...millest ma ei taha/ei viitsi/ei näe põhjust pikemalt kirjutada.
Last house On The Left
Oli film, mis pidi olema nii kuradi brrrrutaalselt õudne, et seda vaadates pidavat lausa brrrrutaalselt õudne hakkama - või midagi sarnast.
Brutaalselt igav oli ta küll, brutaalselt loll lõpp jäi kohe eriti hästi meelde ja nüanss, et ma brutaalselt lolle filme ei salli, püsis ka vaatamise ajal meeldes.
H: 3/10 e. .........absoluutne tühjus.
Griff The Invisible
Filmi näidati mulle väidetavalt selle pärast, et seal pidavat näitleja olema.
Ei olnud või vähemalt silma igatahes ei hakanud. Lihtsalt kamp suht tuhme tölle ja töllitare, kes oma olemuse kohta üllatavalt hea sisuga filmi olid sattunud.
Ärge nüüd saage valesti aru - mitte, et filmi stoori midagi ülihead oleks olnud, ei olnud, aga halb ka mitte. Minule kui mitte-eriti-superhiiro-sõbarlikule-tegelasele oli see film lõppkokkuvõttes siiski kõvasti vastuvõetavam kui algustiitrite ajal tundus, aga üks näitleja oleks ikkagi võinud sees olla.
H: 6/10 e. tegelt see tsikk - Melodie - nagu isegi veits nagu isegi veits ju vastuvõetav isegi ju oli..
Postal
...oli kokkuvõttes üks suur-suur rodu igasuguseid piire ja norme ületavaid nalju, mille ühine nimetaja oli see, et nad kõik olid suht kehvad...Ei olnud naljakas, ei olnud lihtsalt.
Tegelikult suutis UB seekord isegi enamat: Spoiler! Filmis oli stseen kus George W. Bush ja Bin Laden kepslevad käsikäes üle aasa ning taustaks on kõrguvad tuumaseened ja ISEGI SEE EI OLE LAHE....
H: 3/10e. kunagi oli mu arvutis Postal 2-e nimeline mäng, mis lihtsalt vedeles seal. Ise mängisin seda vist korra või kaks ja lõpetasin siis kui selgus, et laibale pealekusemine on mängu hiilgemoment ja mingi muhmeedlane mind õnnitluseks granaadiga viskas.. Igastahes olin ma sunnitud selle maha võtma, kuna Kirka harrastas seda minu juures pelamas käia.
Postali film kaob igastahes veel kiiremini ja seda puhtalt selle pärast, et ma teist korda ei hakkaks mõtlema, et: "ÖÖÖÖ...mis seal siis huvitav oli..ei mäleta, vaataks üle?"
Tucker and Dale oli üks filmidest, mis lendas vaatamislisti kohe peale selle tulemasolust kuulmist. No mis võiks olla toredam või mis võiks perse minna pahupidi keeratud slasher-loos, kus metsa laaberdama läinud kolledžinoored satuvad kokku sinna kalastama läinud ning veidi vähem urbanistliku kehaehitusega onudega ja peale saatuslikku eksitust tekib olukord, kus mõlemad pooled arvavad, et teine osapool on peastpõrunud mõrtsuk-kannibalid, kelle ainus eesmärk on esimese osapoole maha tapmine... Tõsiselt - mis seal valesti võiks minna - muud midagi kui kõik või mitte midagi.
Ehk siis:
Pigem kõik, kuna TDVsE puhul kerkib jälle tuhast nn. Vogoniehvekt*. Lahtiseletatuna siis, et idee tulnukatest, kelle suurim kirg on kohutavalt halbu luuletusi kirjutada ning lisaks oma liigi esindajatele neid ka vangistatutele ette lugeda, oli idee poolest minu jaoks nii naljakas, et halb hakkas. Lahtikirjutatuna-filmituna aga kadus ideelt kogu sära, sest noh... ei ole asjad nii lihtsad, et mõtleme midagi geniaalset välja ning saame seda üksikasjalikumalt seletades-näidates sama tulemuse. Tuckeri ja Dale -ga, siis täpselt samal lugu, ehk siis veerand filmi pealt saab selgeks, et tahtlikult ei tapeta kedagi ning edasi moondubki kõik üsna tavaliseks slasheriks, ainukese vahega, et inimesed komistavad ise puiduhakkurisse, panevad ennast kogemata põlema või jooksevad teravate puuokste otsa- suicide -slasher? Oleks vähemalt nende surmadegagi vaeva nähtud - ntks Final Destinationi moodi ahelreaktsioonid - aga idioodi kombel taoti ikka ja sama komistusefekti ning ennast esimese veerandiga ammendanud kontseptsiooni ja seda pea lõpuni välja. Ei, lõpus ei tulnud pööret paremuse poole.
Hinnang numbris, lisamölas:
Tagurpidi Antslana: 3/5 e. ei vedanud välja, vabadust lubav stoori osutus hoopis räigelt kindlapiirliseks ja sealt välja rebida ennast ei õnnestunud.
Õuduskomöödiana:2/5 e. slasheri õuduseks liigitamine nõuab keelde hammustamist ning 5-6 nalja pooleteist tunni peale on komöödia kohta ikka suht nadi tulemus.
Kokku:5/10 e. muhedalt algav kino, mis tänu iseenda hooleks jäetud algideele muutub aina tüütumaks ja tüütumaks.
Polegi seia jupp aega satttunud ning nüüd hüplen ma kahevahel, et kas valetada teile, et ma vaatasin silmad punnis hunnikuid ja hunnikuid kinofilme, mis olid kõik nii väärtfilmid, et nendest kirjutamine on pühaduseteotus või hoopis tunnistada, et sattusin Fifamanager 2008, Rahvaülikooli ja tinditikkimisevõrku. Ok, ma ei ütle midagi ning järeldused võite ise teha, aga märksõnaks võiks vabalt olla - konflikt Egiptuses. Nii ja nüüd jooksen ma tähelepanu hajutamiseks ajas tagasi, ehk sinna momenti, kus ma otsisin Pariahile jätkuks mingit Brotherhood of Kill või Brotherhood of Murderi nimelist skinnifilmi, aga ei leidnud. Enda arust olen seda küll surmaeelses seisundis sõna otseses mõttes jõllitanud ja järelt on see päriselt ka olemas, aga sõrmede vahele jäi mul ainult samanimeline vampiflim.
See film siis:
No seline bekati-tüüpi vampikas, kus keegi ei sätenda ning esimese vampiiri ekraanile ilmudes olin isegi meeldivalt üllatunud, aga noh - ütleme nii, et nii, nagu bekatfilm leiab oma koha säästumarketi riiulil, nii leiab ka b-violence B-filmis oma koha ning kaua ei tulnudki oodata, kui juba mühises põrmanduile veri ning vaiad läbistasid liha nagu imeväel ning noh... jah. Jah-i all pean ma silmas, et siis hakati veel rohkem filmi sisustama või sellele mingit muud kulgu andma kui lihtlabane vambi-äksõn ning tulemusena jaotas see filmi osalt plussiks ja osalt miinuseks.
Jah:
Aga jah ning jah-iga see asi peamiselt siiski piirdus ning spoileriseguses "ata-ata" vormis võiks küll mainida, et filmil oli tõsine võimalus saada esimeseks vamiirifilmiks läbi ajaloo, kus vampide ja inimeste vaheline lõpukaikavedu madistatakse peaasjalikult Kalassidega, aga ei. Sellest võimalusest keegi kinni ei haaranud ning seetõttu jäi lõpptulemuseks siiski keskmiselt nõrk b-film oma täitsa-ok-tüüpi vambikeste, ummamuudu legendikese, kohustuslikult halbade dialoogidega ja hirmsa ähvardusega lõpus, et sellele tehakse järg. Seega ükskõik kui halb mulje sul ka esimesest filmist ei jäänud, tabad sa ennast teadmiselt, et teise osa vaatad sa ka ära - kasvõi musta plekiga seinamaalide ja Kalasnikov-vampiiride pärast. Mina üritan mitte vaadata, vähemalt mitte täna.
Hinne numbris, lisamölas:
Bekatvambikana: 2/5 - ei olud naljakas ja ei olnud ka selline, mis paneks rusikaid vastu rindkere prantsatama ning lugulaulu suurstuudiote manduvusest laulma.
Horror-Thrillerina: 2/5 - Põnevus oli asendatud kohatise igavusega ning horror oli nagu ta selliste vambikate - ja mitte ainult vambikate- puhul olema kipub, et kroov i blut mit blood.
Kokku: 4/10 - Kuskil taevani kiidetud ajas jõnksutamine oli tõesti hea(!), aga selle puhul mingist tasemest rääkimine oleks selge liialdus, samas ei anna see ka põhjust sajatamiseks, nii-et üldkokkuvõttes selline neutraalne bekat, mis küll ei hammusta, aga ega ta midagi muud ka ei tee.
...millest ma ei oska/ei pea vajalikuks pikemalt kirjutada.
Sisaldab: Valkyre, Brotherhood, Detective Di, Spit On Your Grave,
I Spit On Your Grave: Unrated
Kunagi sai selle algversiooni Onu Kalveri juures vaadatud. Ei tõmmanud see rape-film eriti, kuna Kole-Jaanuse seksuaalsete avastuste saateks kõlanud Metsavana kommentaarid tundusid kõvasti huvitavamad olevat. Samuti mõjus efektiivsemalt ka majaperemehe pakutud dry gin ja seetõttu läks mul ka meelest küsida, et mis selles kinos siis nii väärtuslikku on, et härra Onu selle vaatamiseks välja valis.
Noh, mõtlesin nüüd siis, et vaataks ajaviiteks uusversiooni ära ning ehk saan mina ka selle kõrgkultuuri täisväärtusele lõpuks pihta, aga ei sittagi - tuhm ja kantkolpne nagu ma olen. Film oli lihtsalt pool tunnike igavat sissejuhatust väriseva kaameraga, pool tundi tuhmi reipimist värisevate jalgadega ja siis pool tundi vaimuvaest retsi värisevate kannikatega. Ok, selles retsimises oli paar momenti nagu näiteks see linnutrikk, aga seega tõstatan ka küsimuse, et mille kätte see paks poiss suri - linnugripi sai ve? Njaa-jah, kui üritatigi mingit Caligula fenomeni saavutada, siis see igaljuhul ei õnnestunud - fantaasiast jäi puudu ja realistlikusest vajaka.
Wu-xiaga on mul umbes samasugused lood nagu lääne 80-e äksõniga, et seni, kuni ma seda vaatama ei pea, mäletan ma seda kui omaette väärtust, aga nii kui mingi kino silme ees virvendama pannakse, hakkab mul kiirelt igav. Ehk siis kokkuvõtteks üks ja sama jama - oled ühte näind, oled kõiki näind ning erinevate jaburduste sisse toomine ei tee filmi grammigi huvitavamaks kuna Wu-xia ongi jaburdus ning selle samaga teda täiustada ei saa. Keeruline eksole, aga kui tihti te ise kasutate suhkru magustamiseks suhkrut?
Filmi tegevuspaik Iirimaa ning tegelasteks kolm naisterahvast, kes kõik siivutu käitumise või pigem lausa hoorluse eest rangesse Püha Magdalena varjupaika paigutatakse. Esimese süüks on vallaslapse ilmaletoomine, teine on kohe-kohe oma ihadele alla andmas ning patuteele asumas ning kolmas vägistatakse oma lähisugulase poolt. Eht litsid - mis muud. Film ise midagi väga uut ei paku - koduse toetuse puudmine, ikka see sama juuste mahaajamine ning piitsaplaksud siia-sinna koos mõningase ekstra alandamisega, aga kui kaasa mõelda, siis lööb päris koleda pildi ette. Aga jah, kokkuvõttes natuke sahmiv ja liiga ebausutava lõpulöömingu lahendusega, et täispunkte saada.
Tirisin selle kino alla kogemata ja huviorbiidis oli hoopis Taani samanimelinegay-draama, aga jah - kuna ta juba olemas oli, siis vaatasin ära. Praeguseks enam kuigipalju ei mäleta, peale selle, et mingi kogemata tulistamise juhtum bensukas koos idiootsete käigu pealt tuletatud lahendustega kuriteo varjamiseks. Ei, ei olnud komöödia, aga üsna lolli lõpplahendusega oli küll. Siiski, üldjoontes jäi positiivne järelmulje.
Tüüpiline tulem, et hea raamat, aga nõrk kino. Filmi polnud suudetud grammijagugi sisse panna sellest pinevusest, mis raamatulehekülgedel valitses. Umbes nagu mu lemmik II MS-i teemaline raamat "Kotkas on laskunud", et tänu ajalooõpikule tead küll lõptulemust enne raamatu tiitellehe pööramist, aga molotus-lugemise asemel surud ennast lehekülg-lehekülje järel raamatust läbi ning selle kotkaraamatu puhul võis lugemiskiirus olla lõpus juba kuskile sinna valguseliikumise kanti. Füüsiliselt valus, aga see selleks. Valküüride kokkupõrge küll nii head kirjanduspauku ei andnud, aga film ei andnud kohe mitte midagi välja. Peamiseks põhjuseks pean Tom Cruise-i, kes juba tänu oma olemusele ei suuda välja mängida ei Preisi ohvitseri, ei sõjavetereani, ega üldse mitte kedagi. Aboluutselt tõsiseltvõetamatu kuju ja pakun, et isegi Tšjernomõrdin oleks sellesse rolli parem valik olnud, kuna rohkem mööda ei oleks saanud ikka virutada. Schwartziga on paraku aga nii, et tema jaoks oleks ühest Hitlerist väheks jäänud ning seetõttu oleks tulnud ajalugu veidi muutma hakata, aga no kui palju see ikka halvem oleks saanud olla. Igastehes on Tom Cruise äärmiselt kehv Arnoldi aseaine ning ainuke tegevus, millest ta veel kehvem on, on ohvitseripagunite kandmine.
Ah-jahh, mullinätsu maailmasõda ja ei midagi enamat. H: 2/10
Mõtlemapanev film on alati midagi, mida võib käsitleda kui ülimat vaimupagasit, selle portatiivsuse mõistes, sest see on miski, mida sa ei jäta, vaid kannad endaga kaasas ka lahkudes koduseinte vahelt või võimalik -hüpoteesina siiski - et oma maise või lihtsalt materiaaltasandilise eksitentsi lõppedes.
David Slade-i loodud film on üks sellistest, ehk film, mis ei paku vastuseid, küll aga ehitab mõttemustreid, millles jooksvad ideede ehk mõttealged vormivad ka päevi peale vaatamist küsimusi, tõstatavad hüpoteese ja lagundavad endisi väärtushinnanguid, mille jäävus või pigem paikapidavus veel hetk tagasi nii kindel tundus.
Analüüsialune kinoteos on miski, mis raiub oma halastamatusega jälje iga inimese hinge või täpsemalt sinna kõige kaitstumasse hingesoppi, purustades seal resideerinud ning end protektsioonialusena tundnud viimsedki kindlustunde jäägid, ehk tegemist on kinematograafilise fenomeniga, mis oma halluses ja külmuses tekitab mõttevoolu, mida võib käsitleda juba pigem ideemateeria kui struktuurse ehkki abstraktse energiavooluna. Läbistavad üksused kindlalt ja sekuriitselt pulseerivate regulaarmõtetete vahel on tungivad või pigem läbistavad ning jäädavalt dominantsed ehk siis midagi, mida võiks nimetada kontsentreeritud destruktiivüksuste kaootiliseks vooluks.
Primaarseks vooluks või siiski pigem ilukirjanduslikult väljendudes - peamiseks vooluks teoses - on fataalsed, kuid siiski samas pre de-eksistentsiaalsed küsimused, kui mõttetegevust mõjutavad impulssid, ehk mõttefaktorid, mis paradokseeruvad lõpuks elussurma ning hüljatud hukatusena.
Painajalik šüžee ehk lähetus vaatajani, mis visuaalide foonil materialiseerub mateeriaalse visuaalina ning toob linateost vaatava persoonini - siinkohal peetud silmas Homo Sapiensi - näite hubasest kindlustundest, mis hetkega asendub kohutavamaga kõigist mõeldavatest. Filmi kui idee presentatiivstruktuur, mis tõstatab sirgjooneliselt eksistentsiaalse küsimuse, et kas on üldse olemas kindlust, inimese või tema elu kui eksistentsi jäävust või midagi, mida võiks nimetada pre-surmalentseks stabiilsuseks.
Näide on ilmne, ehk see, mis valmistub millekski tajutavalt rutiinprotsessiivseks, saab endale osaks midagi, mille dünamiliselt dünaamiline abstraktiiv- või baasperspektiiv on jääv, ehk see, mis ootab midagi instinktiivtasandil harjumuspärast, reageerib milleggagi mis on midagi mõeldamatult morbiid-spekulatiivset, kuid samas nii eksistentsiaalset või pigem midagi, mida võiks käsitleda lihtsamas kõnepruugis mõeldamatu kurjuse, igavese raevujõu või surematu vajadusena lämmatada eksitentsi alge ehk elu, tegutseda destruktiivselt selle protsessi püsivuse nimel, nautida selle kaduvust seda oma jäävusega opositsioneerides, saada lühiajaline võimalus destruktiivseks surmatantsuks eluallika kustuva lätte viimsel nirel ning seda selleks, et liikuda edasi, tormata vastu millelegi, mida võib käsitleda stagnantseeruva progressina ning teha seda raugematu jõuga - perpetum mobile universalis- jättes endast maha kustunud lootuskiired, läbielamata õnnelikuse viivud ning kasutamata võimaluse millekski, milleks inimene kui looduse väidetav kroon on enda egotsentrilise maailmapildi järgi oma eksistentsis positsioneerunud.
Selle kaduvuseorkestri võika matusemarsi saateks, katteks ning ümbruseks ehk tummaks tunnistajaks on kasutatud õhustikulikult sobivuslikku külma lähisarktilist taevast, mis helkides helkimata kõikevarjutava külmade tunnete supernoovana näitab ennast kui aja külmust kõige mööduva ja vargsi põrmu vajuva vastu või kas või vaevumärgatav lumelohk, kui hetk või minut, mil sajand põrmu variseb ehk sootuks unustusse vajub ja aurav veri, mis aegalselt hüljates endast - justkui tõugates eemale - eksistentsiaalsuseks vajaminevat jõudu ehk eksistentsi kui eksistentsi ennast.
Vat selline film siis oli.
Hinnang numbris, lisamölas:
Ma ei näe seal arvatavasti midagi/kedagi, keda/mida võiks
vampiirideks nimetada:5/5 e. üllatavalt ägedad kollid olid ning isegi kõige europiidsemad sellest mongoli-tatari tõutunnustega kambast nägid välja nagu slaavi verd gängsterid. Kohalikes oludes üleskasvanuna tekkis paralleel Permi vahvate poistega, kes tulid paadiga kohalikku "maffiat" tasalülitama.
Horror-thirllerina 4/5 e. julge ja kartmatu inimesena jätan mainimata, et esimene kolmveerand filmi mõjus aeg-ajalt kergemat kuni keskastmelist kõhedust tekitavana. Viis punkti jäi andmata tänu viimase veerandi kandis olnud Pet Sematary-st mahaviksitud stseenile ning üldjoontes võibki pidada seda filmi allakäigu alguspunktiks.
Kokku: 9/10 e. vaieldamatult parim Kolli-slasher, mis viimastel aastatel toodetud (Minu poolt nähtud) ehk antud kategoorias pjedestaliseerub ta julgelt esikohale. Tänud veel Muffile tänuväärt soovituse eest ja edasi tuleb pildimaterjal.
Ahjaa - seksi ei olnud ning pohmelliga poleks ma nõus seda vaatama!
Kõnealusest filmist huvitusin kohe niipea, kui sellest kuulsin. See võis olla nii umbes poolteist aastat tagasi ning mul ole õrna aimugi, kes see õnnis olevus oli, kes mu tähelepanu sellele juhtis või mida ta selle kohta ütles. Tänu sellele mälulüngale polnud mul ka juba pool aastat tagasi õrna aimugi, et miks kuradi pärast ma erinevatesse söörtšidesse idioodi järjekindlusega Blood on the highway tambin, kuna üldjoontes mulle sellised ""vampiiri" filmid"" eriti ei meeldi.
Olen lihtsalt selline kitsarinnaline ning paindumatu maailmavaatega inimene, kelle jäära pea ning kitsas silmaring ei lase ajul tekitada positiivseid emotsioone mingite tõmblevate ning ülipehmete olevuste vastu - isegi siis, kui neid filmi jooksul mitu korda vampiirideks nimetatakse ja neile kasvõi tosin toolijalga ja arhailist mõnupulka südamepiirkonda virutatakse.
Aga filmist:
Kuna tegemist on splattered-teenage-vamp-filmiga, siis otseloomulikult algab film sellega, et kummaline autosõitkond sätib ennast kuskile poole sõitma.
Peatselt verega kaetavasse triosse kuuluvad seekord siis piff, vinguv tüüp ja bad-boy ning algushuumorist on tunda, et seltsmehed Gardner ja Rowan on liiga palju South Parki vaatand, aga vaatamisrõõmu ei kisu allapoole mitte kumbki eelmises lauses mainitud tõsiasjadest, sest ehkki naljad ei ole naljakad, on nad siiski positiivse elamuse hulka liigitatav kraam, aga mitte häirivalt tüütud.
Teel olles oksendavad nad enda kaardi täis ning teeseerval kükitav kohustulik vähemusrahvus, ehk põrunud hillbilly, juhatab nad kogemata linna, mis kubiseb nendest samadest vampiirilaadsetest olevustest ning veel ühest maakate kambast, kes nende vastu me-oleme- majas-kinni-aga-käime-väljas-ja nemad-ei-ole-majas-kinni-aga-ei-käi-sees tüüpi surmavõitlust peab.
Kokkuvõtvalt, siis seda, et
libedalt jookseb ning ohtralt poliitiliselt ebakorrektseid, talutavaid ja häid kilde täisladestatud kino, mille käigus kordagi igav ei hakanud. See, et ma vahepeal pooleteist tunnise suitsupasui tegin, tuli sellest, et istusin köögis ja mõtlesin välja šüžeekäigu oma uuele SS-poolzombie-supersõduri filmile "Kategorie B" ja paigutasin Metsavana kangelaslikku Wechrmachti ohvitseri mängima.
Kuna mul aga selle filmimiseks raha pole, siis jääb Metsavana hiilgemoment ära ning vaadake nüüd ise, kuidas te teda lohutada suudate.
Hinnang numbris, lisamölas
Another splattered teen moviena: 5/5 e. pole midagi iniseda, iga inimene, kes filmisüžeega natuke kursis on, teab, mis seal tuleb ning antud filmist ei tulnud boonuslisana mitte midagi ebameeldivat.
Horror-Comedy: 3/5 - ehk pärlite vahel ukerdas ka kõvasti sigu ringi ning lõpufighti fatal kick liigitus kategooriasse ema-anna-padruneid.
Kokku: 8/10 e. tore, mitte küll eriti hariv ega vaimurikastav, aga heas mõttes totter film, mis justkui seltskondlikuks vaatamiseks loodud. Üksikvaataja jääb lihtsalt ilma võimalusest võtta osa seltskonnaajaviitest nimega Kollektiivselt joogine eeslinaer.
Lugulaul on kolmes peatükis, kokku 47 salmi ja sisaldab paari spoilerit - oled sa kindel, et tahad üldse alustada ?
Kui oled siis palun:
Lugulaul Saya Ematapjast
I Ptk. *** Emata *** 1 Orus, väike mägiküla Tõusva päikse kiirtes särab jões see vesi helkvel seisab taamal keegi lõket läidab Poiss ja tüdruk- noored veel- jalutades sinna teel
2 Kuid sel ööl veel lõppeb ära kõik mis olnud sulnis, puhas pole antud rahu neile jätkata mis tehtud eile Noorest õiest deemon see - leidnud väljapääasu tee
3 Kaikub öös siis surmakarje külm ja vali - ebamaine- noormees lamab kõri veres Tydruk tema voodi veeres Kihvu paljastades istub kõri mehel puruks kisknud
___
4 Mööda läinud aastaid kolm Küla tühjaks jäänud on Ainult vanamees ja plika Elavad seal mis siis ikka - Unustada parim tee - Loota et see ei kordu veel
5 Mets see kohab külaveerel sünge,sume - samas leebe - järsku ohtlikuna tundub vanameha sinna suundub kaasa haarab vana mõõga - deemoneid see tappa suudab
6 Metsa varjus miskit paha kurja vastu tõttab vana et saaks lõpetada selle rahu tuua maailma helge aga ennem tuleb tappa - deemon kes tal vana tuttav.
7 Metsas kahisevad lehed jalgade - kel otsas mehed- all nad kaeblevad sest varsti tulemas on kibedasti verd mis rohu rikub ära kaotab metsalt puhta sära
8 vanamees on jäänud seisma lagendiklul- milleks peita ennast selle eest kel' sinu hinge järgi tõusnud isu oodata tal kaua ei tule rahulik, kuid teab et sureb
9 juba metsas võitlus keeb mõõgad sädelemas need igaüks neist viha kandja tapaleegi tume vardjas lõikab, raiub, purustades kooljaveri õhus püsib
10 tydruk onnis ei saa rahu tahab aidata sest tajub ohtu nüüd siis temagi appi minna käsib meel mis tal samas ütleb veel hijaks jään'd sa neiuke.
11 tydruk jõudes lagendikku hirmuvari ähma'b pilku näeb kes väljal võidutsemas mehel kes ta vainaisa mõõgatera kisub kõhtu eluheik see suubub õhku
12 löök! ning tabab linnulennult võõrast meest ta mõõk nüüd näkku pageb see kel näol on veri metsa kuid see mida tegi olematuks eal ei saa surmalt hinge ei lunasta
13 seisab Saya- tema see. Kätelt tilkub veri veel võtab maast ta vana mõõga sajandite voolust loodab leida seda kelle vari tema eluretkel püsib
II Ptk.
*** Tee ema juurde *** 1 Linn see öises varjus püsib tumehele - justkui süsi - hõõgub kaminas ja varjun'd sinna vihaleek mis hõõgun'd varjul kõigi teiste ees kuid eal ei ole surnud see.
2 Justkui säde pimedusest, neiul käsi mõõgal püsib et saaks mees kel vereiha pooleks raiutud sest puhas liiga kaua püsind tera sööstab, lõikab, surmakisa
3 jaamas putkas - tiilfoniga- oot'vad mehad, tähtsad ninad Neiu abistajad need kes tal liidus sellel teel surmavastu mida kõnnib neiu kes on hetkel rongis
4 Kohtumine aset leiab sõnab piiga - pilku ei peida - "Mitte selleks pole ma tilnu'd et rämpsu hakkida, visklemas on meel mul sees, et ette satuks, teat' küll kes.
5 Väärikaim see meestest vastab sammu neiu poole astub "Saya, tean kuid rahu hoia küll see päevgi lõpuks koidab vaid veidi aega hoia viha Vägevaim neist varsti kohal"
6 Kuid siis ilmisks tuleb viga rongis mitme vaguniga Poln'd see deemon kelle tappis saya - noorik- usinasti kuid mure lükkab meha mustas eemale " pole miskit hukas"
7 Lahkub Saya tusas meel neab, et temas vihameel- mõistuse tal hetkeks tappis tasuihk see maha mattis, äratundmis vägivõime kuid siis mõte- "persse kõik see"
8 Õhtul külastab veel piigat, mees kes päälikuks tal liigas, lohutama tuli teda et on siiski lõpuks keda otsin'd oma sõjateel kohal, deemon Onygen
9 Hommik öösse valgust paiskab, linn mis merelegi paistab. Hommikuses valges särab merelegi paistab ära Shayal puhkeaeg siis see Öösel vohab sõjaleek
10 Pole kauaks antud päeva pimedus koos kurja väega taganema sunnib valge paljastab ta oma palge selle sinkjas tumemusta tema jüngreid välja tulvab
11 saya liikumas on linnas et saaks rahu verekihka' rahuldada deemon'veres leida koha inimperes et saaks lõpuks tema hing puhata kui suikuv lind
12 Kuid on tumeduse palged Tuhanded kes linnas valvel juba leiab saya ennast seltsiks ainult keegi piiga ennast kurja laste keskelt kuid juba mõõki hõbeehteis
13 Tulemusi pole vaja pikalt ette ennustada ei saa jagu surmaväed sellest kelle karmis käes mõõk kui õhku mitmeks lõhub iga löök ke'l tapvalt tõhus
14 Pole põgenemas paha pole kedagi neist näha mujal vaid kui maas ne laibad koletuna sellel vaibal Seiasab tüdruk - Saya see kuid oh häda, üks värd on veel
15 Deemonitest kõige visam haarab sülle võõra piiga lendab sellega kesk taevast lahku lillalt verevaibalt Sayagi ei püsi paigal katustele teekond algab.
16 Katused mis palju näinud paljudki neil ennem käinud kuid ei ole sellist tampi toimumas, mis siia kanti surma märatsuse tahtest' öise maailma mustast palgest
17 Saya deemoni siis püüab kinni katusel ning hüüab "Onygen su verd ma ihkan millal sind ma lõpuks kohtan talle siin ei vasta keegi deemon ründab tapaleegist.
18 jäin siis kuhu, ah kuri ründas verest tilkudes veel tormas et saaks mõlemal me piigal kustutada eluküünlad viia ära pimedusse noored tütred, peaaegu lapsed.
19 Saya mõõk siis õhus välgub haavaleeki sisse paiskub deemonisse kelle tiivad järsku laiali siis löövad kaob ta õhku, et saaks ära mõõgajuurest vihisevast.
20 Saya jälitamas kurja katalt katusele tormab jälitamas deemonraiska kelle veri õhku roiskab kuid on saanud eduteed deemon kellel must on meel.
21 Jälitades lendvat kratti Saya jõuab autoparki 16 tonni ratastel juba veereb mägiteel teda ajutiselt teenib võõras piiga kelle leidis.
22 All on järskus - mägiveer seal kus tuuled paisk'vad teel Saya, piiga, sõitmas need jälitaams seda kes otsimas nüüd pelgupaika sel't keda Saya näha tihkab
23 Kuid oh häda taplushaldjad pole hoidmas oma süli valla et neil võitlusõnn see kestaks pikal taplusteel neid saadaks Nii on järsku tonni 16 ümber, neidel veri juustes.
24 Paitab Saya silmalaugeid puudutus nii leebelt malbe kutsumas ta ära külma maailmast mis nüüd kadus julmalt kuid siis järsku kaob see ära Miski tuttav silme'es särab
III PTk
*** Ema *** 1 Keset hääb'vat udulaama aasa rohelus ning taevas kollane vaid püsib valgus Maja ümber uduks tardub. Pada tulel ammu ei kee sest maha jäet' see külake
2 Saya ennast püsti hoiab mingi mõte peas tal loidab ning siis saabub Onygen Ristunud on nende teed Kohas kus need lahku kisti Tuule vooges kaduks kanti
3 Lähenenud Deemon sõnab "Saya miks sul mõtteis pole minu vastu ühtki tundmust, soojust, armastust või hellust Kas on aeg see tolmu pühkin'd armastuse jäljed katnud"
4 "Miks ei tunne omasugust kas ei verehääl se' kutsu Kas on väeti inimsugu minu kaotan'd mõttekodust miks ei tunnisa sa ikka seda, et sa minu plika"
5 "Miks on kurjus sinu pilgus Miks vaid vihaleek see välgub Miks sa ei taha oma emalt võtta vastu seda mida temal anda sulle oleks et sa inimkütkeist tuleks.
6 Kuid on sealgi võõras piiga leidnud malaka ning sinna hiilinud kus veel Saya ema tütrega seal kõnelemas ning ei silmas miskit väret kaika hoop nüüd tagant pähe.
7 Udu tagasi on laskund veel päike seda murda katsub kuid ei suuda kiired nõrgad parandada murtud lõnga mis on katkend sadu aastaid, tagasi ning korraks leitud.
8 Õhku rebestavad hoobid külmad , teravad kuid nooblilt Sätendades lõik'vad õhku majesteetlikust neist vohkab sest se' ei ole taplus enam vaid on ettemääratus see keemas
9 Kuid on määr'mas ema rõivu veresoe kui lõikaks lõivu sel' keda lootus kandnud siia tütart veenma, koju viima oma järkse mõõga otsas kätte leidnud teda saatus.
10 Udu järsult tihenenud ainult kriise lõikab seda keset koolnud rohuaasa koolnud süda nutmas taeva ümbritsemas valgus valkjas teda - Saya Ematapjat.
*** *** *** *** *** *** ***
hinnet ei pane, aga saate treileri ja mõned tapluspildid e. corpus delictid, oma ema mõrvamise kohta Saya poolt.
98. aastal istusin lollidemäe murul ja libistasin õlut koos tüübiga kes rääkis, et tahab teha vilmi mida saaks vaadata nii maal kui merel, õhus kui ka vee all. Tegelane oli üldse suh't wierd, nimelt oli ta enda kilekottidele nimed pannud , kartis oma ninakolle, arvas, et inimeses on 10.000 liitrit verd ning peamine koostisosa on roheline plastiliin ja pildistas mingi parmu okset iga nurga alt. Lõpuks korjas veel taara kokku ja läks minema... Tüübi nimi oli Gabriel Bartalos ja tema unistuste vilm nägi ilmavalgust 6 aastat hiljem ja kandis nime "Skinned Deep"
Kirjasõna ei ole selle kirjeldamiseks veel valmis.
Lisa 1. Kuimainitud kilekoti friik oleks tahtnud teha tõsist slasher-it siis oleks sellest gaad deemm äge silmavara tulnud, vilmi esimene pool oligi tore, lustlik ja naljakas ning slasherite puhul ei saa ju rääkida stseenide kopeerimisest või muud moodi teistest samalaadsetest funki võtmisest kuna nad ongi, nii ülesehituselt kui sisult üks - ühele samad. Teine pool vilmist läks , aga täiega sõnnikusse kuna esimeses pooles viljeletud "karakter=lõik-plärts-kill" vilmist üritati teha mitmekülgset ja haaravat linateost e. siis toodi sisse zanri väliseid stseene ja süzeekäike(loe kopeeriti teistest ja parematest vilmidest)ning üritati luua pingestatud ja elektrit täis õhkonda millest tuli välja mittemiski- ja isegi mitte just eriti vaadatav mittemiski, pingelisest mittemiskist rääkimata.
Tahan öelda seda, et sitasti tehtud "terariistade kasutamise abc"-tüüpi vilmid on alati naljakad ja silmi paitavad, aga pingestatud miljööga anti-pingelised vilmid on lihtsalt igavad ja parim mis nende vaatamise jooksul juhtuda saab on see, et arvutaja ütleb üles, plaat läheb põlema või ülalkorrusel tekib uputus.
Säästuvilmide kategoorias: 1/5(liigne ikaldus isegi selleks, et selles zanris läbi lüüa, maksis 14.90 aga paistis rohkem ebaõnnestunud 99 eekuse vilmi moodi) "SAA ÜKSKORD LÄBI!"vilmide kategoorias: 0/5 - ei saanud ja ei saanud ja ei saanud läbi. Pohmellivilm?- NO! (See , et ma ei näe põhjust seda kaine peaga vaadata ei tähenda, et ta pohmakaga vaadata kõlbaks -venis nagu kuketatt ja 14.90 eest olen ma harjunud rohkem nalja saama.Naljakamaks ei teinud seda ka läti keelsed subtiitrid)
Kokku: 1/11 - Ei pohmakaga ega ka mitte kliiniliselt surnuna vaadatav.
Screen shote ei saa kuna see eeldaks osalist vilmivaatamist.
Miroslav Žamboch «Dlouhý sprint s ozvěnou»
-
«Dlouhý sprint s ozvěnou» (2009) on kui kirjastusalase kompromissi
kuldlõige.
On populaarne autor Miroslav Žamboch ja tal on väga menukas esikromaan.
Taha...
Ready or Not (2019)
-
[image: Poster]
Hea koguse huumoriga slasher, mis annab juba varakult mõista, et seda ei
tasu liiga tõsiselt võtta. Panused on peategelase jaoks küll kõrg...
Serva pidi Rutgerist
-
Ma imetlen teie kannatust, kallid lugejad. Käesolevat aastat on juba
sedapalju käinud, et viisakamad kuukirjad on kaks korda ilmuda jõudnud. Ma
jõuan aga...
HÕFF 2019
-
Ma ei tea, kas mina olen vanaks saanud, kuid tänavune HÕFF hiilis suurema
kärata ligi, festivalipäevad said kuidagi jube kiiresti läbi ja on nüüdseks
tahav...
Lethal Target (1999)
-
Olete kunagi mõelnud, et milline võiks välja näha Alieni erootiline
versioon? Mina ausalt ei olnud aga tundub, et mingitel meestel ei andnud
see idee en...
Postinstrumentum
-
*Postinstrumentum*
Trash Can dance 2017
TCD 139 kassett
*A : X (Red) *
*B : X (White)*
Kestus umbes 88 min.
Kogus 70 tk
Kasseti hind on *4* eurot
Huvi k...
The Dark Knight Rises (2012)
-
Kurb kui filme rikuvad dokumentaalsed sündmused. Eelmist Batmani segas
vaatamast toreda noore näitleja surm ja nüüd siis see tulistamine kinos.
Õnneks...
Evil Dead - kurjuse mitu nägu
-
Režissöör Fede Alvarez pälvis esmakordselt filmimaailma tähelepanu 2009.
aastal kui veebikeskkonda jõudis lühifilm "Panic Attack!". Peaaegu 5
minutit kes...
Morgue's Last Choice - 7511
-
Morgue's Last Choice'iga olen ma varemgi kokku puutunud: detsembris
arvustasin nende ühisplaati EDASI-nimelise bändiga ning aastate eest
kirjutasin nende ...
Legion (2009)
-
Leegion (ladina keeles tähendab legio sõdurite värbamist) oli Vana-Rooma
sõjaväeline üksus. Suurus ligikaudu 5000–6000 leegionäri pluss mitusada
ratsaväela...
Adventureland - pöörane suvi (2009)
-
Lavastaja: Greg Mottola
Osades: Jesse Eisenberg, Kristen Stewart, Ryan Reynolds, Martin Starr, Bill
Hader, Kristen Wiig jt.
"Adventureland" on film, mis ...