Katie Morgan on Sex Toys e. Katie Morgan on seks-asjade peal

Katie, Katie, Katie... Pärast Kevin Smithi filmograafia fännamist on minust saanud ka Katie Morgani austaja. Ta jätab mulle kuidagi väga klassikalise pornostaari mulje oma rõõmsa naiivsuse, blondide lokkide ja silikoonõhupallidega. Isegi tema lapselik hääl lisab tema võlule aina juurde ja paneb mind kohati imestama, et antud combo ei mõju selle naise puhul tüütu ja negatiivsena. Kes teab, võib-olla on asi lihtsalt minus?

Tema lühike tutvustav video teatud sorti lelude ja nende ajaloo kohta (mida ükski endast lugupidav jumalakartlik tubli tudeng nagu mina mitte kunagi ei kasutaks...) on hea näide Katie armsusest. On teemasid, millest oleks võinud suts pikemalt rääkida (bondage) ja teemasid, mida ta üllataval kombel üldse ei puutunud (anal). Kuid asjadest, millest ta rääkis, tegi ta seda piisavalt huvitavalt ja konkreetselt, segatuna klassikalise infomercial muusika ja tobedate naljadega – nii et igav igatahes ei hakka.

Ilmselgelt jääb 27 minti liiga väheseks, et põhjalikult rääkida seksmänguasjade ajaloost ja teatud esemete suhtes tsiteeriksin Katie’t ennast: „You have to be pretty bored to come up with stuff like this...“

Sellegipoolest annab Katie Morgan hea ja humoorika ülevaate, olgugi, et mõned naljad ajasid pigem naerma mitte seetõttu, et need head olid, vaid kinda vastupidi. Lühike hea tuju ja „oot-ma-ainult-hästi-korraks-tšekin-iha24-kodulehte“ tekitaja, kellele antud teema peaks huvi pakkuma. Ja kammoon, pisike kogu vanamoodsatest seks pildikestest ei tee kellelegi liiga – minu arvates parim osa selle video juures!

H: 6 e. Paluks mulle ka nüüd üks CyloRack jõuludeks :)

Comedy Estonia Tartu: Bill Hicks Movie Night e. Occupy "Athena"

Athenas istumisest on juba rohkem kui nädal aega möödas, kuid see ei takista minusugusel überblogijal sellest alles nüüd korralikult kirjutamast – nagu end välja vabandatakse: „kaua tehtud kaunikene“ võimidagisellelaadset..

Ma olen 100% veendunud, et olen varemgi Athena kinomaja Tartus külastanud, kuid see võis olla ka mõnes muus elus/dimensioonis/unes. Misiganes hägused mälestused mul sellest kohast olid on nüüdseks asendunud väga positiivse arvamusega. Also – kinosaal, kus on SOE istuda? Kinosaal, mis EI lehka popcorni järgi?? Ja kinomaja, mis ilusti distractib MNC’d õlledega, et ta filmi ajal nihelema ja vinguma ei hakkaks??? Approve!

Filmid filmideks (neist pikemalt allpool), kõige positiivsema ja teravam muljed jätsid ikka kohalikud - Louis Zezeran ja Stewart Johnson. Live stand-up on alati meeldivam ja meeliülendavam, ning need kaks noorhärrat tulid oma töödega hästi toime. Kahepeale suutsid nad rahva korralikult naerma ajada ja õhtu nii sisse juhatada kui ka mitte lasta sel ära vajuda. Kudos!

American: The Bill Hicks Story (2009)

Juba enne antud doki vaatamist teadsin ma nii üht kui ka teist herr Bill Hicksi kohta, mistõttu polnud minu jaoks ühtegi väga šokeerivat hetke. Paar uut teadmist sain loomulikult juurde, kuid muidu ma lihtsalt vaatasin ja noogutasin targa näoga kaasa enamus ajast... In my mind!

Mulle tegelikult istus stiil, kuidas antud dokk oli kokku pandud. Ilmselgelt polnud fotodest animatsioon maailma kõige originaalsem tegu, kuid see oli kuidagi... Hea vaheldus tavapärastele dokkidele, mida ma hiljuti ilgelt palju vaadanud ei ole. Kahjuks, hoolimata naljakatest klippidest Hicksi stand-up’idest, mida ma näinud pole, ja huvitavatest lugudest, mida ta sõbrad-perekond usinalt jagasid, venis film liiga pikaks. Seltsimehed minu ümber lugesid peas aastaid tema surmani ja ma lihtsalt imetlesin vahepeal liikuvat õhku.

Ja tõesti – pärast tiitreid visata veel paar viimast kildu ja klassikaline „Stand by me“ stiilis „mis kellestki sai“ montaaž? Kas keegi tegijatest tõesti arvas, et see on parim viis, kuidas lõpetada dokki maailmakuulsa koomiku kohta? Nojah siis...

Lihtsalt öeldes: muidu küllalti hästi tehtud ja huvitav dokk (eriti, kui sa ei tea mehe elulugu juba ette ära), kuid mingi hetk võib hakata unele ajama.

H: 5

Bill Hicks: Revelations (1993)

Revelations oli kõige esimene stand-up, mida ma seoses Bill Hicksiga nägin, ning nagu esimene kordki ei köitnud see kord ka see kauboi algus mind absoluutselt. Video vähemalt mitte – Hicks võis osata küll monolooge kirjutada ja laval inimeste peale karjuda, aga veenvalt ja kaasahaaravalt teksti lihtsalt esitada... Njeeh, pole tema säravaim külg ausalt öeldes. Samas, kui ta hellfire ustest väljus, pilk maas, relvastatud kaabu, keebi ja irvega, siis oli minu pilk küll naelutatud.

Hicksi jutus on alati pointi olnud, mõtlemapanevat pointi isegi, kuid kahjuks on praeguseks vahelepuistatud naljad väga out-dated (ja tunnistan ausalt, et paarist viitest ma ei saanud lihtsalt aru – kas need olid liiga Ameerikasisesed/ajastusisesed või on viga minus...). Tema goat-boy rutiin pole mind ka kunagi köitnud, võib-olla esimesed paar sekundit ajavad jah muigele, aga muidu on see trikk lihtsalt tüütu, pikk ja tüütult pikk ja veniv pealekauba.

Muidu ühe korra, võib-olla isegi paar korda pooleaastaste vahedega pole asi nii hull. Sellest, miks ta nii kuulsaks sai ja miks teda nõnda hinnatakse, sellest saab küll aru. Mõtlemapanev ja osava jutuga mees oli.

H: 7

All in all, goat-boy’d ja purjus välismaalaste konsentratsiooni eirates, oli meeldiv õhtu. Heade mälestuste, sooja saali ja naeruhetkede eest on Athena kino comedy night ära teeninud küpsise minu silmis.

Kiidan heaks ja luban jätkata J

H: 7

Kellel jõudu ja jaksu, siis väidetavalt peaks novembri alguses järgmine samalaadne üritus (järjekorras kolmas) toimuma.

Athena kino koduleht

Le Compotieux 10 e. filmiriba filmidest..

...millest ma ei näe põhjust/ei oska/ei viitsi pikemalt kirjutada.

Defamation


Komöödia, mille koostiseks on kulunud naljad, kulunud stoori, kulunud osatäitjad ja kulunud legend, mille vastu võitlemiseks kasutavad juudid selle legendi lõkkele puhumist ja selle vääraks tunnistamiseks, selle mitte ümberlükkamist...meigib senssi, eks ...
Igastahes jah, tulemuseks on see, et kui filmis Iisraeli koolinoored Poola, Auschwitzi muuseumi lähevad, siis on nad eriti range valve all, sest neile teadaolevalt tahavad kohalikud neid ööpäevaringselt kividega loopida ja lisaks kammivad öösiti hotelle Iisraeli rikkumata vere järele janunevad neo-natside hordid - Land Of The Dead-i olete näind, umbes nii...vist... või pigem mitte.
Nuh-jah, imelik eksole, aga kui arvestada seda, et Eestis põletatakse üleöö Vene lasteadu, peetakse marsitaktis vana ja uusnatside rongkäike ja plaanitakse kolmanda maailmasõja vallapäästmist, siis polegi nagu suurt midagi...
Ühesõnaga -

Gross-Estland: 1

Iisrael: 0

H: 5/10 e. midagi, aga mitte midagi uut, ega huvitavat kui juudiposist autor v.a.

Formula 51-i...


... plaadi pistis mulle Pöfpöf-il näppude vahele Onu Kalver ning erinevalt tema sünnipäevakingist, ehk Primeval-i plaadist, see plaat isegi töötas.
Sama saab põhimõtteliselt öelda ka kahe ülejääud plaadi kohta, mille ta lahkelt jalust ära andis, ehk siis jah - ülejäänud kaks plaati ka põhimõtteliselt töötasid.
Kuid siinkohal koputan ma nüüd nõudlikult kingalusikaga lauale ning palun ettehõigatud teemast mitte väga mööda laskuda ning kirjeldada hoopis lähemalt filmi - milleks on siis F-51 - nõrku, keskmisi ja häid külgi.
Siinkohal ma vabandan muidugi ja mainin koheselt, et tulles tagasi alustatud ning kiirelt kaotatud rajale, tahan ma öelda, et Valem 51 lendas silme eest läbi juba kolmandat tiiru ning vahepeal oli mul ka endal mainitud kinufilmi ausalt omandatud DVD.
Viimane läks küll suht segastel asjaoludel üleliidulise ja äärmiselt teenelise seinakapiomaniku - Lassie - seinakapist kaotsi, aga ega see kaotsiminek nüüd filmi otseselt halvemaks tee.
Ehk siis - jätkem meelde, et seinakapp on üks asi ning kadunud DVD teine, ehk oleme jõudnud valemini, mida võiks lahti seletada nii, et kui esimene kaotab tühjenedes oma väärtust, siis plaadi kadumine ei suuda filmi väärtust kuidagi alla tõmmata - ja nüüd üks Halleluuja selle peale, ehk võrdusmärgi taha ning üldiselt hakkaks ma nüüd hoopis parema meelega hinnet heitma..

H: 6/10 e. suht mõnus üle keskmise jantfilm, kust mõistlikkust ei tasu otsida ning kõrgtasemel janti paraku ka mitte...


Watership down


Kamp jäneseid ja valjuhäälselt tüütu lind otsivad endale uut kodu - vah nii !
Uskuge või mitte, aga nii ongi ja laske kasvõi üks sarviline selle peale lendu...

H: 8/10 e. Kamp jäneseid ja valjuhäälselt tüütu lind otsivad endale uut kodu. Okei, lind ei otsi endale, vaid hoopis jänestele - jajah !

TARTUFF 2011 e. tagantjärele tarkus

Tartuff-iga läks nagu läks, ehk siis osalusprotsenti kahandasid nii vihm, Winni Lõunaosariikide turnee, laiskus, puhas väsimus, kui ka huvipuudus paljude näidatavate filmide vastu. Fakt ju siiski, et kuni 80 % säänsete festivalide filmikavast on parimal juhul kõlavate režkanimedega keskpärane rämps, 10 % omab mingit camp-väärtust ja 10 % on siis see osa, mida tõesti vaadata tuleks.

Näitusena jätsin ma silma pilgutamata vaatamata Von Trieri Melanhoolia ja inimeste järelreaktsiooni järgi ei ole mul põhjust oma otsust kahetseda.

Les amours imaginaires(Heartbeats/Kujuteldav armastus)

Oli siis üks sellest 85%-i kategooriast. Tean, et keegi pole täiuslik ning eksimatu, aga Ematapu tegijalt poleks ma sellist mittemidagiütlevas käändes tühipunnitamist ja klassikaliste väärtstseenide mõttetut sissetoppimist küll oodanud.

Kunst kunstiks, aga ilma värskuse või originaalsuseta on see tühi ja labane kopeerimine ja kopeerimine ilma omapoolse käejooneta on parimal juhul mõttetus ning halvimal juhul plagieerimine ning pehmelt öeldes, mitte just väga aplausiväärne nähtus.

Ehk siis tegemist on filmiga mida on sekund-sekundihaavalt tehtud kindla sihiga filmimaailma ruigavatel suureunuhhidel orgastilist kõhulahtisust tekitada.

Veel rohkem lahtiseletades on tulemuseks film, mille puhul kasutavad need teatud isikud sõnaühendeid nagu sissetoomine, austusavaldus, sügavkummardus ja mille kohta kirjutatakse kümne aasta pärast vabandavalt, et: "Dolani teine ja kahtlemata nõrgeim film, mille tegemise ajal ei olnud tema käekiri veel nii väljakujunenud ja tänu noorusele või liigsele entusiasmile bölaböla-onaona" .

Veame kihla ?

H: 2/10 e. Kas keegi teab raamatut "Teeme ise väärtfilmi - 100 punkti raudvara" - ei tea? - Dolanil on see igastahes olemas. Vaadake Heartbeatsi ja veendute selles.

Lääs on Lääs (West is West)

Jäi paraku poolikuks, kuna hetkel mil ma filmi süvenenud olin, ühinesid minuga Eva ja Maarja ning tulemuseks oli filosoofiline arutelu filmifestivalide võimalike arengusuundade üle, peale inimkonna edasitungi avakosmosese äärealadele.

Aga sellepõhjal mida näha õnnestus võib öelda, et suht muhe vaatamine, ehkki tagajalgadele ei ajanud, sest istekohtade puuduse tõttu olin ma nendel juba kümme minutit enne filmi algust.

H: Cancelled

Benda Bilili !

Ei tahaks küll mingite raamide pooldajana näida, aga minu arust on dokkfilmi soovituslik maksimaalpikkus siiski 50 minutit(või 30 min per seriaaliosa) Erandiks muidugi variant, et tegemist on filmiga, mis lisaks põhipunktidele üritab pilti veidi laiemalt haarata.

Viimase puhul küll säänsega tegemist oligi, aga laiemalt haaramise, ehk siis Aafrika probleemide näitamisega kahjuks rohkem kui väherahuldavalt hakkama ei saadud, sest dokkarist ma ootaks eelkõige informatiivust.

Pean silmas, et kui tahad midagi näidata, siis näita ja rohkem ning soovitavalt seda mida pole juba kümneid tuhandeid kordi näidatud.

Aafrika probleeme puudutav osa oli see nn. tüpaaž, ehk kehvem/korduv osa samateemalistest filmidest ja sissetopitud ning keskel näkkukargav ja lasteaiatasemega lavastatud peksusteen oli debiilne.

Muus osas aga pole palju jonnida. Lisaks usun, et kodus vaadates poleks ma filmi pikkuse üle niipalju kräununud ning lastehalvatuse ohvritest bändimeeste tegemisi-toimetusi oli koos Lassie, Eva ja Isa Pjotr-iga* ( high-five! ) lausa lust jälgida. Kirsiks tordil oli veel ühe kaasvaataja poolne noomitus, hirmsõna "neeger " kasutamise eest neegrite aadressil.

H: 7/10

*Kaugemal veel: Dream, Cockrane, Onu Kalver, Jaanus(?)

Mar Adentro ( The Sea Inside/Sisemeri)

On nüüd see koht kus ma tahaks kirjutada hoopis paar sõna sipelgafilmist, lüüa post kinni ja kaduda kööki midagi söödavat vaaritama ning seetõttu ütlen et oli hea, oli ehe näide sellest, et ka kulunud teemal annab head ja omapärast filmi teha.

Minupoolt kardetud ja Eesti filmile omaseid jõllitussteene praks polnudki, Heartbeatsi madalikule ei triivitud ning seetõttu jäin - hoolimata minust paar rida eespool istuva potentsiaalse naiskorvpalluri taha peitunud subtiitritest ja minu all lagunevast toolijalast - nii filmi kui ka selle vaatamisega igate rahule.

H: 8/10 e. jah, edaspidi paluks tasapinnal paiknevate tooliridade korral panna subakad ülesse.

Empire Of The Ants ( Sipelgate impeerium)

...Antsude impeeriumist ei viitsi ma ka eriti kirjutada ning lihtsalt mainin ära, et keegi pahatahtlik inimene oli korraldanud selle vaatamise hirmebamugavate istekohtade ja võimsate kõlaomadustega Vanemuise ringauditooriumis. Viimase "pisiasja" tõttu jäi arusaamtuks 75% tekstist ning ka see oluline seik, et miks kuradi pärast oli seal jäätiseputkasse topitud sipelgas, kes inimestele mingit aurumälli näkku puhus ja mis mäll see oma olemuselt oli ? Sipelgamäll?

H: 8/10 e. olenemata sellest, et vaatamismugavus võrdus Dr. Mengele protseduurideruumis viibimise või Hispaania saabastes kankaani tantsimisega oli film üks vana hea old-school horror.

Seega lõpetan ning mainin veel, et kuna erinevatel põhjustel jäid vaatamata:

As if i am not there,

Hold om Mig(!!),

The Pipe(!!) ja

Shan zha su zhi lian, siis võite mind alati neid vaatama kutsuda.

Dispatches: Beslan

Läks aega enne kui jõudsin ise Beslani tragöödiat puudutavate dokkarite juurde, ehkki tuleb tunnistada, et korra hoidsin küll raamatut näppevahel, aga teadmatus autori, tema meelsuse, ehk raamatu kalde-vaatenurga või pigem üldväärtuse kohta, sundis mind seda riiulile tagasi panema. Eks näis vb kunagi raban kätte ja loen läbi.

Antud dokkar oli nagu oli, tundus selline light versioon, et midagi nagu räägiti, aga põhiküsimus, ehk siis - Kes alustas tulevahetust, piiramise kolmandal päeval - jäeti vihjamata, küsimata ja uurimata, ehk siis vastamata.

Siis kui Beslani tragöödia veel aktuaalne oli - ei lähe pooltteist kuudki, kui surnud lapsed ununevad- kuulsin selle kohta igasuguseid versioone ja üks neist pajatas isegi selles, et Bassajev ise olevat lubanud tšetseeni terroristidega rääkima tulla..eeh... ei mäleta enam ja kui järgmise dokkari leian ja ette võtan, siis saan ehk veidi targemaks.

Kõnealune oli rohkem selline linnulennult ajaleheartiklite ja äärenuppude meeldetuletus.

Dokkarit saab vaadata seal: TopDockumentarys ja MNC VaatlusdiaariA on nüüd esindatud page-ina ka Facebuugis, ehk siin.

Sex In A Cold Climate Doc - Magdalene Asylums e. Iiri seksi eripära eelmisel sajandil.

...on dokumentaalfilm , mis lahkab St. Magdalena nimelise karistusliku kasvatusasutuse müüritaguseid sündmusi, ehk siis proovib vaataja silme ees lahti rullida, seda kohta kuhu veel 60 aastat tagasi oma ulapeale läinud Iiri tütred ja muidu hoorlusele kalduvad naiselemendid saadeti.

Olen varem kirjutanud paari sõnaga ka filmist Magdalene Sisters ning koos antud dokkariga võiks sellest väga hea õhtusisustus saada.
Minule isiklikult midagi uut küll ei pakkunud, aga väärtust see ei kahanda ning äärmiselt hea teostuse tõttu olen ma ülipositiivselt järelmeelestatud.
Ei mingeid lambanäoga näitlejaid, kes üritavad viieliikmelise joomakollektiivina Attila hunnikarja etendada, ega ka mitte allakäinud kunstnikunärusi, kes igaks juhuks veel rinnal "Rasputin-i" kirjega nimesilti kannavad.
Puhtalt terve mõistusega ellujäänute mälestused, mille ilmestamiseks näidatakse propagandistlikke dokumentaalkaadreid sellest kui tore kõnelalustes asutustes oli. Kahe peale lööb see mõnusa kontrasti ja kuna esineb ka teemasi, mida meenutades ollakse sunnitult kidakeelsed ning kasutatakse klomp-kurgus-kõnemaneeri, siis ei pea just kuigi palju mõtlema, et aru saada mis seis seal müüride taga oli.

H: 8/10 e. hea dokk, hea teostuse ja hea informatsiooniedastusega vangilaagrite ketist, mis Gulagilaadse ämblikuvõrguna veel mõnikümend aastat tagasi Iirimaad kattis.

Link Online-vahtimisele(Youtube, RealMNC82 Ch.)

NG: The Secrets Of The Viking-Warriors e. Salapärased tundmatud

Kui inimene hakkab vaatama dokkar-sarja, mille pealkiri vihjab mingile saladusele-mõistatusele või selle avalikustamisele-lahendamisele, siis oleks tal soovitav valmistuda selleks, et ühtegi saladust talle ei näidata ja kuna midagi ei näidata siis ka midagi ei lahendata.
See ei tähenda muidugi seda, et iga objektiivi ette kistud ajaloolane ei ajaks oma mulli sellise näoga nagu ta oleks antud teema avastanud ainuisikuliselt ning umbes 2 minutit enne kaamera käivitamist, aga see on juba selliste ühel ja samal teemal nämmutavate sarjade puhul üldlevinud nähtus.

Viikingisari ise lahkab kõigepealt viikingilaevade ehitust ja võrdleb neid tänapäeva jahtidega ning jah - tõesti, nende drakkarid olid ikka geniaalsed ja omast ajast ees asjandused küll. Kas see nüüd suurem asi saladus on, et neil sellised laevad olemas olid, on muidugi rohkem kui küsitav, aga see ka selleks.
Teine osa lahkab seda, et miks viikingikultuur hääbus ning selle teema haripunktiks jääb üllatav avastus, et jah - viikingikultuur hääbus.
Jällegi üks õnnestumiseubin tegijate korvi ning kuna suur saladuste ilmale rebimine on väsitav tegevus, siis rohkem põrutavaid asjalolusi letti ei löödudki ja jumal tänatud et nii jäi, muidu oleksin selle suure avastustehunnikuga veel päris oimetuks löödud.

H: 5/10 e. vaatamiseks inimestele kes arvavad , et viikingid olid kahemeetrised sõjard-hiiglased, kes peamiselt jõid verd või hoopis vägistasid ja jõid verd ning samuti ka neile kes arvavad, et keegi tõesti arvab, et nad sellised olidki.

Playlist: Secrets Of The Viking Warriors
Part 1-2

Horizon: Neanderthal e. They didn't listen !

Neanderthal oli siis dokkar kus üritati kokku panna nagu päris, ainult mitte eriti elusat neandertaallast ning vastata ammuilma oletusega vastatud küsimusele järjekordse oletusega, et miks nad siis ikkagi välja surid.
Njah - nagu oli ja ei olnud kah.
Kohati tekkis lihtsalt tunne, et vaatad filmi Ross Kempf with Scientists gang, kuna pidev korrutamine, et kui ainulaadne ning väganäitav ja paljuütlev ja kui kõigelevastav see nende projekt on jne, jne, jne.

Kui see närviajav korrutamine välja arvata, siis oli tegelikult tegemist igate kobeda lühidokkariga, kus olid olemas nii säästuteadus, säästueksperimendid, säästuiba ja see põhiline, ehk stoori, küsimus ja teekond selle poole, ehk siis hea ülesehitus.

H: 7/10 e. jah, sellise pohmaõhtase meelelahutusena täitsa ok.


Neanderthal (Youtube Link, RealMNC82 Ch.)

Neandertaallased kirjutavad kristallkolbale kirja.

Bedlam - The History of Bethlem e. ühe hullumaja lugu.

Tunnistan ausalt, et hakkasin Kessu poolt - aitähh! lav ju muz - mainitud dokkarit vaatama selges lootuses näha mingeid perversseid viiteid ja vihjeid elajalikele ravimismeetoditele, mida varasematel aegadel kõige effektiivsemateks meeleparandusviisideks peeti, aga jah...
Minu suureks meelehärmiks nimelt olid dokkaritreijad otsutanud teha ilusa ja ülevaatliku lookese Inglismaa kuulsaimast hullarist, mis algselt teenis oma kannuseid poolekohaga freakshow asutuse ja lõpuks nii mitmegi tuntud tegelase elupaigana.
Poolik töö, ehk pingestatakse küll pidevalt taustamuusikat ja teravdatakse hääletooni ning lisaks viidatakse pidevalt küll paralleelidele, küll kõveratele peeglitele, et a'la - Bedlem oli koht kus oli normaalne sel ajal kui väljas valitses hullumeelsus, aga mitte ühtegi tõestus, viidet ega midagi muud asjalikku selle lause selgitamiseks või paikapidavuse demonstreerimiseks ei poetata.
Samuti ei suudeta ei pinget ega ka pinevust üleval hoida mujal kui pealelugeva onu hääles ja sellest on hullumaja ajaloost rääkiva filmi kohta vähe ning ei kurja pilguga onu, ajutükeldamisstseen, ega ka mitte keerlev tool filmi huvitavusastet ei tõstnud ja ühtegi puudujääki need ka korvata ei suutnud.


H: 5/10 e. keskpäraselt mõttetu junn, mille parim osa oli James T. Matthewsi ja teda ahistava Airloom-aparaadi kirjeldamine.

Bedlam -The History Of Bethlem (LINK)

__________________________________________

PS. Tekkis isu "Blackstone-i varjud" uuesti läbi lugeda.

Airloom machine, millega prantslased kiirgust inglaste ajudesse pumpavad ning seeläbi nende mõistust kontrollivad.

Le Compotieux e. filmiriba filmidest....

...millest ma ei viitsi/ei oska pikemalt kirjutada.

The Cove

Tee mis tahad, aga mingit megamuljet see film mulle nüüd küll ei avaldanud.
Lõppu pandi küll üks tapvalt haige veristamisstseen, aga vahepeal aeti lihtsalt illi, pandi säästuteadust ning hiiliti võsas ringi selle asemel, et paar jaapani kalurit uimaseks lüüa ning delfiinidele sisse sööta.
Milles üldse kamm?
Jaapanlased on enivei mingid kahtlased tegelased ning minu teada on nad viimase 80 aasta jooksul tapnud korduvalt maailma viimast dinosaurust - millest siis järsku see suur tants delfiinikorjuste ümber õhku kerkis?

PS. Kuna ma kala ei söö, siis saan nüüd irvega pealt vaadata, kuidas hunnik kalatoidulisi filmiblogijaid üritab filmile kõvemaid hindeid pannes enda süümekaid leevendada.
Fish-wankers!

6/10

Skin

Nutu ja itkejoru tuleb seekord Hollandist ning tulpe ei näidata seal kahjuks kordagi - tuuleveskitest rääkimata.
Selles-eest on hunnik peresidemeid ning hapudest hapumate nägudega võrrimehi - olgu edasi.

PS. Kirjutasin sellest ennem pikema posti ka ning illisin maad ja ilmad kokku. Lõpuks otsutasin, et vaatan filmi ikkagi üle ning jah - oleks teist korda vaatamata jätnud, oleks tiba rohkem kui kaks korda parema hinde pannud.

3/10

The Shadow Of The Raven...

...on Hrafn Gunnlaugssoni vändatud kaarnatriloogia teine film, mis on kordades - ma toonitan - kordades parem kui esimene .
Tegelastel baseeruvat järjepidevust pole ning ka teema on veritasu teise võtmega esitus, ehk siis raha ja isiklike suhete asemel on sisse toodud faktorid hoopis Odin ja Valge Kristus.
Lõpp läks ainult turriajavaks kätte- kuradi Sly-DieHard-van Islandnegger raisk!

PS. (SPOILER /on) Ausõna, ma oleks Gunnile monumendi püstitanud, kui ta oleks lasknud sellel kuradi peategelasel lõpus lõplikult maha kärvata. (SPOILER /off)

9/10

The Prophecy 5 "Forsaken"

Parem kui neli ja edasiminekuid oli kõvasti, aga ise loodan, et parimale inglifilmile bekat-järgede tootmine on nüüd sellega lõppenud.

Esimese osa tasemest jäi puudu umbes miljard aastat evolutsiooni, aga kolmanda jalataldu suudab ta siiski õrnalt nuusutada.
Samasugune käkk, mis teine osa, aga jah... on veel see neljas osa.

6/10


The War Lord

Kõigist vähegi viikingifilmideks nimetatavatest viikingifilmidest jäid mul parematena sõelale kolm tükki*- esimene koht läheb The Vikings-ile ning teist kohta jagavad The War Lord ja eelpoolmainitud The Shadow Of the Raven.
Aga film on teises kategoorias siiski tipptase, viikngite teemat on seal vähe, aga varakeskaega on kujutatud nii, nagu see täiesti olla võis.
Terves filmis ei leidunud kohta, mille üle natukenegi iriseda, sest ehkki kergemaid puudujääke oli, oli nende puudujäämus pigem tingitud ajastule omasest filmikultuurist ja selle normidest ning minu eepiliste juuksehooldusvahendikangelaste poolt ärarikutud silmanägemisest ja kõrgele arenenud norimishimust.
Kõikide emade lahingu tiitleid ei jaga, aga seal oli võimalik, et parim kindluselahing ning minu jaoks on tegemist kõige parema ajaloolise seiklusfilmiga - EVER!

10/10

___________

*White Viking, Alfred The Great ning I Na Kamnjah Rastut Derevya on endiselt tabamata ja nägemata.

Fritsud ja Blondiinid e. Eesti - Läti ühisfilm

Alustuseks:Pealkirjas mainitud filmi tahtsin näha kohe, kui sellest kuulsin, sest aeg-ajalt esineb ka minul naiivsushoogusi ja reaalsustaju kadumist ning ma tõesti loodan, et baltimaade kinutööstused suudavad kunagi midagi vaadatavat välja pritsida.
Noh, pettuda tuli mul ka seekord, sest nagu kohalikule filmikunstile kombeks on, hüpati ka siin liigse kunstiprodutseerimise ja mitmekülgsuse esitamisega mittehakkamasaamise sohu ning sealt välja pääseda loomulikult ei üritatudki.

Mis toimus..

Ülepunnitamine ning poolel teel seismajäämine miljöökujunduses oli vast kõige ropum asi kogu filmis. Eriti häiriv oli üks saksa sõdurimundris tolbajoob, kes oma olekuga rääkis risti vastu peamistele põhjustele, et miks need Balti näitlejad fritsudena silmapaistvad ja välisvaenlasekuvandina nii usutavad olid.
Keskel sissetoodud "ülekuulamiskamber" oli ka puhas idiootsus või siis oleks tulnud vähemalt teeneline laulujuht  - Mart Sander - ülekuulajarollist minema kupatada.
No offence Mart, aga vale karakter- väga vale.
Pealegi ei tulnud ka siinkohal mitte kellegile pähe, et peaks poolel teel edasi liikuma ning ülekuulaja kombel mingeid teravaid küsimusigi esitama, mitte roosas ürbis näitlejal jahvatada laskma. Monoloogideks oleks nõukaaegse sisustusega pelmennaja palju paremini sobinud.

Aktuaalsete lähis- ja sisepoliitiliste teemade suvakorras sisseviskamine tundus ka selge ülepakkumisena, ehkki tunnistan, et korraks turgatas küll pähe seos lähiümbruslaste poolt mängitud filminatside ja idanaabrite kõnepruugis oleva sõna fashist kui baltlase sünonüümi kohta, aga sel juhul oleks pidanud teemat juba rohkem käsitlema, mitte seda poole filmi pealt veega alla laskma või veel parem - jääda balti natsi-näitlejatest rääkiva dokumentaalfilmi raamidesse, mitte üritada eestlaste kombel, tuhande asja korraga kokkumätsimise teel järjekordset kinematograafilist umbluud genereerida.

Kokkuvõtteks:

Njahh, teema oli huvitav ning minu teada pole seda ka varem käsitletud, aga arusaamatu tahtmine dokumentaalfilm palaganiga pooleks teha riisus vahu alt viimasegi õlle ning manin veel, et teise poole peal vaatasin mitu korda, et kui kaugele film omadega jõudnud on ning enamus viimasest veerandist oli suisa talumatu lindivenitamine.

Hinnang:

Eesti-Läti dokumentaalfilmina: 2/5 e. Eesti-Läti ühistööna valminud dokumentaalfilm.
Dokumentaalfilmina: 1/5- õppefilm sellest kuidas huvitavat ja originaalset teemat mitte ära kasutada ja produkt lõpptulemusena pooles purjes põhja lasta.

Kokku:3/10 - ainus väärtus kogu filmis on kaadrid vanadest filmidest ning kui arvestada, et need moodustavad filmist umbes kümnendiku, siis on kolm punkti kuradi hästi antud.

Fritsud ja Blondiinid(2008)
Eesti-Läti
R: A. Tammiksaar
S: A.Tammiksaar, J.Kilmi

IMDB: 6.2/10(26 votes)

PS. Kui keegi teab veel mõnda mitteametlikku arvustust selle kohta, siis hõigake kommentaariumis. Piisab ka ainult blogi või lehekülje nimest.


Sry , lätlaste ja leedulaste jaoks ruumi ja viitsimist ei jätkunud, aga see-eest võivad kõik Leedu filmiblogijad riputada üles pildid ainult leedu näitlejatest ja lätlased fakk ohv! :)

Hooligan e. Briti impeeriumi kadunud hiilgus...

1985 aastal valminud dokfilm jalgpalli huligaanidest mõjus omal ajal shokeerivalt nii briti impeeriumi jäänustel kui ka mujal Euroopas.
Probleemiks oli see, et kui kohustuslikus korras reaalsust eitav meedia oli kirjeldanud Hooligane kui "Rassistlike Skinhead-e" ja "üksikuid väikseid jobukakkude gruppe", kes "kohe-kohe" paika pannakse siis film näitas mitmekümne liikmelisi ja isegi mingil määral organiseeritud rünnakgruppe kes linnast linna oma lemmikmeeskondi saatsid ja vastaspoole hoolsidega massiivseid rusikalahinguid pidasid.

Võrdluseks võib mainida, et umbes samasuguse shoki sai ka Eesti avalikkus seoses aprillimäsuga kus järsku avastati, et "mõnest üksikust tohlajohlakast" ja " muldvanadest punaveteranidest "on saanud üleöö mõnethandepealine kõikepurustav hord.

Film ise on nõrk, natukene räägitakse küll vutihuulide ajaloost, aga kuna see põhineb ainult paaril dushijoonistusel, suvalisel filmilõigul piljardimängust ning maksimaalselt 20 lausel siis ei saa seda isegi parima tahtmise juures pidada mitte ajaloolist tausta tutvustavaks osaks, vaid lihtsalt filmitäiteks virutatud vahejupiks ja "Kuna tegelikult on jalkahuulide näol ju tegemist siiski lihtsalt ühe osana igasugustest rusikakangelaste gruppidest, kes lihtsalt ennast rohkem avalikkusele demonstreerivad" siis polnud neilt ju ka midagi erilist küsida ning enamus filmist joostigi lihtsalt poistel kaameraga järel.

Üks moment siiki oli mis mulle silma jäi.
Nimelt küsitakse ühelt kutilt selle kohta, et miks on mustanahalisi hooligane palju vähem kui valgeid.
Vastuseks kõlab igate aus ja loogiline jutt mustade, valgete ja asiaadikogukondade kooseksisteerimise teemal ja - "oh sa püha müristus"- selle taustaks polegi hiljem meeldetuletavat haakristi lippu monteeritud, rääkimata pooletunnisest "selgitavast" arhiivikaadrist, milles näidatakse Auschwitzi koonduslaagrit.
Ja kõigele lisaks oleks tulnud selline küsimus esitada ikka mõnele "BNF"*-i mehele, kellel on haakrist otsaette tatoveeritud, aga mitte mingile nunnukutsu välimust omavale tüüble ....häbi Thames ...häbi ma ütlen!


Kokkuvõtteks

Aga jeh...ei midagi väga huvitavavat ja pigem nõrk kui keskpärane, aga kuna ta kestab alla tunni siis ei ole vaatamine eriti tervist kahjustav.
Miinimumbaas, aga siiski....

Hinnang

Sa-saad-targemaks-vilmina : 2/5 e. EI saa, nii palju teab vast igaüks juba kellega nende näol tegemist on.
Dokumentaalfilmina: 3,5/5 e. tundub, et tegijad ei saanud ise ka aru, et kas nad peavad esitama huligaane mõttetute ja ohututena või vastupidi...
Pohmakaga?:(-0,5) Ei ole mõtet sest võib tekitada mõttetegvuse kiirenemist ja see pole hea.

Kokku: 5/11 - see ei ole hariv, see ei ole huvitav, seal pole seksi ja keskpärase tudengiprojekti maitse on ka man'.

Mujal ilmas.

Trash rääkse kah - seal! Hindas kah - nii: 2/5 !
PS. Blog.tr.ee search ei leidnud seda isegi siis üles, kui pealkirjale paar tunnussõna juurde lisasin. Pildivargus tuleb kasuks Virgo !
_________________________
*BNF- British National Front.

Kaanekujundus on küll asine ja
100 % reeglitekohane!

Sellist tüüpi poleks üldse tohtinud näidata,
rääkimata talle küsimuste esitamisest.