Le Compotieux 9 e. filmiriba filmidest...

...millest ma ei näe põhjust/ei oska/ ei viitsi pikemalt kirjutada.

Sucker Punch

...on Zack Snyder-i toodetud sügavsisuline versioon Charlie Inglitest, ehk siis film, mille botoxist, loll-vidin-make-upist ja push upist tilkuvad filmirullisendimeetrit sisaldavad endas efektimärulile kohast igavust, rumalust, fantaasiavaegust ja veel kord igavust.

Tegemist muidugi filmiga, mis on mõeldud puhtalt turbohelide saatel suurel ekraanil möllama, AGA...

Miskipärast ei usu ma grammigi, et see ideedevaesusest, lihtsalt nõmedusest ja ülitüüpilistest ning jätame-kõik-võimalused-kasutamata-tüüpi stampäksõnist koosnev jampstükk suudaks kellegi huvi kauem kui teise nö. tantsumadinani enda küljes hoida - ei usu lihtsalt ning seega tundub IMDB-s olev ja 6,2-st pügalast koosnev hinne mulle jälle millegi äärmiselt imelikuna.

Sry, aga minus tärkab kuri kahtlus, et peamised hindajad on olnud kinostuudiote sekretärid ning filmisosalejate niigi paljukannatanud lähedased.

Aga jah, see selleks ning ütleme, et oli halb, oli igav ja peategelajanna suutis esineda sama ilmeka ja isuäratavana nagu kunstripsmetega ersatsjäätis.

Võib muidugi olla, et lõpus olevad madinavahed olid huvitavad, aga alates missioonist "Kill baby-dragon" ma enam neid vaadata ei vitsind ning tegelikult ei olnud rongini jõudes mul ka enam mingit viitsimist seda põhiosa, ehk tobetampi jälgida...lagi oli palju huvitavam, aknatagune purjus suburbaanlaste möla asjalikum ning isegi põrand tundus millegi hämmastavalt paeluvana.

H: 1/10 e. põrgulikult nüri ja minu meelest on juba korduvalt tõestatud, et erirühmlase kombel mööda seinaääri liikuvad tikkonts-miniseelik-miljonimeik vidinad näevad erakordselt tobedad ja täiskustult lambalikud välja, seega...ah sitta'h.

All the boys love mandy lane.

Üks seda tüüpia slasher-horroritest milles nagu oleks potentsiaali, aga seda ei kasutata ja mille alguses antakse sulle vihje ja mille lõpus on huvitav twist, aga kuna tee selleni on nii kuradi tõbine, siis ei ole sul selle twisti olemasolust isegi mitte pohhui, vaid sa suht-koht vihkad seda, kuna on ilmeselge, et see raibe tahab kino veel paar minutit pikemaks venitada..baah !

H: 3/10 e. laena mulle tukki Vanemuine...Muidugi, khm, tunnistan, et tekkis ilge tahtmine loomakorjustega täidetud augus ameleda - mitte haisu pärast !

Stake Land

Pff...parem kui The book of Eli ja Priest, aga paraku ei midagi, mis kutsuks seda uuesti vaatama või üldse mäletama.

H: 5/10 e. enamus punktidest tuleb sellest, et tegemist oli postap-filmiga.

...ja SEE koll siin pildil on SEE, mille pärast ma seda kino üldse näha tahtsin ja ma spoilerdan, et isegi SELLE kolli peksmine oli igav....

Priest e. The-ta käkk

Tundub, et Paul Bettany-l on vist paika pandud uued kriteeriumid. Umbes, et alla kalli b-filmi enam ühtegi rolli vastu ei võta.
Minevaaastane Leegion alustuseks ja nüüd siis see Priestivärk.

Kallis ja suurte ekraanide b-film on muidugi asi, mida keel ei taha eriti paika väänata. Midagi on lihtsalt puudu, sest ehkki rabatakse mitmel rindel ja üritatakse niipalju erinevat tüüpi kama sisse tuua kui vähegi võimalik, on tulemus siiski midagi sellist mis ei veena - mitte mingis skaalas.

Kõik need Season of the witchid, mis viimasel ajal kinodesse on imbunud, ei meigi sennsi. Lihtsalt jäävad nii A- kui B-filmina ebausutavaks.
Umbes nagu kahkjad neegervampiiridki, et loogika järgi peaks surnud neegri nahk minema mustemaks ja teps mitte valgemaks, aga... see selleks ja mis asi oli siis Priest..

Priest oli kõikidesse postapo-tüüpidesse hüppav ajaviiteulmekas, mis üritas olla ulmewestern ja kust polnud mõtet midagi vähegi mõistlikku või huvitavat otsida.

Pseudoajalooline lähenemine vampiiriprobleemile oli küll pluss, aga kõik ükejäänu ei olnud mitte oma versioon kõikidest nendest filmidest mida segada üritati, vaid hoopis odav koopia.

Pealegi - miks peaks inimesed peale tsivilisatsiooni arengu seisma jäämist maanduma 18 sajandis, kus kõik rõivalõiked, mööbli tegumoed ja relvad-majad-transpordivahendid on keerulisemalt valmistatavad ja ebapraktilisemad kui tänapäeval.

Enivei, et westerniteema lõpuni veeretada lahenes klapperjant veel rongilööinguga, milles puuduvad igasugused westernile või ntx Mad Max 2-s olnud lõpuchaseile omased ja plussina kirjaminevad küljed. Lihtsalt hüpatakse rongile või raudteekõrvale ning kogu rongilöömingust tilkuv võimalik potentsiaal asendatakse slow-motionist kubiseva karatega...igav või nõrk või mõlemat, pigem mõlemat.

H: 4/10 - e. suht monotoonne ja eimidagipakkuv vampiiri-equilibrium, sest kui see 18 sajandi teema oleks pidanud steam-punki või suurema hulga westernihõngu juurde andma, siis andke andeks, aga siniklaasi kasutamine nullis võimaluse selle hõngu kohalejõudmiseks. Ja nagu tavaliselt olid stseenide vahel haigutavate tühmike täitmiseks sissettoodud ning lolligavad maastikuvaated, lihtsalt lolligavad maastikuvaated ja ei midagi vaheldusrikast.
 Ok, vähemalt ei esinenud seal elegantselt ristkülikukujulisI ja maalilisi mägijärvi, nagu ühes Nicholas Cage nõiafilmis, aga see on pigem lisamiinuse puudumine kui pluss.

Zinera: 3/10

Dreamscene: Ei arva hästi.

IMDB: 5,7/10

Filmiveeb: 3,9/10

Brotherhood Of Blood e. Needusest, verest ja Kalašnikovist

Ohjohh:

Polegi seia jupp aega satttunud ning nüüd hüplen ma kahevahel, et kas valetada teile, et ma vaatasin silmad punnis hunnikuid ja hunnikuid kinofilme, mis olid kõik nii väärtfilmid, et nendest kirjutamine on pühaduseteotus või hoopis tunnistada, et sattusin Fifamanager 2008, Rahvaülikooli ja tinditikkimise võrku.
Ok, ma ei ütle midagi ning järeldused võite ise teha, aga märksõnaks võiks vabalt olla - konflikt Egiptuses.
Nii ja nüüd jooksen ma tähelepanu hajutamiseks ajas tagasi, ehk sinna momenti, kus ma otsisin Pariahile jätkuks mingit Brotherhood of Kill või Brotherhood of Murderi nimelist skinnifilmi, aga ei leidnud.
Enda arust olen seda küll surmaeelses seisundis sõna otseses mõttes jõllitanud ja järelt on see päriselt ka olemas, aga sõrmede vahele jäi mul ainult samanimeline vampiflim.

See film siis:

No seline bekati-tüüpi vampikas, kus keegi ei sätenda ning esimese vampiiri ekraanile ilmudes olin isegi meeldivalt üllatunud, aga noh - ütleme nii, et nii, nagu bekatfilm leiab oma koha säästumarketi riiulil, nii leiab ka b-violence B-filmis oma koha ning kaua ei tulnudki oodata, kui juba mühises põrmanduile veri ning vaiad läbistasid liha nagu imeväel ning noh... jah.
Jah-i all pean ma silmas, et siis hakati veel rohkem filmi sisustama või sellele mingit muud kulgu andma kui lihtlabane vambi-äksõn ning tulemusena jaotas see filmi osalt plussiks ja osalt miinuseks.

Jah:

Aga jah ning jah-iga see asi peamiselt siiski piirdus ning spoileriseguses "ata-ata" vormis võiks küll mainida, et filmil oli tõsine võimalus saada esimeseks vamiirifilmiks läbi ajaloo, kus vampide ja inimeste vaheline lõpukaikavedu madistatakse peaasjalikult Kalassidega, aga ei. Sellest võimalusest keegi kinni ei haaranud ning seetõttu jäi lõpptulemuseks siiski keskmiselt nõrk b-film oma täitsa-ok-tüüpi vambikeste, ummamuudu legendikese, kohustuslikult halbade dialoogidega ja hirmsa ähvardusega lõpus, et sellele tehakse järg. Seega ükskõik kui halb mulje sul ka esimesest filmist ei jäänud, tabad sa ennast teadmiselt, et teise osa vaatad sa ka ära - kasvõi musta plekiga seinamaalide ja Kalasnikov-vampiiride pärast. Mina üritan mitte vaadata, vähemalt mitte täna.

Hinne numbris, lisamölas:

Bekatvambikana: 2/5 - ei olud naljakas ja ei olnud ka selline, mis paneks rusikaid vastu rindkere prantsatama ning lugulaulu suurstuudiote manduvusest laulma.

Horror-Thrillerina: 2/5 - Põnevus oli asendatud kohatise igavusega ning horror oli nagu ta selliste vambikate - ja mitte ainult vambikate- puhul olema kipub, et kroov i blut mit blood.

Kokku: 4/10 - Kuskil taevani kiidetud ajas jõnksutamine oli tõesti hea(!), aga selle puhul mingist tasemest rääkimine oleks selge liialdus, samas ei anna see ka põhjust sajatamiseks, nii-et üldkokkuvõttes selline neutraalne bekat, mis küll ei hammusta, aga ega ta midagi muud ka ei tee.

Teised:

Brotherhood Of Blood
(2007)

IMDB: 4,9/10 ( 2740 v.)
Rotten Tomatoes: 1,9/5 (276 v.)

30 Days of night e. Lüüriliselt lähisarktiline eksistentsialism

Mõtlemapanev film on alati midagi, mida võib käsitleda kui ülimat vaimupagasit, selle portatiivsuse mõistes, sest see on miski, mida sa ei jäta, vaid kannad endaga kaasas ka lahkudes koduseinte vahelt või võimalik -hüpoteesina siiski - et oma maise või lihtsalt materiaaltasandilise eksitentsi lõppedes.

David Slade-i loodud film on üks sellistest, ehk film, mis ei paku vastuseid, küll aga ehitab mõttemustreid, millles jooksvad ideede ehk mõttealged vormivad ka päevi peale vaatamist küsimusi, tõstatavad hüpoteese ja lagundavad endisi väärtushinnanguid, mille jäävus või pigem paikapidavus veel hetk tagasi nii kindel tundus.

Analüüsialune kinoteos on miski, mis raiub oma halastamatusega jälje iga inimese hinge või täpsemalt sinna kõige kaitstumasse hingesoppi, purustades seal resideerinud ning end protektsioonialusena tundnud viimsedki kindlustunde jäägid, ehk tegemist on kinematograafilise fenomeniga, mis oma halluses ja külmuses tekitab mõttevoolu, mida võib käsitleda juba pigem ideemateeria kui struktuurse ehkki abstraktse energiavooluna. Läbistavad üksused kindlalt ja sekuriitselt pulseerivate regulaarmõtetete vahel on tungivad või pigem läbistavad ning jäädavalt dominantsed ehk siis midagi, mida võiks nimetada kontsentreeritud destruktiivüksuste kaootiliseks vooluks.

Primaarseks vooluks või siiski pigem ilukirjanduslikult väljendudes - peamiseks vooluks teoses - on fataalsed, kuid siiski samas pre de-eksistentsiaalsed küsimused, kui mõttetegevust mõjutavad impulssid, ehk mõttefaktorid, mis paradokseeruvad lõpuks elussurma ning hüljatud hukatusena.

Painajalik šüžee ehk lähetus vaatajani, mis visuaalide foonil materialiseerub mateeriaalse visuaalina ning toob linateost vaatava persoonini - siinkohal peetud silmas Homo Sapiensi - näite hubasest kindlustundest, mis hetkega asendub kohutavamaga kõigist mõeldavatest. Filmi kui idee presentatiivstruktuur, mis tõstatab sirgjooneliselt eksistentsiaalse küsimuse, et kas on üldse olemas kindlust, inimese või tema elu kui eksistentsi jäävust või midagi, mida võiks nimetada pre-surmalentseks stabiilsuseks.

Näide on ilmne, ehk see, mis valmistub millekski tajutavalt rutiinprotsessiivseks, saab endale osaks midagi, mille dünamiliselt dünaamiline abstraktiiv- või baasperspektiiv on jääv, ehk see, mis ootab midagi instinktiivtasandil harjumuspärast, reageerib milleggagi mis on midagi mõeldamatult morbiid-spekulatiivset, kuid samas nii eksistentsiaalset või pigem midagi, mida võiks käsitleda lihtsamas kõnepruugis mõeldamatu kurjuse, igavese raevujõu või surematu vajadusena lämmatada eksitentsi alge ehk elu, tegutseda destruktiivselt selle protsessi püsivuse nimel, nautida selle kaduvust seda oma jäävusega opositsioneerides, saada lühiajaline võimalus destruktiivseks surmatantsuks eluallika kustuva lätte viimsel nirel ning seda selleks, et liikuda edasi, tormata vastu millelegi, mida võib käsitleda stagnantseeruva progressina ning teha seda raugematu jõuga - perpetum mobile universalis- jättes endast maha kustunud lootuskiired, läbielamata õnnelikuse viivud ning kasutamata võimaluse millekski, milleks inimene kui looduse väidetav kroon on enda egotsentrilise maailmapildi järgi oma eksistentsis positsioneerunud.

Selle kaduvuseorkestri võika matusemarsi saateks, katteks ning ümbruseks ehk tummaks tunnistajaks on kasutatud õhustikulikult sobivuslikku külma lähisarktilist taevast, mis helkides helkimata kõikevarjutava külmade tunnete supernoovana näitab ennast kui aja külmust kõige mööduva ja vargsi põrmu vajuva vastu või kas või vaevumärgatav lumelohk, kui hetk või minut, mil sajand põrmu variseb ehk sootuks unustusse vajub ja aurav veri, mis aegalselt hüljates endast - justkui tõugates eemale - eksistentsiaalsuseks vajaminevat jõudu ehk eksistentsi kui eksistentsi ennast.

Vat selline film siis oli.

Hinnang numbris, lisamölas:

Ma ei näe seal arvatavasti midagi/kedagi, keda/mida võiks

vampiirideks nimetada: 5/5 e. üllatavalt ägedad kollid olid ning isegi kõige europiidsemad sellest mongoli-tatari tõutunnustega kambast nägid välja nagu slaavi verd gängsterid. Kohalikes oludes üleskasvanuna tekkis paralleel Permi vahvate poistega, kes tulid paadiga kohalikku "maffiat" tasalülitama.

Horror-thirllerina 4/5 e. julge ja kartmatu inimesena jätan mainimata, et esimene kolmveerand filmi mõjus aeg-ajalt kergemat kuni keskastmelist kõhedust tekitavana. Viis punkti jäi andmata tänu viimase veerandi kandis olnud Pet Sematary-st mahaviksitud stseenile ning üldjoontes võibki pidada seda filmi allakäigu alguspunktiks.

Kokku: 9/10 e. vaieldamatult parim Kolli-slasher, mis viimastel aastatel toodetud (Minu poolt nähtud) ehk antud kategoorias pjedestaliseerub ta julgelt esikohale. Tänud veel Muffile tänuväärt soovituse eest ja edasi tuleb pildimaterjal.

Ahjaa - seksi ei olnud ning pohmelliga poleks ma nõus seda vaatama!

Trash: 3/10

Kole-Jaanus: 5,5/10

IMDB: 6.6/10(53.548 v.)

Le Compotieux e. filmiriba filmidest....

..... millest ma pikemalt kirjutada ei viitsi/ei suuda.

"The Reader"

Kõrvalteemaks on Holocaust ning umbes sellepärast ma selle peaaegu, et ära vaatasingi - lõpus viilisin.
Kellele noormehe ja vanema naise vaheline intsestilaadne seksivärgens meeldib, võib ära vaadata, aga ise teist korda küll ei viitsi - mitte iial.
2/10

"Ice twisters"

Halb + halb + halb.
Katastroofibekat ja ehe näide sellest, et kui ideed pole, raha pole, vaimu pole, oskusi pole, siis ei tähenda see veel seda, et film tegemata peaks jääma.
Flush it down, sire.....
Masohhistidele eelmänguks, sest lisaks sellele, et ta on halvasti tehtud, on ta veel lõpmatult igav ka.
Ps. Punapäine mürakas mängib jälle teadlast.
2/10

Star wreck - in the pirkinning

Kohutav, valulik, lõbus e. tegemist on paroodiaga ning iga minut selles filmis parodeerib inimlikkust ning häid filmi ja näitekunstitavasid.
6/10

Where the wild things are

Nõmeda alguse korvab ülejäänud film mitmekordselt ning sellised poolmuinasjutufilmid on mul alati, isuga ning ilma hapukooreta alla libisenud.
Kollid on shefid ja tattnina on vastik värdjas nagu lapstegelased fantaasiafilmides ikka olla tavatsevad, aga siiski kuradima kõva muinasjutukas ilma pahade tegelaste ja lahedate monstäritega.
9/10

The Viking Sagas

90. aastate alguse bekat ja teemaks siis viikingitemaa ja võlumõõk ning mõõgakandja musklid.
Halb ei ole, ehkki hea ka mitte, aga keskpärane on ka palju öeldud.
Ps. Viikingi nakolle seal küll ei esine, aga tõepärasuse lusikas on sellegipoolest põrandale tühjaks valatud.
4/10

Let the right one in

Suh't vana ja kulunud suhtumine juba, et vampiirifilmi tehes tuleb sinna paras annus varjatud või varjamata pedevärki ka sisse toppida.
See film oli paraku raamatu järgi tehtud, nii-et peaaegu, et vabandab välja.
Omalaadne müramisfilm vampipoistest ja Sweden Rules!!!
8/10

9

Minu jaoks eelmise aasta parim film ookeanitagustelt.
Lahedad stamp-äksõnkangelase mentaliteediga nukud, kes üritavad I MS e. Viimase MS järgse ühiskonna varemetel ellu jääda ja aru saada, et mida fakki nagu üldse.
Näpuotsaga steam-punki ning peaaegu, et peojagu lahedaid nukke.
9/10

Twilight , et grandioossed silmaterastseenid

Teate mis? Ma olen ilge joodik ehk teisisõnu räme parm!
Näiteks suutsin ma endal viimse möistusekübeme ja sellest tuleneva äratundmisvõime uputada shampusepudelisse, mille ma vana-aasta õhtul peaaegu et üksi ära jõin - ma kordan - üksi ära jõin, sai selgeks eks?
Ehk siis - ma jõin ära peaaegu, et terve pudelitäie shampust, kuna Rents jõi ainult klaasitäie ja Üliõpilane X jõi ära kaks klaasikest.
Ehk siis ülejäänu hävitasin ära Mina!!!
Ainuisikuliselt!
Palun seda järgneva teksti puhul arvesse võtta!

Seal olid kurjad vampiirid, kellest üks oli vampiiritar ja kes vahtisid seda tsikki nagu mingit magustoitu ja nad ütlesid ka sellele poiss-vampiirile, et see tsikk on magustoit, aga kuna seal olid ka hea- jõllitusvampiiri nn. taimetoitlastest jõllitusvanemad, siis need ei võtnud tsikki kui magustoitu, sest nad oli nn taimetoitlastest vampiirid, kes inimeste verd ei joonud vaid lihtsalt jõllitasid neid. Muuseas käis see hea jõllitusvampiir tsikiga ühes koolis ja tema perekonnakaaslased, kelleks olid veel kaks nn. taimetoitlasest vampiiri, käisid ka seal koolis, kus käis ka see tüdruk, kelle vanemad olid lahutatud ja elasid erinevates elukohtades ja kes ei olnud ka vampiirid, nagu see tütarlapski, kellega kõik tänapäeva noored tüdrukud saavad samastuda, kuna ta on ameerika ideaalkeskmise tütarlapse standardkuju.

Aga libahunt Jacobile, kes oli tüdruku sõber, ei meeldinud, et tüdruk vampiiridega tšillib, mida too hakkas tegema peale seda, kui poiss-vampiir oli ta autoõnnetusest päästnud, kasutades oma üleloomulikult suurt jõudu ning libahuntpoisi sõber joodi nende pahade vampiiride poolt verest tühjaks või tapeti lihtsalt ära, kes alles lõpus asjade kulgu sekkuvad - pahad vampiirid ma mõtlen.
Aga vahepeal näitab hea-vampiir tüdrukule, et ta sädeleb päikse käes ja libahundi poiss näitab oma kõhulihaseid, aga kuna tüdruk tahab kõhulihaste asemel bling-blingi, siis hundipoiss solvub ja tüdruk ei käi temal ja tema ratastoolis vanaisal - kes on vana libahunt - enam külas, vaid külastab hoopis vampiiripoissi, kellega nad metsas puult-puule hüppavad. Suhete teravst lisab filmi veel vampiiripioisi õde, kes ei salli tüdrukut, kuna arvab, et temast tuleb pahandust.

Lõpus päästavad head vampiirid tüdruku pahade vampiiride käest ära ja libahundi poiss koos teiste libahuntidega aitab ka ja tüdruk jääb sinna linna elama, sest ta kolis sinna filmi alguses, kuna ta ei tahtnud ema juures elada ja ta kartis ka seda, et ta ei meeldi koolis kellelegi, kuna tal jäi mulje, et ta haiseb, mis oli vale ja isegi naljakas vist.
Ja tüdruk ja vampiir jäävad vist kokku või läksid filmi lõpus lahku ning tüdruku isal, kes oli politseinik, ei olnud midagi selle vastu, et tüduk Edwardiga tšillib, kuna ta ei teadnud, et poiss on vampiir ja see oli minu arust päris hea, sest film oli niigi sisutihe ning isa ja tütre suhtesse uue konflikti toomine oleks vast filmist aru saamist veelgi raskemaks teinud.


Ma tunnistan ausalt, et tegelikult ei jõudnud filmi sisutihedus ja väätus mulle päriselt kohale, sest nagu ma algsues mainisin, olin ma alkoholijoobes - seega jätan seekord hindamata!

Rents kirjutas sellest aga hoopis niimoodi.

Filmi soundtracki jaoks sobilik lugu

Blood - the last vampire e. lugulaul Saya Ematapjast

HOIATUS, SOOVITAN TÕSISELT VÕTTA!

Lugulaul on kolmes peatükis, kokku 47 salmi ja sisaldab paari spoilerit - oled sa kindel, et tahad üldse alustada ?

Kui oled siis palun:


Lugulaul Saya Ematapjast

I Ptk.
***
Emata
***
1
Orus, väike mägiküla
Tõusva päikse kiirtes särab
jões see vesi helkvel seisab
taamal keegi lõket läidab
Poiss ja tüdruk- noored veel-
jalutades sinna teel

2
Kuid sel ööl veel lõppeb ära
kõik mis olnud sulnis, puhas
pole antud rahu neile
jätkata mis tehtud eile
Noorest õiest deemon see -
leidnud väljapääasu tee

3
Kaikub öös siis surmakarje
külm ja vali - ebamaine-
noormees lamab kõri veres
Tydruk tema voodi veeres
Kihvu paljastades istub
kõri mehel puruks kisknud

___

4
Mööda läinud aastaid kolm
Küla tühjaks jäänud on
Ainult vanamees ja plika
Elavad seal mis siis ikka -
Unustada parim tee -
Loota et see ei kordu veel

5
Mets see kohab külaveerel
sünge,sume - samas leebe -
järsku ohtlikuna tundub
vanameha sinna suundub
kaasa haarab vana mõõga -
deemoneid see tappa suudab

6
Metsa varjus miskit paha
kurja vastu tõttab vana
et saaks lõpetada selle
rahu tuua maailma helge
aga ennem tuleb tappa -
deemon kes tal vana tuttav.

7
Metsas kahisevad lehed
jalgade - kel otsas mehed-
all nad kaeblevad sest varsti
tulemas on kibedasti
verd mis rohu rikub ära
kaotab metsalt puhta sära

8
vanamees on jäänud seisma
lagendiklul- milleks peita
ennast selle eest kel' sinu
hinge järgi tõusnud isu
oodata tal kaua ei tule
rahulik, kuid teab et sureb

9
juba metsas võitlus keeb
mõõgad sädelemas need
igaüks neist viha kandja
tapaleegi tume vardjas
lõikab, raiub, purustades
kooljaveri õhus püsib

10
tydruk onnis ei saa rahu
tahab aidata sest tajub
ohtu nüüd siis temagi
appi minna käsib meel
mis tal samas ütleb veel
hijaks jään'd sa neiuke.

11
tydruk jõudes lagendikku
hirmuvari ähma'b pilku
näeb kes väljal võidutsemas
mehel kes ta vainaisa
mõõgatera kisub kõhtu
eluheik see suubub õhku

12
löök! ning tabab linnulennult
võõrast meest ta mõõk nüüd näkku
pageb see kel näol on veri
metsa kuid see mida tegi
olematuks eal ei saa
surmalt hinge ei lunasta

13
seisab Saya-
tema see.
Kätelt tilkub veri veel
võtab maast ta vana mõõga
sajandite voolust loodab
leida seda kelle vari
tema eluretkel püsib


II Ptk.

***
Tee ema juurde
***
1
Linn see öises varjus püsib
tumehele - justkui süsi -
hõõgub kaminas ja varjun'd
sinna vihaleek mis hõõgun'd
varjul kõigi teiste ees
kuid eal ei ole surnud see.

2
Justkui säde pimedusest,
neiul käsi mõõgal püsib
et saaks mees kel vereiha
pooleks raiutud sest puhas
liiga kaua püsind tera
sööstab, lõikab, surmakisa

3
jaamas putkas - tiilfoniga-
oot'vad mehad, tähtsad ninad
Neiu abistajad need
kes tal liidus sellel teel
surmavastu mida kõnnib
neiu kes on hetkel rongis

4
Kohtumine aset leiab
sõnab piiga - pilku ei peida -
"Mitte selleks pole ma
tilnu'd et rämpsu hakkida,
visklemas on meel mul sees,
et ette satuks, teat' küll kes.

5
Väärikaim see meestest vastab
sammu neiu poole astub
"Saya, tean kuid rahu hoia
küll see päevgi lõpuks koidab
vaid veidi aega hoia viha
Vägevaim neist varsti kohal"

6
Kuid siis ilmisks tuleb viga
rongis mitme vaguniga
Poln'd see deemon kelle tappis
saya - noorik- usinasti
kuid mure lükkab meha mustas
eemale " pole miskit hukas"

7
Lahkub Saya tusas meel
neab, et temas vihameel-
mõistuse tal hetkeks tappis
tasuihk see maha mattis,
äratundmis vägivõime
kuid siis mõte- "persse kõik see"

8
Õhtul külastab veel piigat,
mees kes päälikuks tal liigas,
lohutama tuli teda
et on siiski lõpuks keda
otsin'd oma sõjateel
kohal, deemon Onygen

9
Hommik öösse valgust paiskab,
linn mis merelegi paistab.
Hommikuses valges särab
merelegi paistab ära
Shayal puhkeaeg siis see
Öösel vohab sõjaleek

10
Pole kauaks antud päeva
pimedus koos kurja väega
taganema sunnib valge
paljastab ta oma palge
selle sinkjas tumemusta
tema jüngreid välja tulvab

11
saya liikumas on linnas
et saaks rahu verekihka'
rahuldada deemon'veres
leida koha inimperes
et saaks lõpuks tema hing
puhata kui suikuv lind

12
Kuid on tumeduse palged
Tuhanded kes linnas valvel
juba leiab saya ennast
seltsiks ainult keegi piiga
ennast kurja laste keskelt
kuid juba mõõki hõbeehteis

13
Tulemusi pole vaja
pikalt ette ennustada
ei saa jagu surmaväed
sellest kelle karmis käes
mõõk kui õhku mitmeks lõhub
iga löök ke'l tapvalt tõhus

14
Pole põgenemas paha
pole kedagi neist näha
mujal vaid kui maas ne laibad
koletuna sellel vaibal
Seiasab tüdruk - Saya see
kuid oh häda, üks värd on veel

15
Deemonitest kõige visam
haarab sülle võõra piiga
lendab sellega kesk taevast
lahku lillalt verevaibalt
Sayagi ei püsi paigal
katustele teekond algab.

16
Katused mis palju näinud
paljudki neil ennem käinud
kuid ei ole sellist tampi
toimumas, mis siia kanti
surma märatsuse tahtest'
öise maailma mustast palgest

17
Saya deemoni siis püüab
kinni katusel ning hüüab
"Onygen su verd ma ihkan
millal sind ma lõpuks kohtan
talle siin ei vasta keegi
deemon ründab tapaleegist.

18
jäin siis kuhu, ah kuri ründas
verest tilkudes veel tormas
et saaks mõlemal me piigal
kustutada eluküünlad
viia ära pimedusse
noored tütred, peaaegu lapsed.

19
Saya mõõk siis õhus välgub
haavaleeki sisse paiskub
deemonisse kelle tiivad
järsku laiali siis löövad
kaob ta õhku, et saaks ära
mõõgajuurest vihisevast.

20
Saya jälitamas kurja
katalt katusele tormab
jälitamas deemonraiska
kelle veri õhku roiskab
kuid on saanud eduteed
deemon kellel must on meel.

21
Jälitades lendvat kratti
Saya jõuab autoparki
16 tonni ratastel
juba veereb mägiteel
teda ajutiselt teenib
võõras piiga kelle leidis.

22
All on järskus - mägiveer
seal kus tuuled paisk'vad teel
Saya, piiga, sõitmas need
jälitaams seda kes
otsimas nüüd pelgupaika
sel't keda Saya näha tihkab

23
Kuid oh häda taplushaldjad
pole hoidmas oma süli valla
et neil võitlusõnn see kestaks
pikal taplusteel neid saadaks
Nii on järsku tonni 16
ümber, neidel veri juustes.

24
Paitab Saya silmalaugeid
puudutus nii leebelt malbe
kutsumas ta ära külma
maailmast mis nüüd kadus julmalt
kuid siis järsku kaob see ära
Miski tuttav silme'es särab

III PTk

***
Ema
***
1
Keset hääb'vat udulaama
aasa rohelus ning taevas
kollane vaid püsib valgus
Maja ümber uduks tardub.
Pada tulel ammu ei kee
sest maha jäet' see külake

2
Saya ennast püsti hoiab
mingi mõte peas tal loidab
ning siis saabub Onygen
Ristunud on nende teed
Kohas kus need lahku kisti
Tuule vooges kaduks kanti

3
Lähenenud Deemon sõnab
"Saya miks sul mõtteis pole
minu vastu ühtki tundmust,
soojust, armastust või hellust
Kas on aeg see tolmu pühkin'd
armastuse jäljed katnud"

4
"Miks ei tunne omasugust
kas ei verehääl se' kutsu
Kas on väeti inimsugu
minu kaotan'd mõttekodust
miks ei tunnisa sa ikka
seda, et sa minu plika"

5
"Miks on kurjus sinu pilgus
Miks vaid vihaleek see välgub
Miks sa ei taha oma emalt
võtta vastu seda mida
temal anda sulle oleks
et sa inimkütkeist tuleks.

6
Kuid on sealgi võõras piiga
leidnud malaka ning sinna
hiilinud kus veel Saya ema
tütrega seal kõnelemas
ning ei silmas miskit väret
kaika hoop nüüd tagant pähe.

7
Udu tagasi on laskund
veel päike seda murda katsub
kuid ei suuda kiired nõrgad
parandada murtud lõnga
mis on katkend sadu aastaid,
tagasi ning korraks leitud.

8
Õhku rebestavad hoobid
külmad , teravad kuid nooblilt
Sätendades lõik'vad õhku
majesteetlikust neist vohkab
sest se' ei ole taplus enam
vaid on ettemääratus see keemas

9
Kuid on määr'mas ema rõivu
veresoe kui lõikaks lõivu
sel' keda lootus kandnud siia
tütart veenma, koju viima
oma järkse mõõga otsas
kätte leidnud teda saatus.

10
Udu järsult tihenenud
ainult kriise lõikab seda
keset koolnud rohuaasa
koolnud süda nutmas taeva
ümbritsemas valgus valkjas
teda - Saya Ematapjat.

*** *** *** *** *** *** ***

hinnet ei pane, aga saate treileri ja mõned tapluspildid e. corpus delictid, oma ema mõrvamise kohta Saya poolt.