Puhastus e. Tavaängist verisem äng

Alustuseks.
Kuna ma filmiblogi teemal ametlikult magan, siis tahtsin ma seda hoopis Filmivaatluse FB-pagele kirjutada. Paraku sai tekst liiga pikk ja kuna pikemate asjade lugemine FB'st on valulik tegevus, siis kuulutan välja Ajutise Ärkamisaja ja kriban kogu krempli siia.


Niisiis, film nimega "Puhastus"

Võiks ju öelda lihtsalt, et Jokinen peaks ennast palama panema, ning-et Oksanen tuleks juba ainuüksi lolluse pärast üles puua ja sellega kogu jutt ka lõpetada, aga...
Kuna ma ei ole raamatut lugenud ja seega ei tea ka, et mis osa kuulub kellele ja mida polnud kuskil ja oli ainult kuskil, siis parem jätkan, ehk raiun paar mõtet kirjamärkideks.

Lugu ise, ehk see osa mis toimus kaugemas minevikus, oli iseenesest usutav ja ka vastuvõetav.
Vaimselt pooltõbine tsikk on ühest mehast - täpsemalt õemehast - sissevõetud ning enda positsioonide kindlustamiseks abiellub Jehoova tunnistajate stiilis parteikoosolekuid pidava punakommariga. Lisaks saadab ta ka enda õe koos lapsega Siberisse.
Meha aga vedu ei võta, istub kapi taga peidus, nuriseb supi üle ja proovib korraks isegi mõtsa pageda.

Keskmine eestlane muidugi puristab sellise "jama" peale kapatäie tatti põrandale, lööb rusikaga vastu rinda ning jõriseb paar rida laulust "Jää vabaks Eesti meri." Seejuures adumata, et tema mõminast aimatav viis pärineb hoopis lööklalulust "Julgesti vennad nüüd tööle", ning-et vajadus pooled sõnad mõminaga asendada, pole tingitud ainult alkoholijoobest.
Eestlaste rahvuslikku meelestust ülehinnatakse ja heroiseeritakse nii-vai-naa ja keegi ei taha tunnistada, et üksikisiku sisemine egoism surub igauguse massiisamaalisuse julmalt põlvili.

Ajaloolised, ehk Punaarmee julmusi näitavad kaadrid olid esitatud nii, et ajalugu eriti  sisse ei sattunud ning eraldi märgin ära selle, et ei ole teada ühtegi juhtumit, kus metsavennad oleks keset päeva, trikoloor uljalt õlal, mingit vallamaja vallutama kõmpinud.
See, et NVKD efektiivsus oli suurelt tingitud just nende lihtsakoelisest brutaalsusest, mitte piinamistoolidest ja valgetes kitlites mõrtsukarstidest, on Lääne, antud juhul Soome kodanikule, loomulikult mõistetamatu.
Eksole ju täiesti uskumatu, et igasuguste agregaatide asemel võib ülekuulatava lihtsalt põrandale lüüa ning saapakontsaga munadele suruda...aga see selleks.

Lähiminevikus toimuv osa oli see-eest üks ebausutavalt esitatud ja pealegi üsna igav okse vägivallast ja kannatustest.
Lühidalt öeldes, lihtsalt otsast otsani loll ja miskipärast olen ma veendunud, et inimene, kes paneb enda võltsdokumendil eesnimena kirja "Paša," ei ole võimeline isegi mingit taarapunkti-räkitit vedama.

Üldjoontes tuleb tunnistada, et kino oli siiski parem kui ma arvasin. See ei tähenda muidugi et ta hea oleks olnud, aga ...pohmakaga vaadatav.
Märksõnadeks: Loll gore, ülepingutatud vägivald, topakad ja oma aja ära elanud gunst-kaadrid ja...mitte üldse nii vilets näitlejatöö.
Muu hulgas esines ka usutavaid dialooge ja häid kaadreid, aga harva.

Lõpetuseks, et kui selle filmi olemasolu eest kunagi pooled eestlased maha lastakse, siis loodan, et pihta saavad need, kes selle filmi valmimise ja promomisega kuidagigi seotud on. Ma tean, et nii see kindlasti ei lähe, aga loota ju võib.

H: 3/10 e. juutuubist saadaval ja ega ta mujale väga passigi.

Filmijutu-Joonas: 2/10
Xipe: 6/10

Der Untergang e. kõik vuntsidega mehed.

Adolfiainelist möödapanekute jada alustas Hess oma raamatus Mein Kampf. Järgmisena kõmmutas üks puussepp viltu, siis liipas Stauffenberg valest uksest välja ja väidetavalt olevat ka Speer üritanud vanahärrat gaasiosakestega rikastatada.

Viimane läheb küll arvesse puhta ürituse või lolli mölana, aga see ei kõiguta fakti, et Hitler tuli Marsilt ja kadus sinna tagasi veel enne kui esimene Wechrmachti plekihunnik üle Poola piiri logises - killumees oli see Hitler, vat mis ta oli ja killumehed olid omal kombel ka kõik teised, kes füürerikaotust rahva eest varajata üritades endale kordamööda Reichwerke parukast meisterdatud vuntse ette kleepisid ja inimeste peale karjumas käisid.

Puhas pull kui senisündimata klassikut tsiteerida, aga iga pull saab ükskord otsa ning tulemusena tuli lõppfinaalis Reichtag-i piimamees maha lasta ning bensiiniga üle kallata. Selleks muidugi, et säiliks mingi eneseväärikus, sest vuntsidega onudesse suhtutakse suht valesti ja seda isegi siis kui vuntsid on parukast meisterdatud ning ainult võiduka lõpu nimel kondiliimiga ette kleebitud.

Igastahes jah - torukübaras mädanevaid jäneseid või varukasse marineeritud tuvisi võib igaüks välja rebida nii palju kui hing ihaldab ning seda isegi ilma valgete kinnasteta. Hitlerist usutava filmi tegemine on jälle vastupidine katsumus ning seda ükskõik kui mitu Melnikova-Tšjornaja nimelise naiskoondise eneseotsingut sul ka pappkasti pakituna keldris ei vedeleks.

H: 7/10 e. MNC arvab et seda tõde Hitlerist on juba nii palju, et ehk oleks aeg veel tõesemaks minna. Olgem ausad, kui Adolfil oleks õnnestunud sõda üle elada, siis oleks ta hiljemalt 1963-l aastal Kennedy mõrvamise eest üles poodud.

13th Street: 9/10

Tarieli

Filmiveeb: 7,7/10

IMDB: 8,4/10

Kindralid ootamas, et kelle kord on ennast taas vuntsidega näidata - oodatakse kivistunult vuntsloožmeistri otsustavat sõna.

U-47 Lt. Commander Prien e. Suur Metsavana-pettus

See algas sellest, et....

....Trashi-nimelises suhtlusportaalis andis filmiteadur M. von Vana mulle kindla lubaduse, et kutsub mind enda poole vaatama tšehhi suurfilmi nimega Stolen Airship ning ei ürita mulle mingit muud jura silmist sisse lasta. Lihtne ja suht aeglase taibuga poiss, nagu ma olen, jäingi uskuma suure filmimehe lubadusi ning neljaba olin nagu viis kopikat kümme minutit varem kokkulepitud kellajast Metsavana kinoflätis.
Ja kas film, mis suurele ekraanile ilmus, oli Stolen Airship - ei, loomulikult mitte.

Film, mis ei olnud Stolen Airship...

...oli hoopis peakirjas mainitud pealkirjaga saksa allveelaevaooper ühest tõestisündind allveelaeva kaptenist, kes peaasjalikult paistis silma sellega, et eiras kõiki allveesõjale/taktikale omaseid või pigem kohutuslikke raudreegleid ning ei päästnud matemaatika õpetajaid koonduslaagritest, ehkki teda korduvalt paluti.
Ilmse(lge)lt ei jätkund filmitegijatel lihtsalt raha, et näidata läbi okastraataia sööstvat ning takistavaid Ess-Esslasi puruks litsuvat u-booti, aga see selleks.
Oeh, igastahes olenemata sellest, milline Brien päriselus oli, jäi filmi järgi mulje, et tema tegudest kõige tähelepanuväärsem oli see, et ta kõige selle jama juures, mida ta korraldas, ellu suutis jääda.

Filmiõhtust...

...veel niipalju, et tänane filmiteadur M. von Vana, kes veel sügisel füüreri otsealluvuses oleval allveelaeval kurikuulsa Von Metsvana nime all Vaikset Ookeani enda raudse käpa all hoidis, üritas küll meie tuju üleval hoida põnevate jutustustega rõhust, suruõhust ja õhust ning poetas sisse ka vanu allveelaevniku mälestusi, aga filmi päästa tal sellega ei õnnestunud.
Meeldiva õhtupooliku eest tulebki pigem tänada härra Cochrane, kes oma lakkamatu, ehkki küll kohati lausa tüütuks kiskuva mulinaga*, vaatajate tuju üleval hoidis ning neid ka uinumast takistas.

Omamoodi "tänud" lähevad ka naabritädile, kes minu targu lahti jäetud välisukse tõttu midagi öörahust ja lärmist seletama tuli ning ukse sulgemisega mu põgenemistee blokeeris.

Hinnang numbris, lisamölas...

Allveelaeva filmina: 2/5 e. ehkki allveelaev oli olemas, sarnanes selle pardal toimuv pigem haleda parodeermiskatsega ning asja naeruväärsusest oleks ma aru saanud isegi meredehirm von Metsavana selgitusliku iseloomuga juuresolekuta.

Sõjafilmina:1/5 - kuna tegemist oli igas variandis halva sõjafilmiga, siis oleks mul palju targem ja taktikalises mõttes ka harivam olnud oma pisikeste viiking-kiisude pahategemisi-lammutustoimetusi jälgida.

Kokku:3/10 e. halb sõja, aga lõbus seltskonnafilm, sest üldjoontes ilkusime me vist iga teise stseeni üle, kuna mingit muud ainest see lihtsalt ei pakkunud ning von Brieni käsutuses oleva allveelaeva teemal jõudsime järelduseni, et tegemist oli ühega Hitleri kadunud wunderbootidest.
_________________________________
* Kuna Mina ja Metsavana tunneme vastikust saksa keele vastu ning keeldume seda oskamast, tegi Cochrane meile sünkroontõlget.

Harald Reinl - U47 - Kapitänleutnant Prien
U-47 Lt. Commander Prien
(Ger 1958)

Cochrane: 3/10
Metsavana: ?

IMDB: 6,1/10

Battle For Neretva e. Möllu, verd, pisaraid ja kõik see puhtas Ameerikamaa keeles

Sissejuhatav osa ja Onu Kalver:

Onu Kalveri õpetuse järgi saan ma aru, et tänast filmiposti peaksin ma alustama nii: Francis Ford Coppola kasutab Mario Puzzo maailmakuulsat romaani lõuendina, millele Marlon Brando ja Al Pacino hirmuäratavalt laia emotsionaalse spektriga näitlejatööde abil maalida filmikunsti Mona Lisa.
Paraku aga puudusid Neretva nimelisest jõest rääkivas filmis nii Coppola pintslitõmbed kui ka Brando-Pacino spekteremotsioonid ning seetõttu pean ma juba kirjapandud algust äärmiselt ebainformatiivseks ning keeldun tunnistamast igausugust seotust sellega. Lisaks usun ma, et kolmest mainitud seltsimehest vähemalt kaks pole kunagi Jugoslaavias käinud.
Igastahes alustan ma hoopis sellega, et hommikul tabas mind järjekordne juhtmepõleng peas ning pärast seda, kui ma olin sihitult kohvitass näpus ringi tuterdanud, kassipoegi ümber ajanud ning üritanud vaadata lühifilmi kolmest ülemeelikust tütarlapsest, mille kulminatsiooni ehk mutrivõtit laenama tulnud naabrimehe sisse astumise järel ma kogu krempli kinni panin, otsustasin ma peale järjekordset kohvitassi, et Onu Kalveri antud spikker on tegelikult äärmiselt hea alustus blogipostile, mis juba ammu kirjutamist ootab. Lisaks panustasin veel sellele, et väärtkirjanduse genereerimine ajab ehk juhtmed ka lahti, aga ei - ei ajanud.

Film ja Metsavana

Ehkki Metsavana on mulle andnud juba kaks aastat kindlaid lubadusi seda filmi mulle näidata/laenata, otsutasin ma siiski ebaviisakalt käituda ja ise filmi alla tirida. Jõle maotu tegu eksole, aga progressi ei saa peatada ning revolutsiooni rattad peavad ikka veerema üksikindiviidi enesearengu teel ning seeõttu võtsin ma otsuseks mitte oma inetu käitumise pärast vabandust paluda - vähemalt põlvili mitte.
Nii - seis on endselt hapu, isegi leebe Metsavana kallal norimine ei ajanud juhet lahti, AGA ma litsun siiski edasi.

Film ja Ameerika keel.

Oli faking dubleeritud jama ning ma vihkasin sellest igat sekundit, mil keegi mitte-just-eriti-anglo-saksi juurtega tegelane suu lahti tegi. Tahan dubleerimata versiooni ja seda huinanõõd ehk päälelugemist vihkan ma kõigi aegade kõige lõplikuma lõpuni!
Hindamisele ei kuulu ja pilte ei saa!
Tahate päris filmiposti?
Tahate pilte?
Tahate hinnangut?
Rappige Metsavana ja pekske teda, mina enam ei jõua.

Teised, kes said vaadata korraliku versiooni, hindasid seda nii:

Metsavana:9/10
Rotten Tomatoes audience:83%
IMDB: 6,7/10 ( 949 votes)

Le Compotieux 02/11 e. filmiriba filmidest....

...millest ma ei oska/ei pea vajalikuks pikemalt kirjutada.

Batman, Beneath Hill 60, Going Postal, Monsters
__________

Batman
(USA 1989)

89 aasta BM-i film on ehe näide, et Tim Burton suudab iga maailma oma näo järgi valmis maalida ning Johnny Deppi on tal selleks täpselt samapalju vaja kui raamatut "1001 näpunäidet algajale menurežissöörile".
Korralik gothic-rock ilma igasuguse neoontilulilu või muude arhitektuurialaste tobedusteta.
Lisaks suudab Jack Nicholson mängida välja kõige kickässima kurjami terve superhiirode ajaloo jooksul ning peamiselt väljendub see selles, et kui kellegil on huvi teha referaat mõne filmikurjategija ainetel, siis annab Jack-Joker oma kaasasündinud psühhopaatsuse, surmakunstniku kiiksu ja muidu kahtlaste meelelahutustega selleks ainet kui palju.

Tõsine killer ning DK-s ringilalisenud meigitud koll ei saa talle mitte ligilähedalegi.

H: 9/10 e. superhero filmide raudne number 1 ning enda isiklik lemmik.

Draama, Thriller, Äksõn

Beneath the Hill 60
(Austraalia 2010)


...on film, mille tegevus toimub Esimese Maailmasõja päevil ning keskendub tigeda positsioonisõja raames tegutsenud kaevursõdalaste sõjakäikudele.
Mis asi on positsioonilahing, seletasin ma juba The Lost Battalioni postituses ehk siin ning kaevurlahingu kohta annan infot kohe.
Nimelt, kuna ma loodan, et te olete nüüd ennast positsioonilahingu üksikasjadega kurssi viinud siis selgitan edasi, et nende lahingute vahel oli hunnikute viisi molutamisaega, mida sõdurid peamiselt mädanemiseks kasutasid ning selleks, et varjata tegevusepuudust rindel, otsustasid inglased hakkata käike kaevama.
No alguses rajati paar maaalust ladu, aga õige pea tuli kellelegi pähe idiootne mõte, et sama hästi võiks ju ka hoopis Saksa positsioonisõdalaste jalge alla dünamiiti kaevandada.
No esimese hooga jäädi selle tegevusega muidugi vahele ning ei kulunudki palju aega, kui inglaste enda kaevikupõhja tekkis auk, millest hakkas kostmas hirmsas kõneviisis "scheisses-si" ja "donnerwettereid".
AGA - halvad ideed juurduvad ikka sügavamale pääkolusse kui head ideed ning õige varsti käiski kaevikuis mädanevate sõdalaste jalge all vilgas kaevetöö ning sellest see film räägibki.

Hmmm, tegelt - kaevesõja üldskeem on positsioonilahingu standardsüsteemist siiski veidi erinev, ehk siis: Esiteks on mõlemad pooled isasloomad. Ühed liiguvad vaikselt edasi ja teised liiguvad ka vaikselt edasi ning kui nad kogemata kokku saavad, siis põrkumise ja tapelungi asemel - ehkki esineb erandjuhtumeid -liiguvad mõlemad hoopis lärmates tagasi.
Peale seda kostab mõlema poole algtrajektoori algpunktist kärgatus ning liikumine hakkab otsast peale, ainult et algpunkt nihkub paari meetri võrra ühele või teisele poole - lihtne loogiline ning lausrumal nagu kogu esimene maailmasõda üldkupatusena.

H: 9/10 - vaatamise juures on põhiline ennast algusest läbi närida, edasi läheb kippelt.

Draama, History, War

Going Postal
(UK 2010)

...on Terry Pratchetty raamatu ekraniseering ning kui ühtegi TP ramsit lugenud ei ole, siis pole ka mõtet ühtegi nende põhjal tehtud filmi vaadata.
Miks?
Sellepärast, et ainult raamatuid lugenud isikud oskavad näitamata-ütlematajäämisi üles leida ning saavad aru, et see film on väärt:

H: 8/10 - jah!

Fantasy, Komöödia, TV

Monsters
(UK 2010)

Filmi vaadates võlus mind koheselt ülimalt hea näitlejatöö ning kui ma hiljem teada sain, et kõnealune paarike on paarike ka päriselus, siis olin ma tiba pettunud.
Film ise aga pole suurt mainimist väärt.
Paljud oskavad sealt leida endale meeldetuletust, et inimesed - ehk nad ise - on värdjad ning samas ajada veel ajujuttu, et tegelt peaks kosmosest toodud ning silmnähtavalt pirakaks kasvavad organismid ilusti avasüli vastu võtma. Peale pidulikku jäätisebanketti küsima neilt Elvise ja Hitleri kohta ning rahulikult ootama jääma, et mitu kasvu või muud arengustaadiumit neil armsatel tulnukakestel veel läbida tuleb enne, kui nad siis õigustatult ohtlikuks muutuvad - nagu F?

Üldkokkuvõttes üsna mõttetu, aga see-eest libisev hipijama, mida vaadates ma ei suutnud leida mitte mingeid olulisi seoseid District 9-ga, mis oli oma tegevuse alatooni ning paigutusega justkui rusikas silmaauku.

H: 6/10 - Spoiler: Lõpus võimaldatakse vaatajal jälgida armunud tulnukaid.

Draama, Thriller, Sci-Fi, Low Budget

___________________________

Le Compotieux 01/11 e. filmiriba filmidest....

...millest ma ei oska/ei pea vajalikuks pikemalt kirjutada.

Sisaldab: Valkyre, Brotherhood, Detective Di, Spit On Your Grave,

I Spit On Your Grave: Unrated

Kunagi sai selle algversiooni Onu Kalveri juures vaadatud.
Ei tõmmanud see rape-film eriti, kuna Kole-Jaanuse seksuaalsete avastuste saateks kõlanud Metsavana kommentaarid tundusid kõvasti huvitavamad olevat.
Samuti mõjus efektiivsemalt ka majaperemehe pakutud dry gin ja seetõttu läks mul ka meelest küsida, et mis selles kinos siis nii väärtuslikku on, et härra Onu selle vaatamiseks välja valis.

Noh, mõtlesin nüüd siis, et vaataks ajaviiteks uusversiooni ära ning ehk saan mina ka selle kõrgkultuuri täisväärtusele lõpuks pihta, aga ei sittagi - tuhm ja kantkolpne nagu ma olen.
Film oli lihtsalt pool tunnike igavat sissejuhatust väriseva kaameraga, pool tundi tuhmi reipimist värisevate jalgadega ja siis pool tundi vaimuvaest retsi värisevate kannikatega.
Ok, selles retsimises oli paar momenti nagu näiteks see linnutrikk, aga seega tõstatan ka küsimuse, et mille kätte see paks poiss suri - linnugripi sai ve?
Njaa-jah, kui üritatigi mingit Caligula fenomeni saavutada, siis see igaljuhul ei õnnestunud - fantaasiast jäi puudu ja realistlikusest vajaka.

H: 3/10

IMDB

Di Renjie

Wu-xiaga on mul umbes samasugused lood nagu lääne 80-e äksõniga, et seni, kuni ma seda vaatama ei pea, mäletan ma seda kui omaette väärtust, aga nii kui mingi kino silme ees virvendama pannakse, hakkab mul kiirelt igav.
Ehk siis kokkuvõtteks üks ja sama jama - oled ühte näind, oled kõiki näind ning erinevate jaburduste sisse toomine ei tee filmi grammigi huvitavamaks kuna Wu-xia ongi jaburdus ning selle samaga teda täiustada ei saa. Keeruline eksole, aga kui tihti te ise kasutate suhkru magustamiseks suhkrut?

H:5/10

IMDB

The Magdalene Sisters

Filmi tegevuspaik Iirimaa ning tegelasteks kolm naisterahvast, kes kõik siivutu käitumise või pigem lausa hoorluse eest rangesse Püha Magdalena varjupaika paigutatakse.
Esimese süüks on vallaslapse ilmaletoomine, teine on kohe-kohe oma ihadele alla andmas ning patuteele asumas ning kolmas vägistatakse oma lähisugulase poolt.
Eht litsid - mis muud.
Film ise midagi väga uut ei paku - koduse toetuse puudmine, ikka see sama juuste mahaajamine ning piitsaplaksud siia-sinna koos mõningase ekstra alandamisega, aga kui kaasa mõelda, siis lööb päris koleda pildi ette.
Aga jah, kokkuvõttes natuke sahmiv ja liiga ebausutava lõpulöömingu lahendusega, et täispunkte saada.

H: 8/10

IMDB

The Brotherhood

Tirisin selle kino alla kogemata ja huviorbiidis oli hoopis Taani samanimeline gay-draama, aga jah - kuna ta juba olemas oli, siis vaatasin ära.
Praeguseks enam kuigipalju ei mäleta, peale selle, et mingi kogemata tulistamise juhtum bensukas koos idiootsete käigu pealt tuletatud lahendustega kuriteo varjamiseks. Ei, ei olnud komöödia, aga üsna lolli lõpplahendusega oli küll.
Siiski, üldjoontes jäi positiivne järelmulje.

H: 6/10

IMDB

Valkyrie

Tüüpiline tulem, et hea raamat, aga nõrk kino. Filmi polnud suudetud grammijagugi sisse panna sellest pinevusest, mis raamatulehekülgedel valitses.
Umbes nagu mu lemmik II MS-i teemaline raamat "Kotkas on laskunud", et tänu ajalooõpikule tead küll lõptulemust enne raamatu tiitellehe pööramist, aga molotus-lugemise asemel surud ennast lehekülg-lehekülje järel raamatust läbi ning selle kotkaraamatu puhul võis lugemiskiirus olla lõpus juba kuskile sinna valguseliikumise kanti. Füüsiliselt valus, aga see selleks.
Valküüride kokkupõrge küll nii head kirjanduspauku ei andnud, aga film ei andnud kohe mitte midagi välja.
Peamiseks põhjuseks pean Tom Cruise-i, kes juba tänu oma olemusele ei suuda välja mängida ei Preisi ohvitseri, ei sõjavetereani, ega üldse mitte kedagi.
Aboluutselt tõsiseltvõetamatu kuju ja pakun, et isegi Tšjernomõrdin oleks sellesse rolli parem valik olnud, kuna rohkem mööda ei oleks saanud ikka virutada. Schwartziga on paraku aga nii, et tema jaoks oleks ühest Hitlerist väheks jäänud ning seetõttu oleks tulnud ajalugu veidi muutma hakata, aga no kui palju see ikka halvem oleks saanud olla.
Igastehes on Tom Cruise äärmiselt kehv Arnoldi aseaine ning ainuke tegevus, millest ta veel kehvem on, on ohvitseripagunite kandmine.

Ah-jahh, mullinätsu maailmasõda ja ei midagi enamat.

H: 2/10

IMDB

Брестская крепость e. granaatidega tankide vastu, endiselt.

Alustuseks:

Ei ütle ma seekord mitte midagi, kuna ei viitsi ning lihtsalt pläma asemel siirdun hoopis II Maailmasõja radadele.

Bresti kindluse nimeline "kangelaspeatükk":

Bresti kindlus oli üks punaarmee ülikangelaslikest kaitseepisoodidest, milles osalenutele lendas Lenini ordeneid nagu härgi vihmavette - postuumselt muidugi.

Säärane kangelaslikkus sai võimalikuks ainult tänu sellele, et keskid pagunitega seltsimehed arvasid, et kui paigutada mõnikümmend tuhat väiksemate pagunitega seltsimeest kivist seintega karpi, millel puuduvad igasugused suuremad väljapääsud ehk absoluutne manööverdamisvõime ja mille kaitsmisel lähevad kõik eelised ründajale, siis on strateegilisel kõik za glaz - oligi, puhtalt silmaauku. Kindlust ümbritsev Muhhavetsi jõgi ületati vastupidiselt kaitse/pealetungiplaanis ettenähtule hoopis Wechrmachti poolt ning peale pontoonsilla rajamist oli Brest ümberpiiratud nii Saksa jalaväe kui rasketehnika poolt

Minu mäletamist mööda valasid inimkoosseisult märgatavas vähemuses olnud, kuid see-eest piiramatut tuletoetust omavad ründajad põhimõtteliselt keeva vett kolmeliitrisesse purki sattunud hiirte pesakonna peale - kui ennast piltlikult väljendada.

Peale seda, kui kõik saksa torud, alustades hernepüssist ja lõpetades kuni 155 millimeetristega, paukuma hakkasid, ei olnud enam mitte mingit möödalaskmisvõimalust ja samuti puudusid ka igasugused võimalused tule alt väljumiseks. Üle kolmveerandi sõduritest suri esimese pommituslainega, sama palju tsiviilisikuid sinna otsa ning ülejäänud armeejäänused tapeti lihtsalt hiljem.

Ühesõnaga "kaitses Bresti" järjekordne kottitõmmatud armee, mille sarnastes istus sõja esimestel nädalatel rohkem punaarmeelasi, kui terves Euroopas üldse sõdureid kokku oli.

Film ise:

Film on Aleksandr Akimovi raamatu põhjal filmitud sõjalugu ehk tema mälestused poisikesena üleelatust ning ehkki film kubiseb vene hingestatud kangelaslikkusest, on selle puhul siiski tegu järjekordse mitte just päris "peseme ennast puhtaks oma lollusest ", aga sinna auku kanduva sõjadraamaga.

Alguses küll näitas Bresti Komandör Gavrilov kaardil ilusti ära, et ootamatu rünnaku puhul osutub kaitsmine hullumeeluseks, kuna lahinguolukorras peab kogu armee olema kindlusest väljas, aga suht kiirelt kandutakse ikkagi välisvaenlase mudaga üle määrimisse.

Ehk siis kindlusesse ei jääda, vaid otsustatakse jääda ning lisaks veel need roodinad, kangelaslikkused, prokljatõie fašistõd ja muud värgid.

AGA, üldjoontes polnud viga, ehkki sakslased nägid ikka välja nagu sündinud kõrilõikajad ning ka käitusid vastavalt ja Pzkpfw III-e ainuke otstarve oli üle laipade sõitmine, olid lahingustseenid enam-vähem tippklass.

Pomme lendas, kuulid vihisesid ja nii statistid kui näitlejad kasutasid püssikabasid vastavalt väljaõppele ning lollakat lahmimist ei hakanud kusagil silma.

Muidugi oli huvitav nali see, et püstolid teid täpselt nii kõva pauku kui parasjagu vaja oli, aga ju see siis oligi lihtsalt teada-tuntud punaarmeelaste special skill või midagi sarnast. Seiani nähtud sõjafilmide põhjal otsustades oli punasõduritel neid skille jalaga segada.

Jõuame filmi lõppu, kus astutakse ämbrisse kõigis rindelõikudes, milles filmi jooksul edu on saavutatud. Tulemuseks on absoluutne lollus ning soovitan tungivalt film kinni panna niipea, kui kahetonnine pomm lennukilt langeb. Muuseas selle pommi viskamine reklaamitakse välja nagu sakslaste viimane võimalus.

Igastahes jah - pange kinni või äärmisel juhul pange kinni hiljem, ehk siis, kui pisike Akimov üle roomikujälgedest küntud põlla kõnnib.

Igastahes kujundage oma arvamus välja, nautige usutavasti positiivset järelelamust ja kui iseloomuraisk ikka tahab masohhismi randadele purjetada, siis kütke lõpuni, aga ma hoiatan, et te kahetsete seda ning ärge öelge, et mina pole teid hoiatanud.

Hinnang numbris, lisamölas:

Selle sajandi vene sõjafilmina: 3/5 ehk arvestades üldlevinud kommet kirjeldada ajalugu nii, nagu see kirjeldajale kõige parem paistab, pole tulemus just kõige hullem - oleks saand veel hullemini.

Ajaloolise Sõjadraamaana: 4/5 e. ajalugu oli nii ja naa, äksõnit oli nagu muda ning dramaatika oli kohati küll liiga soolikaid pahupidi ajavalt siirupine, aga tulemus oli siiski üle keskmise. Slaavi filmitööstusel on veel lootust.

Kokku:7/10 e. Tehniliselt helklev-kullakarva, aga sisupoolest liiga punane.

Teised:

IMDB: 8,2/10 ( 831 votes)