisesid ikkagi lahedalt. Mitte just-vist usutavalt, aga lahedalt ikkagi.


Hinnang numbris, lisamölas:

Raamatuainelise Sovjettfilmina :
3/5 e. Mida iganes ma ka ennem ütlesin, ei korva tegelikult need lahedad nooled ja sir Danieli hammasmõõk laulude puudumist, kahju lausa.

Ajaloolis-Romantilise seiklusfilmina: 3/5 - Sovjettide ja Meeriklaste peamine vahe filminduses oli see, et meie vennasrahvad romantikale suuremat tähelepanu ei osutanud ning seega jäi ka üleliigne moos sisse kallamata. Samas ei olnud mite mingeid samalaadseid kokkuhoiujooni kõrtsi ja löömatseenide puhul - tore.

Kokku : 6/10 e. pigem laulupuudega nostalgiahunnik kui nüüd peadööritamapanev seiklusfilm, aga mõnus õhtune vaatamine igastahes. Kahju ainult, et EST/ENG subbe pole kuskilt varastada.


Film 9 osana youtubes, vene keeles ja ilma subadeta.

______________________________________
*Mesasi on Grimstone ? Mingi kergestisüttiv kivikalme? Ma mäletan aint värsirida "seda kes Grimstone-i põletas maha".


Tuttavaid kohti pole vaja kommentaariumis üles lugema hakata, aga joomalugusi võib ikke pajatada.

Wednesday, November 10, 2010

Herkus Mantas e. Leedu Henrik



Räägin nii:

Igasuguste Sovjetikino filmide kätte saamine on teada tuntud porno ja nii oli ka selle Total War Centeris peitunud viite järgi leitud filmikesega.
Täpsustan veel igaks juhuks, et filmi isegi leiab, aga kuna mul on leedu keel suht roostes ja vene keele tase on langenud alla igasugust arvestust ja põhineb peamiselt erinevatel roppustel, mis tähendavad suguelundeid, siis vajan ma filmidest arusaamiseks inglise või soome keelseid subtiitreid, äärmisel juhul sobivad ka eesti keelsed.
Esimesena (1. nov.) proovisin mingisse leedu torrentijagamisjebaasse ennast sisse möllida ning tuginedes kosmilisele inspiratsioonile ja maailmateadvusele täitsin ka kõik vajalikud lahtrid - punased tärnid lahtrikeste ees on muuseas igas keeles mõistetavad.
Sisse mind muidugi peale regamise lõppu ei lastud, aga kuna olin tuvastanud nn. järelsõnas mingisuguse aktivija taolise sõnavärdja, siis otsustasin activation maili ootama jääda.

2. novembriks oli mul ootamisest kõrini ning otsutasin uuesti regada - teate, iga blanketi all on need kastikesed kuhu saab linnukesi teha, eksole- noh, seal olid ka, aga kuna mu leedu keele tase polnud 24 tunniga paranenud, siis seekord ma lihtsalt tegin kõik esimesest viimaseni linnukesi täis ning - voila!- kohe olin ka sisse logitud
Paha lugu on nüüd see, et arvatavasti hakkan ma nüüd 27 korda päevas mingeid news lettereid saama või kuidas neid leedu keeles nimetataksegi -novas gazotas ehk - aga filmi sain ikkagi kätte, Eng-subbedina ja puha.

Filmist ja ajaloost siis ka lõpetuseks:

Tegemist siis leedulasete oma kangelasega, kes peamiselt tegeleb ristirüütlite vastu sõdimisega. Midagi meite Meelise sarnast, aga mingi osava lükkega on suudetud venelastepoolne abi välja jätta - respect.
Tollasel ristisõdade ajastul käisid asjad nii, et kui vallutati mingi uus maatükk, siis võeti peale (vahe)rahulepingu sõlmimist alati pantvange, suunaga nõrgema poolt tugevamale.
Parimateks pantvangideks olid ülikute vanimad pojad - ka Meelist hoiti ju Kippeli raamatu järgi Rootsi kloostris kinni.
Film algabki sellega, et Ordumees süüdistab enda juurde kogunenud Leedumaa vanemaid enda tapmiskatses ning põletab nad elusalt.
Leeduma ordumeelseks valitsejaks saadetakse aga ennem mainitud intsidendi käigus põletatud vanema poeg Henrik, ehk Herkus, kes on kristlaste keskel üles kasvanud ning tema abil loodetakse ordumeeste saapaalust Leedus veel kindlamaks muuta.
Paraku aga on Herkus enamiku kristlikust õpetusest ühest kõrvast sisse ja teisest välja lasknud ega kiirgagi puhtast orjameelsusest Saksa Ordu vastu ning esimese asjana otsutab ta kodumaale naastes ristikandjad sealt välja lüüa ning nii algavadki sõda Leedu vabaduse nimel ja konfliktid teiste vanematega.
Põhiline siis see, et Mantas on siiski ühest küljest kristlaste tões ja õiguses üles kasvatatud ja midagi on sellest siiski külge jäänud, lisaks on ta nende hulgas puutund kokku ka avarama maailmaga.
Tema sõdurid ja kaasmaalased aga ei ole, nemad on elanud Leedu metsades ning kummardanud jumalaid, kes tahavad vastutasuks antud sõjaõnne eest ohvreid põletatud sõduritena, aga mitte orjastatud rahvana ning seega ei taha keegi midagi kuulda vangivõetud ordulaste ellu jätmisest ja veel vähem nende rüütlisõna vastu vabastamisest.
Kahe heinakuhja vahel kõlkudes peavad mingil hetkel lihtsalt diplomaatilised lahendused otsa saama, ebadiplomaatiliste lahenduste tagajärjed on rängad ning kui vangi võetud sakslaste hulka satub ka tema kristlasest naisevend, kes on ka tema enda tänuväärne õpetaja, on seis äraütlemata kehv.
Kahjuks, aga on naisevenna saatuse lõplik lahendus ka filmi kõrgpunkt, kus filmitegijatel aur otsa sai, sest edasi läks film aina ja aina mõttetumaks ja igavamaks. Ideid ei olnud, lahingutel puudus igasugune säde ning viimane veerand koosnes juba suvalistest juppidest, mis olid ilma igasuguse üleminekuta üheks aru ja otsata kaadrijadaks kokku kleebitud.
Mingist hetkest ei huvitanud enam absoluutselt, et kes suri, miks suri ja kus suri ning üks ja sama voodilinade lehvides ringi ratsutav ratsaväelaste salk ei suutnud ka olematule tasemele langenud lahinguid paremaks muuta - kahjuks.


Hinnang numbris, lisamölas:

Sovjetikinolise ajaloofilmiga: 3/5 e. üllatavalt ei tinginud hinnet alla mitte propagandistlik toon vaid just füsioloogilised puudujäägid. Peamiselt auru otsasaamine poolel filmil.

Ajaloolise-draamana: 2/5 - esimene pool haaras nii luguloo enda kui ka draama poolelt niivõrd kaasa, et mind ei seganud selle vaatamisel ka ära lõigatud subtiitrite algus. Edasi läks, aga film tühjaks, lihtsalt tühjaks.

Kokku: 5/10 e. kui esimesel poole arvasin ma, et meite Viimne Reliikvia on lihtsalt värvilisem, siis teisel poolel sai selgeks, et ta on tervikuna parem. Lisaks, kuna järjekordselt tüüpiline Eesti filmiajalooline käkerdis nimega Nimed marmortahvlil on parem kui lätlaste Riia kaitsjad, siis oli seis vähemalt selle koha pealt win-win ning ma jäin riigitruude mõtetega magama

Kas ma kahetsen, et vaatasin ? Ei, tegemist siiski vähemalt pooles osa äärmiselt hea filmiga. Pealegi tekitas see minus uue huvi endise sotsbloki, sots-blokiaegsete ja järgsete rahvuskangelasfilmide vastu.
Peaks näiteks paar Tarass Bulba-d nüüd inertsist ära vaatama või on ehk kellelgi mõni Jamõk Vägilase ekraniseering?

Mujal:




Tegemist pole treileri vaid muusikavideoga, mis sisaldab katkendeid filmist Herkus Mantas

Sunday, August 22, 2010

Падение Берлина (1949) e. drafttolkneja* talvehämarusest


Ettesõna

Filmi nägin ma puhtjuhuslikult mingi vene telekanali pealt 90-te aastate lõpusirgel ning peale seda muutus see üheks minu lemmikuks ja Top-3 omandamisobjektiks.
See tähendab perversemas üldvõtmes, et aastaid sai kulutatud erinevate foorumite uksi, tegeletud verbaalsete minetisooritustega erinevate filmigurude aadressil, kuid tulemusi polnud ette näidata mitte üheltki rindelt.
Kuid läks nagu tavaliselt, ehk just siis, kui viimnegi lootus oli kadunud ja edasi lootmiseks polnud enam eriti tahtmist - kuna kirgastav mälupilt kaunist filmist oli meeltest kustumas - jõudis lõpuks pidu ka minu öuele.
Nimelt suutis Metsavana kuskilt - kurat teab mis foorumist -mainitud kinu üles leida ning suurejoonelise laupäevaku raames, ehk hetkel mil Kole-Jaanus, Ouve, O'u-Calv'r ja ülejäänd 40 X 40 röövl.. khm... blogimaffioosot kuskil kolhoosipõllal lumeingleid tegid ja kolhoositare oma januliste pilkudega kostitasid, istusid kultuursemad inimesed Metsavana flatti maha, katsid põranda ajalehtede ja ajalehed napsupoolisega ning asusid pipra ja lauahalja lonksude (+ äädikastatud sibulakurgi ampsude ) saatel 1949-l aastal valminud suurteost vaatama.

Anna mulle toopi, Vanemuine


Selleks, et mitte alkoholikuradiga väga lähedastesse suhetesse astuda, otsustasime, et klõmmi võtame ainult siis, kui mõnda ajaloolist ja tähtsat tegelast näidatakse.
Kusjuures, pean aususehuvides mainima, et unustasime pitse liigutada nii peategelasest terasesulatamise maailmarekordi omaniku NL-i kangelaseks kroonimisel, kui ka temale lisandunud kahe seltsimehe esmakordsel näitamisel. Muuseas, nendega võitles ta ennast Moskvast kuni Reichtag-i katuseni, et siis - terasesulataja/lipuheiskaja.
Nuh ja kui juba ülestunnistamiseks ja aususeks kätte läks, siis mainin veel, et tegime erandeid veel poolele Punaarmee kindralstaabile ning mõnedele äratuntamatutele III Reichi tippninadele, sest erinevaid prominentseid tegelasi hakkas vahepeal sisse sadama nagu roosasi kärbeselevante jõhkramat sorti deliiriumi ajal.
See selleks, vahepal liitusid veel meiega töölaagrist pagenud Isa Pjotr ning sm. Kristjan jr, aga aitab ehk juba sellest isevärki viinapõrandkonna kirjeldusest.

Film....

...siis räägib meile seksivaese kuid see-eest topeltkangelasliku loo kangelastöölise ja litsaka kooliõpetaja vahelisest armastusest ning seda siis Suure Isamaasõja foonil - toppides sinna sisse meisterstrateegi ja suhtenõustaja Jossif Vissarjonovitš Stalini tegemisi, Adolf Aloisovitši tembutamisi ning näpuotsatäite kaupa ka kõiki teisi natsipealikke, kapitalistlikke imperialismikangelasi ning muud ette- ja tahajuhtuvat sodi.
Vaimsus ja kallutatus on muidugi Punaarmee ja selle juhtkonna suunas ning see garanteerib ka filmile korraliku huumorivarjundi. Muidugi eeldusel, et vaataja on suuremate ajaloo- ning sõjandusteadmistega kui keskmine sägakala.


H: 9/10 e. ma ei viitsi siia taha midagi selgitavat/õigustavat kirjutada.


______________________________
___________________________
*Drafttolkneja - post mis pole lõpetatud/avaldatud vaid on jäetud draftenraumi "paremat aega ootama" - enamasti seda paremat aega ei tule.

PS: Pildid - poster v.a. - varastasin kõik Metsavanalt, tänud talle kergelt antud vargusloa eest.

PPS: Post on 90 % ulatuses kirjutatud Novembris/Detsembris 2009 -l aastal, peadlõhestavas pohmellis ning seetõttu ei peagi kogu jutt eriti senssi meikima, aga katsuge sellest sõnamulinast ja kirjamärgipõrgust kuidagi viisi aru saada.
EDU!