Le Compotieux 9 e. filmiriba filmidest...

...millest ma ei näe põhjust/ei oska/ ei viitsi pikemalt kirjutada.

Sucker Punch

...on Zack Snyder-i toodetud sügavsisuline versioon Charlie Inglitest, ehk siis film, mille botoxist, loll-vidin-make-upist ja push upist tilkuvad filmirullisendimeetrit sisaldavad endas efektimärulile kohast igavust, rumalust, fantaasiavaegust ja veel kord igavust.

Tegemist muidugi filmiga, mis on mõeldud puhtalt turbohelide saatel suurel ekraanil möllama, AGA...

Miskipärast ei usu ma grammigi, et see ideedevaesusest, lihtsalt nõmedusest ja ülitüüpilistest ning jätame-kõik-võimalused-kasutamata-tüüpi stampäksõnist koosnev jampstükk suudaks kellegi huvi kauem kui teise nö. tantsumadinani enda küljes hoida - ei usu lihtsalt ning seega tundub IMDB-s olev ja 6,2-st pügalast koosnev hinne mulle jälle millegi äärmiselt imelikuna.

Sry, aga minus tärkab kuri kahtlus, et peamised hindajad on olnud kinostuudiote sekretärid ning filmisosalejate niigi paljukannatanud lähedased.

Aga jah, see selleks ning ütleme, et oli halb, oli igav ja peategelajanna suutis esineda sama ilmeka ja isuäratavana nagu kunstripsmetega ersatsjäätis.

Võib muidugi olla, et lõpus olevad madinavahed olid huvitavad, aga alates missioonist "Kill baby-dragon" ma enam neid vaadata ei vitsind ning tegelikult ei olnud rongini jõudes mul ka enam mingit viitsimist seda põhiosa, ehk tobetampi jälgida...lagi oli palju huvitavam, aknatagune purjus suburbaanlaste möla asjalikum ning isegi põrand tundus millegi hämmastavalt paeluvana.

H: 1/10 e. põrgulikult nüri ja minu meelest on juba korduvalt tõestatud, et erirühmlase kombel mööda seinaääri liikuvad tikkonts-miniseelik-miljonimeik vidinad näevad erakordselt tobedad ja täiskustult lambalikud välja, seega...ah sitta'h.

All the boys love mandy lane.

Üks seda tüüpia slasher-horroritest milles nagu oleks potentsiaali, aga seda ei kasutata ja mille alguses antakse sulle vihje ja mille lõpus on huvitav twist, aga kuna tee selleni on nii kuradi tõbine, siis ei ole sul selle twisti olemasolust isegi mitte pohhui, vaid sa suht-koht vihkad seda, kuna on ilmeselge, et see raibe tahab kino veel paar minutit pikemaks venitada..baah !

H: 3/10 e. laena mulle tukki Vanemuine...Muidugi, khm, tunnistan, et tekkis ilge tahtmine loomakorjustega täidetud augus ameleda - mitte haisu pärast !

Stake Land

Pff...parem kui The book of Eli ja Priest, aga paraku ei midagi, mis kutsuks seda uuesti vaatama või üldse mäletama.

H: 5/10 e. enamus punktidest tuleb sellest, et tegemist oli postap-filmiga.

...ja SEE koll siin pildil on SEE, mille pärast ma seda kino üldse näha tahtsin ja ma spoilerdan, et isegi SELLE kolli peksmine oli igav....

Priest e. The-ta käkk

Tundub, et Paul Bettany-l on vist paika pandud uued kriteeriumid. Umbes, et alla kalli b-filmi enam ühtegi rolli vastu ei võta.
Minevaaastane Leegion alustuseks ja nüüd siis see Priestivärk.

Kallis ja suurte ekraanide b-film on muidugi asi, mida keel ei taha eriti paika väänata. Midagi on lihtsalt puudu, sest ehkki rabatakse mitmel rindel ja üritatakse niipalju erinevat tüüpi kama sisse tuua kui vähegi võimalik, on tulemus siiski midagi sellist mis ei veena - mitte mingis skaalas.

Kõik need Season of the witchid, mis viimasel ajal kinodesse on imbunud, ei meigi sennsi. Lihtsalt jäävad nii A- kui B-filmina ebausutavaks.
Umbes nagu kahkjad neegervampiiridki, et loogika järgi peaks surnud neegri nahk minema mustemaks ja teps mitte valgemaks, aga... see selleks ja mis asi oli siis Priest..

Priest oli kõikidesse postapo-tüüpidesse hüppav ajaviiteulmekas, mis üritas olla ulmewestern ja kust polnud mõtet midagi vähegi mõistlikku või huvitavat otsida.

Pseudoajalooline lähenemine vampiiriprobleemile oli küll pluss, aga kõik ükejäänu ei olnud mitte oma versioon kõikidest nendest filmidest mida segada üritati, vaid hoopis odav koopia.

Pealegi - miks peaks inimesed peale tsivilisatsiooni arengu seisma jäämist maanduma 18 sajandis, kus kõik rõivalõiked, mööbli tegumoed ja relvad-majad-transpordivahendid on keerulisemalt valmistatavad ja ebapraktilisemad kui tänapäeval.

Enivei, et westerniteema lõpuni veeretada lahenes klapperjant veel rongilööinguga, milles puuduvad igasugused westernile või ntx Mad Max 2-s olnud lõpuchaseile omased ja plussina kirjaminevad küljed. Lihtsalt hüpatakse rongile või raudteekõrvale ning kogu rongilöömingust tilkuv võimalik potentsiaal asendatakse slow-motionist kubiseva karatega...igav või nõrk või mõlemat, pigem mõlemat.

H: 4/10 - e. suht monotoonne ja eimidagipakkuv vampiiri-equilibrium, sest kui see 18 sajandi teema oleks pidanud steam-punki või suurema hulga westernihõngu juurde andma, siis andke andeks, aga siniklaasi kasutamine nullis võimaluse selle hõngu kohalejõudmiseks. Ja nagu tavaliselt olid stseenide vahel haigutavate tühmike täitmiseks sissettoodud ning lolligavad maastikuvaated, lihtsalt lolligavad maastikuvaated ja ei midagi vaheldusrikast.
 Ok, vähemalt ei esinenud seal elegantselt ristkülikukujulisI ja maalilisi mägijärvi, nagu ühes Nicholas Cage nõiafilmis, aga see on pigem lisamiinuse puudumine kui pluss.

Zinera: 3/10

Dreamscene: Ei arva hästi.

IMDB: 5,7/10

Filmiveeb: 3,9/10

The Day Of The Triffids e. Lögakäsnade päev

Algus algab:

Trifiidide päeva raamat on minu poolt üks enimloetud raamatuid - osaliselt sunniviisil, osaliselt vabatahtlikult. Aususe mõttes mainin, et peamiselt siiski sundolukorras, sest suvilast olin ma pea kõik mõistlikud raamatud linna tarinud ning ettevalmistamata sinnaminek tähendas loomulikult trifiide John Wyndhami vahendusel, ehkki ma üritasin neid vahepeal Türijuulikute, Karastusteraste ja "Jade-i õnnemängudega" asendada - eriti absoluutselt ei õnnestunud.
See-eest mäletan ma seiani seda kraapivat tunnet kõhus ja mõnuga näkkulendavat õudusevärgensit, mida raamatut esimest korda lugedes tundsin. No oli ikka kuri asi küll - algus tähendab oli - edasi läks juba postapsurvival-iks ja lõpuks lihtlabaseks kummivenitamiseks, aga alguse tigedust see ei kahanda.
TP filmiotsinguid alustasin ma kohe peale seda, kui raamatu viimane leht oli kinni laksatanud ning ca 18 aastat hiljem oli mul au valusalt pettuda nii 1962 aasta filmis kui ka 1981 aasta minisarjas.
Samuti ei saa öelda, et nüüd - ca 20 aastat hiljem - ei oleks tulnud mul pettuda 2009-a aasta miniseebikas - pigem vastupidi.

Film, sisu(raamatu järgi):

Maa on leidnud endale uue ning iga päevaga turgu aina rohkem endale allutava tooraine, milleks on trifiidiõli ning mille algomanikeks on geneetiliselt muundatud taimed, keda siin ja edaspidi nimetame me Trifiididideks.
Trifiididega, keda üle maa suurtes kasvandustes kasvatatakse, kaasneb aga üks probleem - nad on äärmiselt ohtlikud.
Tegemist siiski ju taimedega, kes suudavad oma juurte abil edasi liikuda, omavad mingit mõisetamatut, kuid igal-juhul mainimist väärivat intellekti, oletatavalt suudavad nad varre küljes asuvate jätkete abil primitiivsel tasandil "suhelda" ja kelle mürgine astlalöök on 99% juhtudest surmav.
AGA - kuna neid hoitakse istanduses ja tarandikes range valve all, siis pole vähemalt arenenenud riikides nendega otsest probleemi.
Kurat, kärbitud astlaga versioone hoitakse isegi koduaias, et tore mängukaaslane lastele või lihtsalt prestiižne ja eksootiline taimekene.
Igastahes on kõik tore ja armas kuni päevani, mil maa läbib nn. komeedikildude parve, mis tekitab taevasse rohelistest plahvatustest koosneva imepärase vaatemängu. Paraku on järgmisel hommikul kõik tasuta ilutulestikku näinud inimesed pimedad, Trifiide ei valva enam keegi ja taevast sadanud maailmalõpu maailmas hakkab aunimetus "looduse kroon" omanikku vahetama - suunaga inimestelt trifiididele ...


Film e. mis oli.

Nu film vahetab raamatus olnud 50-d tänapäeva või lähituleviku vastu. Eriti armas oli see, et kogu trifiidigäng ei saanud välja mitte omal algatusel, vaid ühe põrunud taimekaitsja pärast, kes ei tahtnud, et taimi piinataks - midaiganes. Ülejäänud osa oli nii ja naa ning üldjoontes oli kuskile tahapoole naa-d. Kangesti üritati vaatajatelt igavuse peletamiseks mingit äksõnit etendada, aga kuna selleks raha polnud, siis lükati alati poolel teel tagasikäik sisse ning üritati äksõnist kramplikult hoiduda.
Näitlejaid oli seebis tervelt kaks, kelleks siis - Brian Cox ja üks minu isiklikest naislemmikutest Nora-Jane Joon. Ülejäänuse moodustasid paksuks läinud Beverly Hillsi kaanepoiss J. Priestley, veel mingid tegelased ning lavakoomikuna tuntud Eddie Izzard, kelle näitlejatalent jäi ka seekord avastamata.
Ahjaa ning nüüd ütlen ma selle ka ära, et peapõhjus, miks ükski kolmest Trifiidi-versioonist mulle ei meeldinud, oli see, et - NO MIDA KURADIT TE (JÄLLE) NENDE TRIFIIDIDEGA TEGITE???

Minu ja filmitegijate nägemus trifiididest:

See on nüüd see koht, kus peaks olema minu 5-e minuti visand trifiidist , kõrvutatud filmitegijate omadega, mis jäävad selgelt minu omale alla kõigis kategooriates, aga kuna MNC on väike ja skänner nõnda kaugel, ehk tee teise tuppa nii pikk, siis ei hakka ma teise sinna ka minema ja minu sirgeldatud trifiid jääb köögi aknalauale kasvama. Ilma jäite, vot!
Aga jah, uskuge mind - aastal 2009 ei ole vaja kazillionit dollarit, et kõndivaid taimi Tv/kinolinale manada

Igastahes olid Trifiidid taimed ning ei 60-e, 80-e ega kahetuhandete versioonis märatsenud kummi-digi-lögakäsna-saurusi ei ole võimalik välja vabandada. Isegi väikse õudustepoe koll oli rohkem trifiid kui ükski filmitrifiididest, sama võib öelda mingis teises filmis olnud mõrtsukklaveri kohta või kasvõi Sean Connory häälega kõnelenud Draakonile eila vaadatud filmis Dragonheart (5/10*) - ei, draakon Draco jääb trifiidilikkuses umbes samale pulgale.
Selles viimases minisarjas oli mindud kollikujutuse teemal muidugi veel ka eriti fantaasiarikkat teed, mis tähendas seda, et astlalööke kasutasid trifiidid harva. Enamasti tegelesid nad ikka sellega, et möirgasid - jah, nad möirgasid- inimestele näkku ja siis hakkasid neid käsnaväätidega oma lemmik uduhunniku - jah, nad elasid udus - poole tirima.
Ausalt, minge persse ja saage aru, et see mis kõlbas Hiidkaheksajalale 2009-a aasta parimas filmis, ei kõlba kuskile trifiidifilmis - selge?
Igatahes oli miniseep juba manitult pooläksõnirohke, mis tähendas seda, et mul oli enamus ajast igav. Maailmalõpu meeleolude ja üldfiili surnult sündinud edastamiskatse saadeti ka kuskil teise osa alguses kuradile ja lisaks oli üritatud profiiti lõigata veel ülipopulaarsest Iraagi sõjast. Ehk siis - trifidide vastu võideldi nagu mingite geriljade vastu. A'la, et "Oououou... see tsoon läks nende kontrolli alla - saadame veel (automaatide ja pumpüssidega) sõdureid sinna " ja otseloomulikult oli olemas nii kõrgele küündiv diktaator kui ka trifiidiks nimetatud mädakäsnadele ohvreid toov sekt. Ahjaa - Wuuuduuuu, wuuuduuu oleks ma peaaegu, et unustanud ja katk suurlinnades möödus nii kiiresti, et seda filmilindile jäädvustada ei õnnestunud.

Hinnang numbris, lisamölas

Raamatuteleviseeringuna, millest pole midagi head loota: 2/5 e. oli sitt, aga selleks ma olin juba ettevalmistunud.

TeeVee-Ulme-Äksõnina: 1/5 e. ulmet näpuotsatäis oli ja kui film oleks kahe tunni asemel näiteks 90 minutit kestnud, siis oleks ma kõvasti heldem, aga jah... liiga pikk ja liiga igav, et nii pikk olla.

Kokku: 3/10 - Tahan-faking-aktsepteeritavaid-trifiide, nahhui, ja-raisk-ma -ütlen-veelkord-et-TAHAAAN !
__________________________________
* - Va'ta see oli nüüd The Säästuarvustus, tehke järgi härrased Metsavana ja Xipe.



Teised:

Filmifanaatik: 5/10
Filmiveeb: 4/10 (2 h.)
IMDB: 5,8/10 (1037 v.)

Resident Evil: Afterlife e. üks, kaks, kolm ehk neli !

Alustuseks:

Kunagi Raja tänava raviasutuses viibides sebisime kaaskodanik Sanjaga endale sinna Playstationi ning üks mängudest, mis kodanik Peipsilasel oli, oli Resident Evil 3. N0 hoolimata sellest, et mulle enivei tulistamismängud ei istu, tundus see jura oma kohutavalt halva liikumissüsteemiga kohe eriline kõnts olevat. No ok, see viimane häda võis tulla ka sellest, et ma polnud ca 7-8 aastat mingitki telekapuldist keerulisemat nupujama käes hoidnud, aga jah ja see selleks.

Kodanik Muukeelne seevastu oli üks neist põrunud RE fännidest ning kuna tal oli lisaks mängule ka filmi esimene osa ning minul 19-29 eeku eest mingil meelepimeduse hetkel ostetud teine osa, siis ketrasime paar korda need ajaviiteks läbi.

Ei tundunudki eriti halvad, isegi teine osa mitte, aga selles empaatiahoos võib muidugi ka neid pisikesi värvilisi asjakesi süüdistada, mida mulle söögi alla ja söögi peale sisse loobiti.

Paar aastat tagasi sai ka kolmas osa ära vaadatud ning selle Milla ja Tomb Raider versus Eddie the Iron Maideniga võrreldes tundus olevat täitsa asjalik. Vähemalt on mul meeles positiivne emotsioon sellest. Sisust ma ei mäleta tuhkagi peale selle, et mingid zombi-linnud lendasid ringi ning keset kõrbe oli mingi zombie-konserv.

Nüüd siis lendas silme ette neljas....

Sisu:

Milla Jovovich tulistab enam-vähem kõike, mis liigub, enam-vähem-enam tegelikult.

Mis oli:

Esiteks ma ei saa aru, et miks seda filmi halvaks peetakse. Esimese tasemele ta muidugi ei küündi, aga selle-eest ei ole ta ka nii igav kui teine osa ning kokkuvõtteks oli täitsa loll film.

See suur kirve ja landiga peletis nägi nii nunnu välja, et ma võtaks endale sellise silmapilgutamata koju. Kasvõi mitu tükki võtaks ja arvestades, et tema võitlustaktikaks* oli aeglane ringi siiberdamine ning kohmakas kirves-haamriga siiiiiiuh ja viiiiiiiuh vehkimine, siis oli selle kolmevõitluse lühidus täiesti õigustatud. Vb oleks võind olla veidi rohkem sellist ruumist-ruumi taganemist, aga nojah. Igastahes oleks ma ajukrambid saanud, kui see "kummardame-siuh-hüppame-siuh- põikleme-siuh-jälle kummardame-siuh..." tüüpi madin oleks kasvõi minutijagu kauem kestnud.

Muidu oli film vahelduva eduga inetu ehkki esines ka silmapaitavaid kohti ning selline... khm... toome näite: zombide poolt ümber piiratud kaadri moodustavad neeger, mehhiklane, valge naine, jaapanlane ja paha valge mees [Spoiler?: ]kes on ka ilge reetur [/: spoiler?]

Hinnag numbris, lisamölas

Jälle-üks-RE-film: 3/5 e. kuna ma olin negtiivsest järelkajast juba omad järeldused teinud, siis ma sellest suurt midagi ei oodanudki. Kerge üllatusmoment on alati kasuks ning peale jalustrabavalt nõmeda alguslahingu pole seal suurt midagi, mida võiks tõsisemaks juraks nimetada.

Action-horror-thrillerina: 1/5 e. pole seal ei korralikku äksõnit, ei ole ka midagi ehmatavat ning thrilli asemel on pohmasõbralik tasasõudmine ning vanamutilik vaikelu.

Kokku: 4/10 e. eilase pohmakaga tundus olevat aktsepteeritav lollus ning ega ma väljapool oma kõige nõrgemat olekut sellist sitta ei vaatagi.

Teised:

Trash: 3/10

Filmiveeb: 5,86/10 (7)

IMDB: 6,0/10 (30,121)

___________________________________

*Heros IIIs oleks ta Necropolise Hero, burstiks Fear-i ning alandaks vastase moraali.

Filmi parim stseen(ning isegi selle oleks saanud kordades paremini/targemini teha)

Carriers e. Priscilla maailmalõpu kuninganna

Miks ometi:

Filmi ärgitas mind vaatama Zinera post ja vali innustustöö ning lõpliku paugu andis Adi kommentaar FV-s, kus ta jutt algas umbes, et "Oi kuidas mind üllatas see pisike postap-film vms." Edasi ma igaks juhuks ei lugenud, aga pole ka otsesest vahet. Mitte, et ma neid süüdistaks või midagi, kuna maitsed on erinevad, aga selle filmi puhul tundub küll tegemist olevat mingi range eksitusega.

Lõigu lõpupoole kisub tekst spoileriks:

Antud film on vana loo täpselt samas kuues uuestinäitamise supernäide. Filmis pole mitte ühtegi võtmestseeni ega stoorikäänakut, mida poleks ühes või sajateistkümnes postap-filmis juba näidatud ning kõige jaburam on see, et enamus nendest varastatud võtmekohtadest on tüpaažstseenid ka muudes kõikvõimalikes filmižanrites.

Seega, umbes esimese veerandi lõppedes hakkavad mälupiltides jooksma umbes 6 miljonit ühesugust filmi, mis on lihtsalt toodud odavamate näitlejate ja olematu dialoogiga esitusse.

Ma saan aru, et stuudiod pole eelarve taotlustest sugugi nii vaimustatud kui filmitegijad ise ning kipuvad summasi kümne või sajaga jagama ja noh, et kui idee oli hea, siis teinekord ikka juhtub, et kogemata hakkab venima või on hoopis kõrgeklassiline teostus see, mis paneb tühisevõitu sisust kõrvale vaatama, aga Carriersis polnud ju isegi ideed rääkimata huvitavast teostusest?

Spoiler on/: Kogu teemaks oli lihtsalt tüüpiline Priscilla kõrbekuninganna teemaga rõud-trip, millele oli vürtsiks lisatud killukesi zombie-vampiiri-mutandi-filmide süžeedest/stseenidest ja kaadritest ning kõik laabus Muffi valjuhäälsete ennustuste ja minus idanevate salakahtluste järgi.

A'la et keegi nakatub ja jäetakse maha, jobukakkudest vennad lähevad omavahel lapsepõlve tülide pärast riidu, keegi saab kuuli ja nii edasi ja nii tagasi. Ei viitsi kõike ette lugeda.

Enda kahjuks pean veel ütlema, et kuulisaaja osas ma eksisisin, ehkki sugu oli õige, aga Muff arvas ka valesti, öeldes, et seal majas (mis tema väitel on 1:1 Happeningist Carriersi kanditud) on jahipüssiga vanamees. Ei olnud seal mingit jahipüssiga vanameest, jahipüssiga surnud vanamutt oli hoopis. /:Spoiler Off

Kokkuvõtteks - üks The Road-i ja kaamligripiepideemia najal liugulaskev säästuteos ning kus kuradi kohas seal sisu kui sellist, erinevaid leveleid ja mitmekülgseid karakterid nähti, on minu jaoks seiani suur müstika.

Luban, et juurdlen selle üle kuni maailmalõpuni - tutkit!

Hinnang numbris lisamölas

Hea-Postapfilmina-ükskõik-mis-teemal-peaasi-et -postap-ja-hea: 2/5 no alguses oli häid postap-kaadreid - oli - kuid oli ka möödalastud kaadreid ja ülepunnitatud kaadreid ning kõige rohkem oli häid ja väga häid filmimata kaadreid. OST-i ei pannud üldse tähele.

Draama-Horror-Thriller: 1/5 e. Eeem...ööö...kus? Vendade kähmluses teemal, et kumb teise perset on pidanud pühkima ve?

Kokku: 3/10 - Esimene veerand oli Ok! Edasi oli mittemiski ja vat see ei olnud teps mitte see huvitav postap-mittemiski, vaid hoopis tuhat korda mujal nähtud mittemiski - mis on siis vastavalt igav mittemiski.

Enivei, The Road on hoogsam ja pöörasem ning Book Of Eli on ...ghhhööörrrrrööhhhööhhhh (kisub kurgust positiivset sõna välja) ...huvitavam, AGA mitte targem.

Filmi parim ja ainus kild oli "Road Warrior" ja ära tule(sina jah!) mulle nüüd selle baasil väitma, et tegemist on austusavalduse ja maani kummardusega postapfilmindusele.

PS. Right At Your Door on kordades parem nakkusejuraga "postapfilm".

Teised:

Zinera: 6/10

Trash-Can-Dance: 7/10

Filmiveeb: 5,33/10 ( 3 häält)

IMDB; 6,2/10 (10,720 v.)

The Road e. aega mööda minutid ju kaovad kõik...

The Roadiga on lood nii, et raamatut ma lugenud ei ole, aga igasugu postap.filmid on minu jaoks eelisjärjekorras. Selle filmi puhul mainin, et mängisin veel teemasse sisse elamiseks Fallout Tacticsit ning peale Trashi blogist kõikide kommentaaride ära lugemist asusin vaatama.

Sisu:

Maailmalõpp on oma lõpusirgel ning mööda Ameerikat kõnnib ringi isa koos oma pojaga, et siirduda lõuna poole lootuses, et ehk on seal mingit nosimist ja tarbekraami, mida oma agoonia pikendamiseks ära kasutada.

Poeg on sureva põrsakese häälega kohmerdis ning sobib oma vigiseva hääle* ja reaalsuskauge olekuga üldisesse surmakotta nagu mustlaspulm kunagiste puritaanide kogudusse - ehk siis on igate omal kohal, kuna vaevalt, et keegi inimestest spetsiaalsete maailmalõpujärgsete ellujäämis ja sulandumisoskustega sünnib - vigisev hääl on natuke liiast, aga poole pealt selle tüütusaste natuke kahaneb.

Isa on maailmalõpust ning naise enesetapust nii löödud, et ei oska ka enam midagi mõistlikku öelda, vaid ainult sisemisest valgusest jahuda ning jahuvahedel edasi liikuda - teades, et nii kui ta sureb on ka tema pojakesel kriips peal. Seetõttu on kaugemale kui tahaplaanile viidud ka pojakesele iseseisvalt ellujäämiskursuste läbiviimine, kuna poisi näost ja käitumisest kumab välja, et üksi jäädes on tema ellujäämisvõimalused samad, mis jalgadeta pingviinil keset kaheksarealist kiirteed.

Seega keskendub Mortenseni kehastatud maailmalõpu-issi ainult ühele: siin on püstol - sees on padrun - kui inimesed tulevad - lased endale selle, näed niimoodi, läbi ajude - muidu nad söövad su ära - kõik!

Ja nii nad siis rändavad.

Filmist:

Kõik ladestus organismi libedalt kuni selle kuradi keldristseenini - seda polnud vaja , keegi ei hoia söögiks mõeldud kraami nii-et nad endale enne sööja suhu jõudmist sada katku külge jõuavad pookida ja põhjalikult ära mädaneda, aga vb olid majaelanikud nii depressioonist puretud, et neid ei kottind, üs see selleks.

AGA - See osa filmist oli lihtsalt mõttetu, kuna pastlakuhi, maanteele suunatud kiiker ja väliköök olid piisavad selleks, et selgeks teha mida seal toimumas on ja mida võiks veel olla...no okei , ma oleks andeks andnud kui luugi alt oleks korisemist kostnud, aga see on ka kõik ja viimane piir.

Tüüpiline teema, et seni kuni oli pime - oli ka toimuv tõesti pingestatud, aga nii kui elusalt mädanevad suured imetajad zippovalgusesse ilmusid - oli ka kogu pinge kadunud ning minuarust oleks piisanud täiesti eelpool mainitust.

Soovitus: Filmi võiks esimest korda vaadates pooleli jätta, nii kui nad luuki lammutama hakkavad ja alles vastava aja möödudes edasi vaadata või mainitud koht üldse vahele jätta, las naine vaatab - sina mine tee suitsu või vastupidi, olenevalt pükste asukohast.

Tegelikult on mul kuri kahtlus, et film töötaks lühifilmina palju paremini, sest praegune formaat, et näitame kõik jubedused esimeses veerandis ära ja peale esiveerandit hakkame kuni lõpuni virinat veeretama, oli paras fail.
Ma saan aru, et keldrijama* pidi olema maailmalõpu koleduste kirjeldusele pandud rasvane punktikolakas ning loomulikult ka üliveenev ja verd tarretamapanev, aga minu arust oli nii see, kui ka kogu edasine majas toimunu lisaks möödalastusele ka lihtsalt sobimatu.

Muuseas, kohanduvad lapsed ümbritsevaga kiiremini kui täiskasvanud ning seega on mul alust arvata, et poiss kes on 10 aastat surevas ja tugevam-jääb-ellu süsteemil toimivas maailmas elanud, ei ole enam võimeline ehmatama verise vanni ja paari liharäbala üle.

Maailmalõpu teemast

Aga jah, muidu oli kogu see surev maailma tore ja muljetavaldav, ehkki jäeti ütlemata, et mis kamm selle maailmaga juhtus.

See selleks ja juhtus mis juhtus, aga fakt on see, et see juhtus kiirelt ning löök oli ühiskonna toimimismehhanismidele tappev - inimestele küll aeglaselt tappev - aga vähemalt esmapilgul lõplik.

Ehk siis - ei mingeid tuusikuid koobastesse, ega eliitpileteid päästetrammidesse mis Marsile lendavad ning kogutud konservid said ka vast selle kümne aastaga otsa, mis Lõpu alguse ja filmialguse vahel jäid...

Muuseas see sureva maakera temaatika meenutas miskipärast ühte ägedat ideed raamatust "Viha", kus enda maise keha päästmiseks otsustati terve maakera mingi plasmapommiga segamini lüüa (12 points from MNC), mille järel see oleks pidanud kattuma sulakivimite kihiga ning seejärel ilma igasuguse elusorgaanikata ja geneetilisel teel endale toitu ja järelkasvuvärki soetama hakata.

Raamat oli väga hea ning seetõttu soovitan seda mitte lõpuni lugeda, vaid enne põhikolmiku maa alt välja ronimist lihtsalt pooleli jätta.

The Road-i maailm oli, aga tore - täitsa maatasa ja surnud, kui talvisel luhal kuivav kõrge hein v.a.

See, et nad lõpus sitika leidsid oli viga, kuna võttis lootuse, et seal päris-päris-päris lõpus midagi filmiväärtuse seisukohalt positiivset juhtub ning sisimas kartsin ma sellest hetkest alates, et kohe-kohe sõidab mingi Nat.Guardi Well and Heavy Armored truck mööda ja kukub neile hügieenisidemeid, valimisvoldikuid ja to do.. bülletääne loopima, aga sähket nende pisiasjadega ja ütleme, et üldiselt oli Lõpp, kui selline täiesti vastuvõetav.

Kokkuvõtteks:

Film mis ei pane mõtlema, ei tekita depressiiv-positiivseid ega ka sügavalt negatiivseid emotsioone, aga kuna ma olen seda juba kaks korda vaadanud siis võin öelda, et ajaviitena läheb alla ka teist korda.

Lihtsalt midagi überfilmilikku seal pole ja lühifilmina s.t. -

• keldrigorelased - RAUS!
• Poolpimedad vanaätid - välja
• Röövel Neeger - välja !
• Üle lume kakerdav lapsega naine- välja!
• Pealuud tokkide otsas*** - välja!
• Coca-Cola jääkarude reklaami humanoidversioon - välja!!!!!
• Ülespoon(d)ud perekond*4 - välja !
• Kusev Hillcannibal Billy*5- välja!
• Peategelase psüühikale lõpliku paugu andud naise lahkumine - vähem, teise nurga alt esile või välja !
• Stseen kiriku varemetes - välja!
• etc.

Kuna möla läks liiga pikaks, siis alustan uuesti - Ehk siis lühifilmina läheks igate asja ette, et las kolavad ringi ja tutvustavad vaatajale maailma, millega nad isegi ei taha tuttavaks saada või sinna pikemaks ajaks jääda.

Hinne numbris, lisamölas...

Postap.filmina: 3/5 e. mitte midagi väga uudset ja põnevusega kaasahaaravat, ega ka mitte lihtsakoelist, aga oma raskusega õlgadele suruvat.

Adventure-Thriller-Draamana: 2/5 Thriller oli raudselt olemas, aga jäi peategelaste lahkudes juba mainitud majja ning adventure hääbus sinna lollakasse arusaama, et draamafilmi vaatamine ise peab oma venivuse tõttu vaataja jaoks dramaatiline kogemus olema ning filmi sisu ei mängi dramaatika koha pealt mingit rolli.

Kokku: 5/10 e. olen võimeline ka kolmanda tiiru ära vaatama, aga seda lihtsalt sellepärast, et tegemist on nii väheütlevas käändes, aga samas ilusas keskkonnas toimuva filmiga, nii - et keskpärane film ja palju ei hammusta.

PS. Võibolla, et kui ma oleks The Book Of Eli ennem läbi vaadanud, siis oleks The Road ka rohkem peale läinud, aga jah, muidugi, kuid ei ning pealegi on see lihtsalt oletus.

PPS. Kui enne kirjutamist kõikus hinne 5-6 vahel , siis peale kribamist ja shottimist polnud ma enam kindel, et kas 5 äkitse liiga palju ei ole.

The Road (2009)

R: J. Hillcoat

S: Cormac McGarthy(raamat), J. Penhall (stsena)

Guido Mukk: 7/10

Danzumees: 4-/5

Trash-Can-Dance: 9/10

Muhkel-Muffin: 7/10

Live For This : 9/10

Raizk: 6/10

(On veel mõni ?)

IMDB: 7,6/10 (21.288)

Rotten Tomatoes: 75 %

________________________________

*

Ma lootsin kogu südamest, et see puseriti hammastega tüüp on kannibal ja lisaks veel eriti sadistlik lastemõrvar, vb oligi...

**See keldrivärgens oli arvatavasti selleks sees, et ka splatter-filmide fännidele kohale jõuaks, et maailmalõpp võib ilma elavate surnuteta ja mootorsaagideta ka jube olla. Kuid tulemuseks oli paraku räme fiasko ja sealt edasi läks nagu juba öeldud - virina veeretamiseks ning rämedalt möödalükkamiseks.

*** "Koputage kõik mõne mökki uksele, kuna me väga tahame teid ära süüa."

*4 Kuna elamu ei näinud välja, nagu oleks keegi seal seal võimeline kauem kui 5 minutit ükskõik millisele rünnakule vastu pidama, pealegi - miks siis majast relvi ei leitud ? Relvad viidi rüüstajate poolt minema ? Aga miks siis igate supikõlblikud laibad alles jäeti ? Eetilistel kaalutlustel ve?

*5 Hääääääv ju siiin Daaarma-Dziiiiin? - oli ainult puudu.