Jan Uuspõld läheb Tartusse e. Õlu tähendab dialoogi.

Nii-siis:

Kuna Onu Kalver kirjutas lahti Eesti filmi väärtuste põhjuslikud alused ning mul pole iseenda poolt palavalt tunnustatud filmiteaduri sõnades kahtlemiseks alust, siis jätan ma Jan Uuspõllu sügava vaimse puude kinematograafilise väljendi lahtiseletamise tema ja veel patriootlikumate tegelaste hooleks ning jutustan hoopis Kolmabaöisest vahejuhtmist Illegaardis.

Kolmaba õdagused ja õlleteemalised eksirännakud viisid mind hilisel ajal Illekasse ning väljas suitsu tehes komistasin ma trobikonna sommide otsa. Otseloomulikult nihkusin ma neile tasakesi lähemale ning poetasin nende jutuvahele laialt levinud ja seltskondliku viisakuse tüüpi retoorilise küsimuse, et "Mis on parim Soome film?" ning elementaarsest viisakusest tampisin maha kõik pakutud variandid peale enda poolt letti löödud Talvisota.
Nu Talvesõja ülimuslikkusega nad lõpuks ka läbi vaikimise nõustusid, aga see-eest hüppas jutuajamine teemale, et kas Eesti film on rõlge kõnts või mitte.
Täpsustuseks mainin, et sel hetkel käis jutuajamine minu ja ühe eesti keelt puhuva soome neiu vahel, kes minu hääletooni valjenedes aina rohkem ja rohkem kimbatusse sattus ning ebalevas kõnepruugis aina rohkem ja rohkem filme ette ladus, mille kohta võiks ju öelda, et "nagu oleks ju head filmid".
Paraku pidi ta aga iga kord nõustuma, et nende kui Eesti filmide kohta võib tõesti öelda, et "nagu oleks ju.. midagi", aga filmide üldbaasil tuleks nad pikema jututa prügikasti saata.
Samuti vilistasin ma välja tema pakutud lohutavas stiilis vabanduse, et eestlased on ainult 20 aastat iseseisvad olnud ning seetõttu ei peagi VAST nende filmid veel eriti head olema.
Igastahes oli näha, et viisakas tütarlaps tahab mind heasüdamlikkusest lähtudes veenda, et Eesti filmikunstil on lootust..vb siis kunagi tulevikuski... ning muutus tänu sellele aina kohmetumaks, vahtis abiotsivalt ringi, küsis kaasmaalaste käest mõnda Eesti filmi, mille kohta võiks hea film öelda ning muutus aina kurvemaks, kuni lõpuks jäi ikkagi ebaledes selle juurde, et 20 aastaga ei tohigi inimesed õppida filme tegema.
Kuna olen ka ise sarnases olukorras olnud, kus lollist viisakusest lähtudes nagu peaks-tahaks midagi positiivset öelda, aga no pole midagi öelda ning lõpuks ütled välja mingi lolluse, siis džentlmännina keerasin jutu Rootsi filmide peale ja alles lahkudes kiitsin veel headest tavadest kinnipidamise eesmärgil Talvesõja puhul esinenud profesionaalset teostust, mis on oma ajale ja eelarve madalusele hoolimata kõigile hammastele vastu pidanud ning jätsin vaesekese jalalt-jalale tammuma ning mulle kurva pilguga järgi vaatama. Kahju oli tast lausa - ausõna.


Olgu..

Eesti-filmina: 20/10 e.
Me filmikunst,
see õud ja vaev -
Mis tuuu-leeb a-lla
nee-la-ta

Filmi kui sellisena: 2/10

keskmine hinne e. (20 + 2 - 19): 3 + 2 = 3/10

Carriers e. Priscilla maailmalõpu kuninganna

Miks ometi:

Filmi ärgitas mind vaatama Zinera post ja vali innustustöö ning lõpliku paugu andis Adi kommentaar FV-s, kus ta jutt algas umbes, et "Oi kuidas mind üllatas see pisike postap-film vms." Edasi ma igaks juhuks ei lugenud, aga pole ka otsesest vahet. Mitte, et ma neid süüdistaks või midagi, kuna maitsed on erinevad, aga selle filmi puhul tundub küll tegemist olevat mingi range eksitusega.

Lõigu lõpupoole kisub tekst spoileriks:

Antud film on vana loo täpselt samas kuues uuestinäitamise supernäide. Filmis pole mitte ühtegi võtmestseeni ega stoorikäänakut, mida poleks ühes või sajateistkümnes postap-filmis juba näidatud ning kõige jaburam on see, et enamus nendest varastatud võtmekohtadest on tüpaažstseenid ka muudes kõikvõimalikes filmižanrites.

Seega, umbes esimese veerandi lõppedes hakkavad mälupiltides jooksma umbes 6 miljonit ühesugust filmi, mis on lihtsalt toodud odavamate näitlejate ja olematu dialoogiga esitusse.

Ma saan aru, et stuudiod pole eelarve taotlustest sugugi nii vaimustatud kui filmitegijad ise ning kipuvad summasi kümne või sajaga jagama ja noh, et kui idee oli hea, siis teinekord ikka juhtub, et kogemata hakkab venima või on hoopis kõrgeklassiline teostus see, mis paneb tühisevõitu sisust kõrvale vaatama, aga Carriersis polnud ju isegi ideed rääkimata huvitavast teostusest?

Spoiler on/: Kogu teemaks oli lihtsalt tüüpiline Priscilla kõrbekuninganna teemaga rõud-trip, millele oli vürtsiks lisatud killukesi zombie-vampiiri-mutandi-filmide süžeedest/stseenidest ja kaadritest ning kõik laabus Muffi valjuhäälsete ennustuste ja minus idanevate salakahtluste järgi.

A'la et keegi nakatub ja jäetakse maha, jobukakkudest vennad lähevad omavahel lapsepõlve tülide pärast riidu, keegi saab kuuli ja nii edasi ja nii tagasi. Ei viitsi kõike ette lugeda.

Enda kahjuks pean veel ütlema, et kuulisaaja osas ma eksisisin, ehkki sugu oli õige, aga Muff arvas ka valesti, öeldes, et seal majas (mis tema väitel on 1:1 Happeningist Carriersi kanditud) on jahipüssiga vanamees. Ei olnud seal mingit jahipüssiga vanameest, jahipüssiga surnud vanamutt oli hoopis. /:Spoiler Off

Kokkuvõtteks - üks The Road-i ja kaamligripiepideemia najal liugulaskev säästuteos ning kus kuradi kohas seal sisu kui sellist, erinevaid leveleid ja mitmekülgseid karakterid nähti, on minu jaoks seiani suur müstika.

Luban, et juurdlen selle üle kuni maailmalõpuni - tutkit!

Hinnang numbris lisamölas

Hea-Postapfilmina-ükskõik-mis-teemal-peaasi-et -postap-ja-hea: 2/5 no alguses oli häid postap-kaadreid - oli - kuid oli ka möödalastud kaadreid ja ülepunnitatud kaadreid ning kõige rohkem oli häid ja väga häid filmimata kaadreid. OST-i ei pannud üldse tähele.

Draama-Horror-Thriller: 1/5 e. Eeem...ööö...kus? Vendade kähmluses teemal, et kumb teise perset on pidanud pühkima ve?

Kokku: 3/10 - Esimene veerand oli Ok! Edasi oli mittemiski ja vat see ei olnud teps mitte see huvitav postap-mittemiski, vaid hoopis tuhat korda mujal nähtud mittemiski - mis on siis vastavalt igav mittemiski.

Enivei, The Road on hoogsam ja pöörasem ning Book Of Eli on ...ghhhööörrrrrööhhhööhhhh (kisub kurgust positiivset sõna välja) ...huvitavam, AGA mitte targem.

Filmi parim ja ainus kild oli "Road Warrior" ja ära tule(sina jah!) mulle nüüd selle baasil väitma, et tegemist on austusavalduse ja maani kummardusega postapfilmindusele.

PS. Right At Your Door on kordades parem nakkusejuraga "postapfilm".

Teised:

Zinera: 6/10

Trash-Can-Dance: 7/10

Filmiveeb: 5,33/10 ( 3 häält)

IMDB; 6,2/10 (10,720 v.)

Miss March e. Mistake in July

Oeh, Rokkrämpile järgnenud ja codename "peaparanduse" sildi all läbiviidud "kosmoseprogramm", kaotas mu organismist viimasedki positiivsed laengud ning emotsioonid- seega olin selleks hetkeks prohvetlikult alla kiskunud naljavilmi Miss March.
Kiskusin puljongitassi, mullivee pudelid ja rahustipaki voodikõrvale, asetasin läparello taburetile ja üritasin ennast kruvida asendisse, mis ei kutsuks esile väga tugevaid kõrvetistekampaaniaid.

Ja edasi tuli ca 1,5 h õudust!!!

Vilmi sisul ei viitsi peatuda ja ega seda eriti ei esinenudki.

Aga juba esimene jalaga perse stiilis nali kutsus esile kõrgemat sorti ärevuse- kurat, komistad trepil ja sulle kukub veel peale maandumist hunnik kola + riiul kaela.
Võehhhh!!!

Kahvlitamisepisood oli kohutav, tuletõrjujad tekitasid paanika ja ülejäänud stseenid olid lihtsalt tobedad kui lesbid v.a....jeeehhh lesbid...
Lesbidega kaasneski, vilmilõpus esinenud paar naljakohta, mis ei mananud esile mitte positiivseid emotsioone, vaid kergendasid olematundiku võrra juba ammu kestvat padupaanikat...

Isegi vanaisakese Stalini olemisega Hugh Heffner ei suutnud südantsoojendada ja kuna ta näitas mingi miss Mars-i pilti siis oli tema karakteri positiivsus ruineeritud ja sitapotis koos jobiga alla sülitatud .

JA see lõutiitrite kõrvane skets...apppiiiiiiii.....igasugu inimlikkuse ja arstieetika minetanud neegerdoktor ja ülesärkav Zombie....

WHY ? TREVOR MOORE, WHY ?

Ei, pohmakaga hoidke sellest vilmist eemale - raudbetoon!

Õudusvilmi kategoorias: 5/5
Positiivsete vilmide kategoorias: 0/5
Pohmellivilm: NEIN!!!!! (-1)

Vähemobjektiivset juttu samast vilmist: Fletchu-link

Lock Pick Lesbian style

Firemen Cruisers

Ride with the Lesbians

Titshot

Tahan ka e. Plz come to Estonia...soon