World War 3 - The Movie e. Ajaloo lõpp.

8-l oktoobril, 1989, lahkus Nõukogude Liidu juht, Mihhail Gorbatšov, Berliinist ning kadus kogu läänemaailma silmade jaoks igaveseks.

9-l oktoobril teatab Moskva Raadio, et Gorbatšov on astunud liidrikohalt tagasi ja tema asemel on võimul kommunistliku partei "hardliner"- kindral šoskin ning igale viimaselegi tohmanile saab selgeks, et perestroika on selleks korraks lõppenud.

Nagu oodatud, teatabki Nõukogude uus liider oma esimesel pressikonverentsil, et sotsialistlikku ja imperialismivastast kurssi jätkatakse.

Ida-Saksamaal aina valjemaks muutuvate rahvameeleavalduste mahasurumiseks saadab noore tankikomandörina "Praha Kevade" tsiviilrahutusi mahasurumas käinud šoskin, Ida-Saksamaale punaarmeeüksused, kinnitades samas, et Nato-le garanteeritakse Nõukogude Liidu poolt pääs Lääne-Berliini, millest võib välja lugeda, et Nato ja Berliini lääneosa omavaheline side on nüüdsest puhtalt šoskini lubada-keelata.

CIA korraldab kohtumise Ida -Saksa armeejuhi , kindral Leonoviga, kuid Lääne-Saksamaa Neo-Natsi rühmitusel õnnestub terrorirünnaku käigus Leonov tappa, mille tulemusena muutuvad Nõukogude liidu välisministri, Juri Rubanovi, väljaütlemised üha konkreetsemaks ning 1990-l aastal leiab Lääne-Berliin ennast keset Sotsialistlikku kurjuseimpeeriumi läänemaailmast äralõigatuna ning Kremlis algavad ettevalmistused, vajaduste tekkimisel "Euroopa kaitseplaan Grom-i" käikulaskmiseks...

Tegemist siis mockumentary-filmiga, kus näidatakse alternatiivi tegelikele sündmustele, mis Nõukogude liidu lagunemise asemel viivad hoopis III maailmasõjani.

Suht kuri video-fotokollaaž, kohati küll natuke rumalavõitu ja siit-sealt veidi logisev, aga muidu igate kiiduväärt töö.

šoskin näeb välja küll natuke nooreohtu, aga üldjoontes on tema roll kommunistist paranoikuna veenev.

H:8/10

World War III - The Movie youtube-s (part 1-10)

Trolljegeren e. Mees, kes tantsib trollidega.

Alustagem seltsimehed:

Kõigepealt tunnistan ausalt üles, et liidespealkiri on teadlikult eksitav ning jah - see film ei ole järjekordne oscari-draama sellest, kuidas hea südamega valge mees trollide sekka satub, nendega sõbruneb, ennastsalgava käitumisega nende usalduse ära teenib ning hiljemalt kolmveerandi pealt trollipealiku matsaka tütrega seksima hakkab - kohutav ebaõnn, kui ennast mitme sõnaga väljendada.
Kahju minulgi, aga jah, sellist asja seal ei ole. Selle asmel on Norra keelt kõnelevad näitlejad ning Norra numbrimärgiga autod ning see on nüüd see koht, kus asjatundlikumad lugejad on teinud järelduse, et tegemist on Norra filmiga - õige! Veel asjatundlikumad kaotavad nüüd filmi vastu igasuguse huvi, sest filmitööstuse poolest on Norra Skandinaavia häbiplekk ning ega kõnealla tulev film just seda fakti oluliselt ei kõiguta.


Filmi anatoomia:

Film räägib meile mockumentary loo võttegrupist, kes tahab filmida karme karusid tulistavaid mehi, aga komistavad hoopis trolliküti otsa. No trollküttidega on asi siililegi selge ehk siis iseenesestmõistetavatel põhjustel otsustab karune trollijääger peale moepärast vastupuiklemist, et talle õudsalt meeldiks, kui see kaamerate ja mikritega relvastatud gäng tal kaasas siiberdaks ja veel enne, kui kukk paar korda kireda jõuab, asutakse koos otsima trollide pesitsusalalt välja pääsenud trolli. Jah, te arvasite õigesti - trolli lähevad nad otsima selleks, et talt vereproovi võtta ning ta seejärel kivistuma-plahvatama panna.

Filmi Bios:


Üldiselt on film täpselt nii piinlikust tekitav või tobe, kui palju sa selle tobedana nägemiseks vaeva näed. Ilkumisvõimalust antakse palju ning ega kõik, mis nende võimaluste kõrvale jääb, ei ole ka just tippklass. Kuidagigi õnnestus mul aga kõigil vaatamisõhtutel (vaatasin seda jupp haaval vist 5-l erineval õdagul) ennast kultuursele inimesele omases vaatamiseisundis hoida ning seega jäid suuremad naeruturtsatused, käte näoettelöömised ja kõige nõmedamate detailide iseendale näpuga ettenäitamised ära, aga mitte täies ulatuses.

Filmi põhiline probleem oli selles, et tegijad võtsid stoorivärgensit liiga südamega ning üritasid oma trollofiiliat ka vaatajaisse süstida, jutustades/näidates neist aina rohkem ja rohkem üksiksasju, mis eraldiseisvate infojuppidena vast ei segakski, aga kui need meelde jätta ning filmi edenedes kokku panna, siis tuleb tulemuseks ikka paras komejant. Mitte, et tükid ei klapiks, klapivad küll, aga lihtsalt tobedaks läheb kätte ära.
A'la mäe ja metsatrollide lahingupaigad, kristlasvered, elektritarandikud ja erinevad trolliliigid ja faking seletus seletuse otsas ning seda vist pea igale folklooriribale, mida läbi ajaloo joomalembestest suudest välja paisatud on. Midagi oleks võind ju ka hämaraks jätta või pigem arvestades nende selgituste üldist, ehk äärmiselt punnitatud-klapitamisiharat iseloomu, oleks tulnud kohe väga palju asju hämara(ma)ks jätta.

Hinnang numbris, lisamölas:


Trollifilmina: 3/5 e no trollid olid ja kuna neid päris selgelt/lähedalt ei näidatud, siis ei tekkind ka allergilist reaktsiooni võimaliku ajudebiilse CGI-käsitluse teemal. Juba mainitud liigne legendiselgitamine käis kohati ikka päris ajudele ning parimale trolliflimile, milleks on Beowulf & Grendel, see norrakate käkerdis järgi ei jõua.

Horoor-seiklus-põnevikuna: 3/5 - no ei saa öelda, et oleks just teab mis horroriga tegemist olnud ja seda pajevikufiili jäi ka nagu väheks. Põhimõtteliselt kui oleks sellest tobedast mockuvärgist loobutud ja pidev trollide äraseletamine ka unarusse jäetud, siis oleks vast ladnamalt veerenud, aga see on muidugi oletus.

Kokku: 6/10 e. selline üle keskmise mägedes müttamise film, mis otseselt ei hammusta, aga ma pakun, et selle unustamine osutub eeldatust lihtsamaks.

Teised:
The Troll Hunter
(NOR 2010)

Kober: 6/10
Trash: 7/10
Keegi kribas veel, kes?

Filmiveeb: 6,5/10 ( 2 )
Rotten Tomatoes: Audience: 93 %
IMDB: 7,5/10 (3229 v.)

Võimalik, et see kaader läks tõlkes kaduma, kuulub deleted scene-ide hulka või pärineb hoopis mingist fan-made sequelist.

District 9 e. koledad tulnukad ilma Elviseta.

Otsustasin siis ka sellest hirmuäratavalt ehvektiivse keskpöördega vilmist kirjutada.

Esineb spoilereid.

Osa I

Planeedi Maa atmosfääri sisenevad kosmoselaevad, mis ei reageeri mitte grammigi inimeste tähelepanuavaldustele erinevates formeeringutes.
Kuni mingihetk saab niigi kannatlikel inimestel siiber ning otsustavalt murtakse laevadesse sisse ja tiritakse äälienid nendest välja - maapeale viimise eesmärgil.

Kuna tulnukad keelduvad endiselt koostööst, siis paigutakse nad kiirelt getosese ning oma olemuseastmelt lükatakse loomadega ühte patta ning jäetaks ju isegi rahule, kui nad nii tülikad ei oleks.
Kuna nad süüa ei kõlba, siis lihaloomadena kasu neist pole ning sõnakuulmatus nullib ka võimaluse neid ühiskonna hüvanguks tööloomadena kasutada.

Tulemusena tekib kiirelt suhtumine neisse kui mingitesse parasiitidesse, kellel igasugune kasutegur puudub, aga kahju teevad selle eest kuhjaga. Pealegi näevad nad ilged välja.

Välimus ja kasulikkusaste dikteerivad inimeste otsused ning tulemuseks on plaan nad algsest maaletoomiskohast mujale asustada, et nendega vähemalt jama ei oleks.
Moraalikoht e. kõigepealt võetakse mänguasjad kastist välja ja pärast, kui mängimisest ära tüdinetakse, pannakse nad korralikult kasti tagasi või lihtsalt kuhugi, kus nad jalus pole. (Voodi alla! ;))

Selleks ajaks on limukate populaarsusaste langenud peaaegu rottide tasemele.

Filmi peategelane on üks kontorirotist esteetkusipea, kellele antakse ülesanne läbiviia deporteerimise avalik/ametlik osa, ehk siis ta peab kaamera ees viisakas ja ametlikus vormis meelelahutuslik välja nägema ning näitama, et tulnukate reservaati transamine toimub peaaegu, et inimlaste lasteaeda viimisena.

Kogu protsessi ametlik osa seisneb limuskitele kolimispaberite kättejagamises ja nende allkirjastamiseks, mille käigus kasutatakse ülesõitmismeetodit ehk need, kes ei kirjuta, elimineeritakse või vahistatakse seadusliku korralduse mitte täitmise eest.

Sisenemine slummi käib muidugi täpselt nii nagu direktiivides ette nähtud ehk siis soomukitega sõidetakse getosse sisse ja asutakse ülbitsemise ja kaamera ees esinemisega tegelema.

Näiteks mingist kuurist haudelava avastamise käigus näidatakse limuka vastset, siis seda, kuidas teda mingi kurat-teab mis organi ära kaksamise käigus vaikselt magama panna ning visatakse vaikselt magav ning kiunudes tõmblev tulnukavastne haudekuuri tagasi.
Otseloomulikult ei oleks selline aeglane tegutsemine eriti praktiline ning protsessi lihtsustamiseks tekitatakse leegiheitjat kasutades kerge kuuripalang, taustaks seest kostev "kassikontsert".

Kui ennasttäis ja edutamisootuses valgekrae mingi ebamaise möksiga kokku puutub, siis on selge, et edasi saab minna ainult halvemaks ning nii see muidugi ka on.

Stopp! Mölapaus!

Esimese poole kohapealt kokkuvõttes siis vilm, mis koos korraliku eelsuunamisega teemasse võiks anda värvi mingite loomõiguslaste või ka loomakaitsjate kokkutulekule, aga oleks samas ka tavainimesele vastuvõetavalt ja arusaadavalt esitatud.

II osa vilmist

Esimese vilmiosa võltsdokkari raamid kaovad ning lirtsudes maandutakse ulme-plätseri nimelise sõnnikukuhja sisse, millest välja saamise nimel isegi ei rabeleta.

See on pldse äärmiselt ebahuvitav kuid siiski pöördeline süžeekäik, nimelt tulevad selle käigus esile ka need puudused, mis feikdokkari puhul eriti olulised poleks.
Nagu näitke see, et karakteritutvustus on olematuks jäänud - selle kiirkorras menetlemine teeb muidugi asjad veel hullemaks ja lisana ning vilmiläbivana veel see, et hunnik muidu varju jäänud vastamata küsimusi tõuseb esile ning tambib jalaga näkku igal sekundil, mi'l see idiootsus silme eest läbi jookseb -aeglaselt jookseb raisk...

Lõpus hakati veel südant ka lõhestama ja kogu kupatus kadus allapoole vana kurja vanaema elupaika... Saast - pole nagu midagi muud eriti öelda ega arvata.

Muuseas võib mu arvamus natuke ebaadekvaatne olla, aga mitte oluliselt -
point lihtsalt see, et ma vaatasin vilmi VidCam versioonina, mis andis esimesele vilmipoolikule tohutult juurde ja teisest kruvis maha, aga see pole oluline, kuna ehvektide kvaliteet pole mulle sita sisu ja teostuse puhul kunagi eriti oluline olnud.

Hinne:

Esimene pool: 4/5- polnud ülds halb nurk, näitamiseks,et kuidas kasutegurita tegelased suh't kiirelt närvidele hakkavad käima.
Teine pool:1/5- sitt plätser, sitt ulmekas, sitt suhtedraama etc.
Pohmelli vilm? Isegi mitte siis, kui ta oleks lõpuni algusraamidesse jäänud. (-1)

Kogusumma: 5/11 umbes nagu põrmust oleme võetud ja põrmuks me ka saame, käib ka selle kinuteose kohta umbehäste.

Varem ilmunud ja hinnatud:
Omasmullis : 7/10
Ninja Robot : Mingi mittemidagiütlev kubism- võimalik, et tähendab keskpärasust.

RUSSIA 88 e. Zig Hail!

"Väga tahame verd!" - Lõugavad vene natsipoisid metsas, pundisisese treeninglaagri poliitõppe tunnis ja vahetult ennem, kui tüli tšurkadega nende kahjuks pöördub.

Võib-olla, et lõugaks muul ajal ka, aga vaata kaamera ei tööta...

Kes see ikka niisama idiootsusi röökida viitsib.

Filmiks Russia 88, mis oma olemuselt on kodukino stiilis võltsdokumentaalina esitatud hatecore-draama ja esitab see mõnepäevase läbilõike Moskva NS/WP Skinheadide elust ja edevusest.

Tabatud on naelapea pihta, yuutuubi videotele sarnanevad peksmisstseenid ja pidevad kaamera ees poosetamised.
Näitena, et isegi oma õele Suurisamaalist jutlust pidades ei suuda peategelane hoiduda aeg-ajalt kaamera poole piilumisest...

Seega võib öelda, et kolmveerand kompotist on tasemel ja originaalne, aga jeh...kuidagi tuleb ju otsad kokku sõlmida, looks vormida, ehk mingissegi formaati painutada ja seekord on lavastaja  otsustanud peresiseste probleemide kasuks.
Seda, et kogu krempel sinnakanti suundub  ja kardetavalt ka upub, on aimata juba veits enne poolt filmi, aga -  lootus sureb tavaliselt viimasena ja hirmutav eelaimus filmi  esimese poole nautimist ei sega...

Tegemist siiski üllatavalt objektiivselt filmitud tavaariga e. keegi neid natsipoisse seal otseselt eesliks ei tembelda - sellega saavad nad "ise  ja loomutruult hakkama", kuna vastava koolituseta inimesed kipuvadki kaamera ees poologaraks muutuma.
Lisaks võib manida, et kuna filmi direkteeris Pavel Bardin, mitte aga Randolph Kret, siis lastakse neil isegi seletada,  et miks nad fašistiks hakaksid ja... mitte keegi ei vasta, et:
" Sellepärast, et tšurkad andsid mulle lasteaias peksa ja lõid naise üle", või ei esita mõnda muud neist peavoolumeedia poolt loodud "natsisünnilegendidest." ,

Mainida tuleks ka, et poiste lindil kujutamine on üsnagi tõetruu ja seda mitmetel põhjustel.
Näiteks on tegelaste outfit on pea 1:1  kokkuklopsitud erinevatest skinhead-filmidest.
Kes ei tea, siis kogu idabloki skinnikultuur baaserus ju pikemat aega  Romper stomper nimelisel filmil ja paaril plaadiümbrisel.
Lisaks näidatakse ka NS-ringkondades levinud ja srunult sündinud püüdlusi näha välja eriti militaarne ja well organized, mis tavaliselt kukub välja...nagu tavaliselt e. mannetult ja punastamapanevalt.
Või nüanss, et tõsine NS-bänd on tõepoolest tõsine ja silmnähtavalt kogu hingest tehtud, aga...mitte grammijagugi tõsiseltvõetav.
Seega, kordame, et esimen pool filmist on igate muhe vaatamine.
Paraku jääb, aga  peksmiste ja poosetamiste juurde poogitud ja lõpuveeerandil võimule pääsev stooriliin nõrgaks ning ebausutavaks.
Võib-olla just sellepärast, et filmi käsikaameraformaat, on lihtsalt liiga õnnestunud ja  üle, igasugusest "Rome ja Julia In Moscow'dest," mille edendamise ajal kaamera liiga õigesse kohta on suunatud, või liiga kvaliteetset heli salsvetab ja mis, eelnevast tulenevalt, kogu filmi ülivõltsina mõjuma paneb.
Või on probleem selles, et selline valitud esitusviis ei soodusta üldse kindlapiirilise loo sissetoomist.Mine võta kinni, aga paraku jah - tasemevahe  mockumentary võtmes tänava-draama ja tüüpilise "keelatud armuloo" vahel hakkab  silma ning keerab kokugutulemuse järsult allasuunas.


Lõpetuseks niipalju, et seltskonnaõhtule õllekõrvale, kõlbab paremini kui Romper Stomper või mõni samadel radadel sammuv film.


Kokku: 6/11 e. Higher Learning-u kõrval täitsa hea, aga Believer-ist või Romper Stomperst jääb maha.

Trash ütleb: 7/10

Treilerit ei leindu ja seega saate fännivideo, koos filmi soundtrackil oleva lauluga. Mis on muuseas üks parimaid Romper Stomper Orchestra "Pulling on the boots" töötlusi.