Monday, May 31, 2010

Robin Hood Prince Of Thieves e. Inglane = pätt


Kuna Sick boy Sid sõimas mind juba Troy postituses ilutsenud liigse homoerootika eest, siis RH puhul piirdun ainult teose informatiivsete väärtuste esiletõstmisega.

Nimelt on tegemist taiesega, mis kannab inimestele kandikuga ette ühe teatava ühendsaareriigi asukate ajaloo ja isikumudeli.
See, et inglaste näol on tegemist kahele saarele koondunud üdini kriminaalse grupeeringuga, tehakse selgeks juba filmi alguses - Inglise kuningas istub okupeerimiskatse eest vangis, Robin Of Locksley kannab õiglast vanglakaristust suurokupandi sulaseks olemise eest ning Inglismaal tapavad valitsevatesse haldusstrukutuuridesse kuuluvad organid kulaklikku elementi.
Ühesõnaga - paras kamp ja ehe läbilõige ühendkuningriigi elanikkonnast.
Et stsenaariumit etendada ning inglase üldkuvandit veelgi selgepiirilisemaks ja arusaadavamaks joonistada, põgeneb Robiniks maskeerunud Kevin Costner vanglast, kaasates sellesse operatsiooni elukutselise abielulõhkuja ja kriminaalkorras karistatud Neeger Kazeemi.
Idast siirdub kriminaalne duo prantsusmaale ning kasutades ära inimsmugeldajateks nimetatavat Prantsuse kuningriigi ühiskondlikku kõntsakihti, maabuvad Araabia immigrant ja moraalitundetu aadel kroonirannikul, et seal mööda kultuurimälestisi kakerdada ja isiklike mahhinatsioonidega edasi tegeleda.

No ja edasise võtan kokku lühidalt, ehk siis enamus filmist kakleb Robin korravalvejõudude ja sanktsioneerimata keldi palgasõdurite lahingrühmitusega, kelle esilemanajaks on ennast Normannidele mahamüünud Nottighami šerif, relvastab ja re-organiseerib metsas redutavaid banditistlikke jõude, kelle hulgas on pereisast kõrtsikakleja ning alkoholi- ja võitluskunstiprobleemiga munk ning lõpuks lõppeb kõik nii nagu Inglismaal lõppema peab, ehk siis üks pätt kupatatakse minema ja tema asemele astub teine.

Hinnang numbris, lisamölas

Õppefilmiga Ühendkuningriigi elanike teemal: 3/5 e. imperialismi kantsile nurgakivi pannud ning kuritegeliku elemendi peamise eksportijana tuntud vana hea Inglismaa ei ole midagi muud kui see, mida te kõnealuses kinus näete - kamp pätte, krooniga või mitte, aga lihtsalt kamp pätte. Paraku aga oli linateos liiga pealiskaudne ning seega rohkem lõpetamata peatükk kui täisväärtuslik teatmeteos.

Romantilise-ajaloodraamana: 2/5 e. no oli ikka kõntsapoolne värgens küll ning keldi rahuvalvejõud ja Christian Slater moodustasid ainukese mingiväärtusliku osa kogu filmist.

Kokku: 5/10 e. Kunagi mulle meeldis filmi tunnuslaul Everything i do.. Bryan Adamsi esituses, ega sel siiani midagi väga viga pole.








Screenshotid on pühendatud Laurile ja Isa Pjotr-ile. Kummalegi kaks.

Thursday, May 27, 2010

Troy e. tuli pimendatud linnas ehk puust hobune


Alustan juttu....

....lausega, et Troy on üks filmidest, mis mulle rämedalt meeldivad...
" Ei! "
" Ärge minge blog.tr.ee-sse tagasi, las ma räägin lõpuni..."
" HEI! "
" No ise teate! "
Mina igastahes mulisen edasi, kuni valgetes kitlites onud kohale jõuavad.

Filmist üldiselt ja säästukorras:

Tegemist siis filmiga, mille baasiks on Trooja sõja ajaloolaste versiooni ja legendi segu ning alusraamide segamine on õnnestunud ja suures osas on suudetud sellest kinni hoida.
Kuulu järgi pidavat Titaanide klirin lausa kohutav olema, tänu sellele, et Kreekast on seal täpselt nii palju järele jäetud kui homoseksuaalsuse järgi lehkavad mehed ning sedagi üsna vähesel määral, kuna Isa Pjotr jättis meestevärgensi oma titaanipostis mainimata - tema puhul täiesti ootamatu arvustuslahendus.
Igastahes, nagu ma juba ütlesin, ei ole algteema käsitlusel suuremalt jaolt häda midagi ning suurim bläkk kogu filmis seisneb hoopis füsioloogias. Täpsemalt öeldes lahingustseenides.
Tõesti, kõik kohad, kus rohkem kui mitu meest mõõkadega vehivad, meenutavad taidluse poolest halvemat osa 60-test aastatest.
Lisaks vihiseb kaamera mööda lahinguvälja ringi, erinevad vaatenurgad (kokku siiski 3) vahelduvad kosmilise kiirusega ning seda kõike selleks, et lõpuks kahe mehe face-offil pidama jääda... nagu kuradi hokimatš, aga mitte epic battle.
Paraku on nende suurejooneliste terataplusfilmide puhul see kuradima sõdimisvärgens vaata et kõige olulisem osa ning kui arvestada, et kirjade järgi oli Trooja piiramine tollase ajastu suurim sõda, siis peaks seda madistamist olema seal rohkem, vihasemalt ja ägedamalt kui seal tegelikult on.

Aga räägime positiivsest poolest

See, mis filmi minu jaoks kuradima heaks teeb, on just nimelt tegelaskujud. Kõrvaliselt siis Hektor, kes mõtlemise järgi kuulub paari tuhatkonna jagu aastaid ajas ettepoole, kuna väljendab avalikult enda põlgust nii jumalatele lootmise kui ka preestrite ennustuste/ettekirjutuste usaldamise suunas ning peamine karakter ehk siis filmi põhitegelane Achilleus.
Tõesti, ma pole näinud ühtegi ameerika taplusfilmi, kus oleks viitsitud nii hea tegelaskujuga lagedale tulla, kui Brad Pitti kehastatud isend Troojas.
Iga hetk nimetet mõõgakangelase ekraanilolekust on täielikult nauditav nii sõnas kui pildis ning Achilleus lihtsalt tambib jalge alla ja lükkab kannaga seljataha kõik selle, mis ülejäänud filmi mannetuks teeb.
Okei, Orlando "Paris" Bloomi kehastatud nõdrameelsust ta päris varjata ei suuda kuigi tegelikult on filmis teiste karakterite olemasolu ja nende silmapaistvus samas seisus, mis Achilleuse ja teiste tollaste vägilaste oma filmi stooris, nad lihtsalt ei paista välja või pigem - neid pole olemas.

Lõpetuseks...

....mainingi, et oleks filmi nimeks pandud Achilleus ja kõik muu muutmata jäetud, siis oleks vaatajaootuste rõhuasetus paigas ning tegemist oleks kõvasti paremas kirjas oleva kinuga kui see Troy nimeline käkerdis seda hetkel on.

Hinnang numbris, lisamölas

Achilleus kicks ass filmina: 4/5 - absoluutne oma rida ajaja ja kõigele mitte vägilasjärgulisele sülgav vägimees on filmi parim ja raskekaalulisim pluss.
Hektor on ka ok, Menelaosel pole väga viga ning Helena on vähemalt ilus, aga kõik ülejäänud rollituletised on ehedas vormis saaste, mis õnneks väga silma ei torka, kui vaadata osata.

Romantilis-taplus filmina: 2/5 - ehk põhirõumänss oli ilane ja Achilleuse kreekalik sõbrasuhe Petriklesega jääb kahjuks selle varju... Lisaks olid lahingud perversselt halvad ning ehkki filmis esines ilusaid plaane, on liiv ikkagi liiv - näita seda kus kuradi nurga alt tahes.
Ahjaa - Achilleuse laeva must puri ja tema Mürmedonide mustad turvised olid naljakad, aga jah - hardässide värk.

Kokku: 6/10 e. film mida tasub vaadata ainult paarile karakterile keskendudes ning vähemalt minu jaoks on sedapsi vaatamine kahte ja poolkolmandat tundi paigalvedelmist väärt.

IMDB: 7/10 (125.179 v.)

Tuesday, May 25, 2010

Valhalla Rising e. vereloigud ja kivihunnikud kahel mandril

Alustuseks vägilaselust:

Reede-Lauba sai jällegi kord Talsinkis idioodistumisekskursioonil käidud ning kuna mina sellest midagi ei mäleta, ja KEEGI TEINE KA MITTE(!), siis pole mul midagi muud selle kohta mainida, peale selle, et Levikasse ma järgmised paarsada aastat oma nägu ei näita ning prantslaste ja prantsuse keele õpilaste ees esinen avaliku vabandusega niipea, kui ma olen võimeline nendesse kui inimestesse suhtuma.
Muuseas "haisev värdjas" ei ole üldse nii pahatahtlik sõimusõnade paar, kui alguses tunduda võib, aga see selleks.
Igastahes sain ma sellest korraliku pohmaka, mis väljendus selles, et terve pühabase päeva ma vahtisin lollakaid ja vähemlollakaid filme ning tapsin reaalselt eksisteerivaid ja mitte nii reaalselt eksisteerivaid, aga see-eest üsna reaalset valu tekitavaid putukaid - lemmikuteks olid need, kes surusid ennast läbi aknaklaasi, nii et see kummi läks ja siis plirin-klirisedes normaalseks tagasi muutus, aga see ka selleks.

Valhalla Risingu suutsin ma ära vaadata õnneks esimesena, sest pühaba hommikul oli mu ajus veel tilk mõttetöö normaalpiirides hoidmiseks vajaminevat alkoholi säilinud ning ma olen suht kindel, et kui ma oleks selle hiljem käivitanud, siis saaks ma neid ridu kirjutada alles paari päeva pärast või siis saaksite mingi aru ja otsata iba sellest, kui lahe ja tore kõik on - üldplaanis ja elus ning eneses.

Nüüd filmist:

Tegemist siis samade tegelaste ja ühtse tegevusliiniga, aga mitmeks episoodiks jaotatud Põhjamaa muinasjutuga, mille põhiteemaks siis juba Hrafn Gunnlaugssoni filmidest tuttav Valge Kristuse ja Odini vaheline konkurents inimeste peades ja film ise on kokku keevitatud justkui vanade Skandinaavia saagade vormis või vaimus, kuidas soovite.
Mitte, et iga chapteri algus endas kilomeetri pikkust tegelaste ja nende suguvõsa tutvustust sisaldaks, aga dia ning monoloogi on pea olematul hulgal ning tegevus veereb aeglaselt, lihtsalt, sirgjooneliselt ja samas tahumatult esitatuna ning hilisem mõttetöö juhtunu üle jääb puhtalt vaataja fantaasia hooleks, sest filmis ei selgitata mitte midagi mis oli, on või tuleb - kõik lihtsalt toimib ehk veereb ühtlaselt oma lõpu poole.
Mina näiteks olin filmiveebist lugenud, et mängu astub Viikingiajastu lõpus peajumalana figureerinud Odin ning seetõttu pidasin ma ahelates vedelevat peategelast Loki-ks ning jäin ootama lõpus toimuvat hardäss face-offi kahe müütilise tegelase vahel, aga seda ei tulnud ning ausõna, mul pole kahju.
Muuseas - esialgne arvamus nii filmist kui peategelase isikust kadus suht kiiresti, kui mainitud karakteri ühte silma oli juba piisavalt eksponeeritud ning film juba veits aega edasi liikunud oli.
Aga see selleks ning väidangi, et kogu kupatuse mõistmine (kui see üldse võimalik on, ma mõtlen kollektiivses plaanis) polegi nii lihtsaks tehtud ning erinevad seletused toimuva üle peksid peas ringi igal vaatamiskorral, mis väljendus selles, et eila üritasin ma kogu enda mälus peituvat informatsiooni Valge Kristuse ja Odini vahelisest vägikaikaveost ning Odini ja sellesamuse samaisikulisusest mälust välja kraapida ning paberil mingiks skeemiks vormistada, aga ei vedand välja.

Igastahes, karm film, karmist ajastust ning pigem liigitatav nende nn. mitte-päris-kunst-filmide hulka, kui eriti suurte ekraanide kinoks, aga ehmatada ei tasu. Isiklikult tundsin, et iga kord kui liigne miljöö ning karakterite sulandamine üheks suureks šedöövriks häirima hakkas, visati kohe sisse üks brutraalne võitlusstseen, mis kunstifaktorit leevendas ning kogu jadasse vahelduse tõi st. bekativägivald ei tapa kunsti, aga üleliigne kunst tapab küll.

Enda mõttelinnukesed

Enda versioonid filmis toimunu kohta, aga mainin, et ei tasu lugeda, kui filmi vaadata tahad, sest nüüd spoilerdan ma mönuga - mina näiteks jätsin Trashi postituse (Tänud Habe säänse võikalt mõnusa kinu eest) pooleli, niipea kui aru sain, et kohe hakkab ta enda mõtteid kilobaitideks treima.

V1
Kogu krempel lõppes jumalate allajäämisega algelise religiooni puhtusele, sest ühed, kes tahtsid oma pattudest lahti saada ja hinge puhastada ning seetõttu hüüdsid ja levitasid jumala nime - tapeti ja vangistati, kellel polnud jumalat, ehk see keda kannustas vaid viha (või inimloomus) - tapeti samamoodi.
Ellu jäi ju ainult see, kes ei hüüdnud ühegi jumala poole.
Kui One-eye oli tõesti Odin siis võib ju tema viha põhjuseks pidada alljäämist VK-le ning seda ka vangistamise põhjuseks, AGA need, kes teda kinni pidasid, olid nn. paganad (ma mitu korda kerisin tagasi, et vaadata sõlgi ja muid ehteid ning neil polnud ühtegi risti peale keldi risti, see aga kanditi kristlike sümbolite hulka hiljem)
Pealegi, ta oli ju ise "indukas" - tulnud põrgust, teiselt poolt ookeani - poisi sõnad.

V2
Läheb natuke kokku filmi nimega, aga logiseb:

Poiss sümboliseeris muinasusku.
Ta jäeti ellu, kuna oli põgenik ja polnud ohtlik. One- eye saabus küll koju, aga ta oli muutunud ja teised tulid levitama võõrast Tõde.

V3
Odin põgenes - ikka see teema, et oli vangistatud tänu oma allajäämisele ning see kuradi 5-e aasta teema (Ta pole olnud kellegi omand üle viie aasta - pean seda 5-e aasta värki uurima). Pealegi kaarnat polnud kuskil näha, ehkki ta pidevalt taevasse vahtis.
Ok, klann kelle käes ta oli, olid välimuse järgi Põhjala Jumalate kummardajad, aga kui inimene enam oma jumalasse ei usu, siis see ei tähenda ju, et ta kohe teise juurde jookseb, pealegi, ega seepärast pea kohe uusi ehteid tegema ja vanu ära viskama, et need enam ei tööta, aga see selleks.
Lõpus, kui One-eye maha löödi, siis kas ta ei võinud jääda maapeale poisina või see teema, et kivikalme ehitas ta endale ju alguses šhotimaale... Valhalla Rising.

Hinnang numbris, lisamölas:

Viikingifilmina: 5/5 - ei tutvusta ega selgita midagi e. nõuab eelteadmisi ja vastavat huvi, aga Viikingikinud ongi suht niššifilmid.

Äksõn-seiklusfilmina: 4/5 - pole just suurem äksõnseiklus selle värdühendi negatiivses tähenduses, aga ka positiivses võtmes jääb kogu äksõn ja seiklus siiski suht tahaplaanile ning pigem töötab teisejärgulise üldpildi ja karakteritäiendina kui primaarse filmiosana.

Kokku: 9/10
- e. äärmiselt tõetruu viikingikinu ja koos The Vikingsi ja Shadow Of The Raven-iga kohustuslik, ehkki tavavaatajale alles peale esimest kahte. Ahjaa, mainin veel seda, et kui kellegi arust on maailma parim ajalootaplus-ajastufilm Braveheart(1995)/King Arthur(2004)/Robin Hood(2010), siis ei ole erilist mõtet Valh.Rais-i vaadata, kuna sissehüppavad kõhuõõnetühjendused ja pähe raiumised ei suuda rahuldada teie kirge Melric Gibsonssonide, naisberzerkerite ja kodustatud tapluskarude vastu.
Ahjaa - Outlander ei ole hea viikingifilm!

Veel:
Sama teemat on selgepiirilisemalt käsitletud filmis Shadow of The Raven, mis on ka minu poolt soovituslik.

White Viking (Hviti Vikingurinn/Den Hvite Viking) on koos inimkeelsete subtiitritega endiselt minu "tahan-saada-kähku!" nimelises hot-listis esimesel kohal.

Filmist mujal:
Official web-site
IMDB: 6.1/10

Pic from MovieposterDB.com



Friday, May 14, 2010

Iron Sky e. Nazi-Ufod edenevad



Propagandistlik pläma Iron Skyst, isiklikul baasil:

Natsiteemalised muinasjutud elik vandenõuteooriad on üks suur hunnik materjali, millede lugemise ma liigitan kvaliteetajaviite hulka. (Link ühele eesti keelsele Para-Web-is).
Paraku ei ole nendest veel valminud ühtegi tõsiseltvõetavat kinufilmi ja seda väidetavalt selle pärast, et meie idioliberaalses maailmas on tegemist"ohtliku" teemaga, aga võimalik, et keegi pole lihtsalt sellepeale tulnud, kuna originaalse sisu ja muu värgensiga ulmekaid sajab Holliwoodyst ja mujalt nagu vihma peale seeni või vastupidi või üldse hoopis kolmandat moodi.
Mitmesõnaga - ei ole Kuu, Marsi, Maasisemuse või "Baas 211" natsidest mitte mingit suuremamõõdulist kino ega pole seda ka lähiaastatel oodata, sest keegi ei viitsi seletada, et kui haakristiga käelinti kandev tegelaskuju filmi jooksul ühtegi juuti ei tapa, siis ei taheta sellega automaatselt õigustada mingeid Tšehhoslovakkia annekteerimisi ega ka mitte mingeid massimõrvu.
Noh seletada ju vast isegi viitsitaks, aga keegi ei viitsiks lihtsalt eriti kuulata ning seega on sellest siiamaani loobutud, sest olgem ausad - lihtsam on näitlejatel näod siniseks võõbata, kui hakata kogu seda "Me ausõna ei ole natsid" stiilis selgitustööde kadalippu läbima.
Seega siis rahastatakse igasuguseid debiilseid ja läbinämmutatud teemaga ulmekaid ning tehakse seda nõrkematult kuni nõrkemiseni ning seda siis samas, kui saaks kõvasti odavama rahaga teha kasvõi "Operation High-Jumpist (B211-version)" ühe korraliku sõjaulme.
Absurd nagu ma ütlesin, aga eks kinustuudiod ise teavad, millesse panustavad.
Noh olgu, ma ei hakka seletama, mida on ohtlikku lumeinimeste seljas ratsutavate SS-vägede näitamises, kuna ma ei saa sellest ise ka päris täpselt aru, aga igastahes on soomlaste ulme-komöödia Iron Sky nagu rusikas silmaauku ning ehkki ei ole lootustki leida sealt miljardeid plahvatavaid pikseleid ega megaeepilisi lahinguid, on tegemist vähemalt eelinfo järgi ootamist ja tähelepanu vääriva kinuga.

Üldpropaganda:

Soomlaste Timo Vuorinsola ja Samuli Torssonen, kes on juba hakama saanud täiesti talutava paroodiaga Star Wreck, kätevahel valmiv Iron Sky edeneb.
Muusika teeb filmile Sloveenia ei -tea-mis-kuradi-metalbänd Laibach, mis ei kuulu küll mu esimeste, teiste ega ka kolmandate lemmikute hulka, aga igatahes rõõm kuulda - peaasi, et mingit futut või muud mega-ulmelist kosmosemuusikat sisse ei topita.
Esmaspäevaks lubati juba IS-i ametlikule kodulehel avaldada filmist teine teaser. Paraku läks graafikameeskonnal suh't kiireks ning seega ilmus teine teaser alles täna IS-i ametlikule kodulehele, aga vahet pole, peaasi, et väljalaske daatum 2011 peale püsima jääks, lähemale tuua pole vaja, võtke iisisti ja nokitsege rahus, mul kuhugi kiiret ei ole.
Aga räägiks siis kogu produktist lähemalt.
Film valmib Energia Productions-i, 27 Films-i ja Blind Spot Pictures -i koostöös ning terve eelmine aasta pingutati selle nimel, et filmi eelarveks vajalikud minimaalsed 5,5 miljonit eurot kokku kraapida.
Tänu köigile jumalatele kandsid pingutused vilja ning see-aast alustati filmimise ettevalmistamise lõppfaasiga.
Kell kukub aastal 2011!


Propagandat sisu teemal:

Filmi süžee püsib vanal tunutud muinaslool, et II maailmasõja lõpufaasis õnnestus Hans Kammleri juhitud SS-Sonderstabil avastada uued võimalused gravitatsiooni ignoreerimiseks ning aastal 1944, kui sõja lõpptulemuses enam mingit kahtlust polnud, alustati Antarktikas asuvatest salajastest baasidest laiahaardelist evakuatsiooni, sihtmärgiks - DARK SIDE OF THE MOON.
Nüüd, aastal 2018, on III Reichi jäänused Kuu peal piisavalt kosunud ning uut jõudu kogunud, et alustada oma tagasituletut maale, sihiks jätkata 70 aastat tagasi pooleli jäänut ning ehitada üles IV Reich.
Selleks, et pinda sondeerida ning selgeks teha maalaste meelsus uute füürerite ning võimalused SS - Schwarte Sonne sissemarsiks läbi atmosfääri, saadetakse maapeale maad kuulama kaks kaljukindlat ning ideoloogiliselt sobivat SS-ohvitseri Klaus Adler ja tema kihlatu Renate Richter.
Peategelast ambitsioonikat kuunatsiohvitseri Klaus Adlerit kehastab tuntud sakslane - Götz Otto (J.B. - Tomorrow Never Dies, Schindlers List, Beowulf, Der Untergang) poolemeelset SSteadlast Dr. Richterit - Tilo Brückner (Die Fälcher, Neverending Story, Alarm für Cobra 11) ning samuti ohvitseri aukraadi omavat Adleri kihlatut Renate Richteri rollis on Julia Dietze (1/2 Ritter)

Veel propagandistlikku pläma:

Postitus pidi algselt ilmuma pühaba (09.05.10) ööhakul kell 23.59 , aga õnneks jäin magama, sest järgmine päeva potsatas msn-i Metsavana teade ja veidi hiljem kanditi gmaili üle mail, et teaser no. 2 avalikustamine lükkub natuke määramatut aega edasi. Noh, asja uurides selgus, et nad olid mineva nädalavahetus kiirkorras wreckamovie lehel vabatathlikke programmeerijaid otsinud, aga jah - nüüd on T2 olemas.
Kes on huvitatud sellest, et Iron Sky linastuks ka Eestis, klõpsaku SIIA ning täitku lühike avaldusvorm oma soovi kinnitamiseks.

Kohalikest häälekandjatest pole kahjuks ühtegi asjalikku, mida linkida, kui Metsavana blogi va, aga kuna Metsavana on konkureeriv fänn, siis ma päris otse ei lingi. Mitteotsene LINK!
_Berliini alumine pool _Antarktika 1944 "Baas 211"
_Veel viimane tolmupuhastus ja laisal marsisammul maad vallutama.
_LahingUFOrdis "Walkyrie" (Jussi Lehtiniemi) ja natsi-ufo sissevaade
_Biker Nazi From The Moon _Moonführer - The World is (NOT) enough

Teaser I


Teaser II

Wednesday, May 12, 2010

The Echo e. Kajav majavärgens


Et, siis..

..lappasime Tchincuga igasugu õudukate treilereid, mis tipnes sellega, et ta selgitas mulle, et Alien VS Predator II ei ole film vaid mäng, millest mul oli suht savi, kuna olin leidnud The Echo traileri.
Selline bekatihõnguline õõvamaja ja paranoiahoorlus on mulle aeg-ajalt täiesti meeltmööda ning tol hetkel tundsin, et just see on see, mille järgi mu hing viimasel ajal kisendanud on.

Filmist:

Vanglast vabanenud kodanik nimega Bobby maabub tema sitsimisajal surnud ema korterisse, mis asub mitte just parimas linnaosas ning on juba oma välimusega lootustandvas Viktoriaani stiili majas.
Tegelikult on miljöökujundus üks filmi parimatest osadest - pikad kitsad koridorid, kõrged laed ja stiilne räpasus.
Noh, tegelt võiks veel sel teemal kribada, aga lasen hoopis süzee najal liugu edasi ja liigun allapoole st. et kutt kolib sisse, kriminaalhooldaja sebib talle töökoha ühe mehhiklasest eksvangi juurde ning kutt üritab ka oma vana göörlfrendiga suhteid üles soojendada.
Ühesõnaga paistab kõik hästi laabuvat, sest isegi teada saades oma ema surma kummalistest asjaoludest ning weird shitist enda uues koteris, jääb peamiseks ebameeldivaks faktoriks siiski naaberkorterist kostev peretüli lapsega latiinonaise ning tema musklihunnikust politseimehe vahel.
Mingi hetk aga märkab Bobby, et tal hakkab kärmelt ja arusaamatutel põhjustel mõistus jupsima - hallutsinatsioonid kodus ja väljapool ning naaberkorteri kodusõda selle taustaks koos naabrinaise ja lapsega, kes paaril korral abi otsivad, kuid sellest koheselt keelduvad ning politseimehe kurjas toonis ähvardus rohkem oma asjadega tegeleda.
Siin vean kriipsu alla ning edasi hakkan spoilerdama, neil kel originaalversioon(SIGAW) nägemata või filmist midagi kuulnud/näinud pole või ette ei pea, ei soovita edasi lugeda, kuna sinikirja tekst muudab vaatamiselamuse olematuks.

Spoilerdav kokkuvõte:

[/: Spoiler on] Väga hea algusega film muutus vaimustoori selgitamishetkel tublide kraadide võrra lahjemaks (loe: sitemaks), sest ehkki enamus asjadest oli selleks hetkeks juba selge, ei olnud ma selliseks vasikailmeliseks ja haltuuravormis labasuseks siiski valmistunud.
Pealegi meikis asi seda vähem senssi, et ei selgind ka see, kuidas see teispoolsus ja reaalsus siis ikkagi tasapsisi ja lõpuks täiesti järsult segunesid.
Peaks mainima veel, et lõpusirgel oli olemas hetk - üks tõsine hetk - mille käigus ma jõudsin ennast sõimata oma varajärelduste ja tillist tõmmata laskmise eest labase lõpplahenduse osas, aga EI - kõik virutati ikka standard-rööbastesse tagasi ning uut jõnksakut millegi huvitava suunas ei toimunud.
Lisan veel, et va't see oli valus, palju valusam kui kolmveerandil olnud esimene pettumine ning juba mõttes hellitatud lõõmavpunane tabloo postituse allääres, kirjega - HINDEKS: 9/10 asendus aina lihtlabasemasse tooni minevate varinatidega nagu : 7/10, siis 6/10 , siis korraks 7/10 ja jälle 6/10 ning lõpphinnang tuli sellline nagu allpool: [/: Spoiler off]

Hinnang numbris, lisamölas

Проклятый старый дом filmina: 3/5 e.näitlejatööl ja üldkvaliteedil ei olnud midagi viga ning bekatiga ta ei sarnanenud ei tasemelt ega millegilt muult.

Müsteerium-horrordraamana: 3/5 e.müsteeriumi võtmelahendus oli selline, et draamast ja horrist oli mul sellest hetkest nii sigapohhui, kui vähegi võimalik, aga kuni selleni oli igate ok.

Kokku: 6/10 ehk siis selline tipa üle keskmise film, mis ei hammusta ning vaadata kõlbab, aga DVD ostmiseks käsi ei tõuseks - kui just õigel ajahetkel ette ei satu.

The Echo (USA 2008)
R: Yam Laranas
W: Eric Bernt, Shintaro Shimoshawa


Monday, May 10, 2010

Le Compotieux e. filmiriba filmidest....

...millest ma ei viitsi/ei näe vajadust/ ei oska midagi targemat kirjutada.
(06/2010)

Knowing
(USA 2009)

Cage on nagu Cage ikka, siin filmis limpsib ta viskit, tegeleb tulnuklaste matemaatikaülesannetega, töllerdab lennukirusude vahel ning karjub leegitsevatele lennureisijatele sõbralikke tervitussõnu.
Vahepeal leiab mahti ka metroosiseseks terroristijahiks ning see, et terrorist hoopis kioskivargaks osutub, ei kahanda tema maailmapäästmislusti mitte grammijagugi ning [SPOILER=] kõik Püha Nicolause püüdlused tipnevad päästelaevalt maharvamisega - tubli, kiidan, midagi sellist ma Cage filmidest ootangi.
Ülevõllisaavutus peakarakterilt, aga ülejäänud osa annab kahjuks siit ja sealt soovida.

H:6/10

Хроникa "Ада"/"Chronicles Of "ADA"/Põrgukroonikad
(RUS 90+)

Aasta 1943.
Idarinne.
Natsid teevad Peipsi järve taguses soovõsas supersõdureid.
Sovjetid saadavad sinna vastukaaluks oma Rambofjevid.
To Battle ultimately or to not battle ultimately - that is the question.

Film nagu Bekat-löömakas ikka, ainult kahju, et leegitsevad pilgud mustlassõdalase ja vuntsidega komandöri vahel susisedes soomutta kustuvad, niipea kui Ljudmilla nimeline külaplika mängu astub ning isegi mitte lähikontaktid punnis aaria hiiglastega ei suuda alguses olnud homoerootilist alatooni enam taastada.
Kahju, ilma gaytamiseta 80-e stiilis maskuliin-mollikütufilmi ikka ei tee ning kogutulemus oli suht faggy.

Filmi jooksul joodi vene sõjaväelaste poolt ära 0 liitrit puhast piiritust - EPIC FAIL!
Bold

H: 4/10

Seal on ämblik, kes teeb "ouch-ouch-ouch" kui tal peal sõtkutakse, siis on seal ämblik, kes on suur ning teeb "KKRRROOAAAAAAARRR" ning lisaks veel ämmelgas, kes üritab ajaviiteks jahitrofeed koinida.
Mida ühest kõik - tulistavad - värdjaid - ja - värdjad - tapavad -kõiki filmist veel tahta - PALJUT!


H:2/10

Klassika ja väärtfilm nende sõnaühendite positiivses tähenduses.
Ainukesed asjad, mida ette heidan, on see, et Nicholsoni McMurphy ei olnud minu arust grammigi selline nagu Randalli poiss raamatus oli.
Andeka näitelajahakatisena sai ta oma osaga küll suurepäraselt hakkama, aga kui raamatu Randall oli rohkem selline karismaatiline möllu- ja napsuvend, siis Nicholsoni Randall oli ohtlik.
Selline kilomeetri kauguselt ohtliku varjundiga tüüp, kelle näol ei ole tegemist tüüpilise barroom heroga, vaid kellegi sellisega, kes tegelikult võib üsna paha olla - kohe väga paha, kui tal vaja on.
Teine oli see, et lõppu oleks pidanud rohkem üle vindi keerama, selles mõttes, et vaatajale, kes sündmustejada lõppvaatusega kursis pole, oleks võind ju täie rauaga näkku lajatada, et SPOILER! näe, möllas mis möllas, aga tegime ära ja oli McMurphy - ikka veel on - , aga meile sobivamas variandis. Pealekauba vihjati sellele juba paar minutit ette, mis oli ka rohkem kui äärmiselt ebavajalik.
See selleks ning hoolimata nendest puudustest on tegemist ikkagi ühega mu lemmikfilmidest läbi aegade.
Pealekauba on sel negatiivne karater, keda ei ole võimalik positiivselt võtta ning seda mitte tema mannetuse vaid olemuse tõttu.

H:10/10

Boonusvideo: