Friday, February 26, 2010

Crash ehk äkitse üks laevahukk ka veel lõppu, ei pigem kolm ja lisaks veel surev hirvemamma!!!

Crash-i soovitas mulle üks sõbranzeu ning ütles, et kõik algab autoõnnetusega kuskil kiirteel ning siis segasin ma mingitel tähtsatel asjaoludel infotulvale vahele või kukkus meie lähedale meteoriit - ei mäleta mis värk oli - aga igastahes jäi eelinfo edastamine kergelt puudulikuks ning mulle jäi mulje, et tegemist on sellise post1990 tüüpi tiinislasheriga ja sinnakanti mul see arvamus ka jäi.

Sõbrants E. küsis veel paar korda hiljemgi, et kuidas siis film meeldis ning selle peale vastasin ma uue-kooli õudukate puhul alati tepsiva lausega, et: "Natuke liiga etteaimatav lõpp."
Oma naha ma sellega päästsin, aga üks vastuseks öeldud lausetest - umbes nagu - "oli küll, ma arvasin ka paar lõpuliini enam-vähem ära..." - tekitas m'us filmi vastu pisikese huvi.

Nu fakt on see ju, et kui on palju erinevaid lõpp-punkte, siis midagi võib seal ju isegi olla, pealegi võib teinekord sm. A. Välikäimla külla sattuda ning tema ju midagi Ну, погоди!-st rõlgemat ei kannata.*
Plaadi peale ta läks, mappi ta kadus ning mingises pooletera meelelahutuse vajaduses ma selle ka aastakene hiljem ära vaatasin.

Ehk siis ehe näide sellest, kuidas vale eelinfo võib filmivaatlust edasi lükata või valesid eelemotsioone tekitada, aga olge rahulikud, näiteid tuleb selle filmiga seoses veel.


Näide 1. "Amneesia ei ole hea algus"

Eile vaatasin ma filmi teistkordselt ning seega ka esimene näide, et kui sa ei mäleta filmist praks mitte midagi, siis pole mõtet seda ka uuesti vaatama hakata.
Crashi puhul oli ainuke erand see, et umbes nädal aega peale esimest vaatamiskorda üritasin ma meelde tuletada, et mis kuradi film see oli, millel nii sigavinge ja muljetavaldav lõpp oli.
Eila mäletasin ma ka, et filmi lõpp oli super ning tee selleni oli kindlat üle kesmise - ehkki liiga kohati etteaimatav tõesti.
Aga vaatamisel selgus, et kõik on hoopis teist värvi....
Ehk siis - seni, kuni liine veeti, oli kõik ok, aga nii kui need lõpud kukkuma hakkasid, tahtsin ma ennast tõesõna kassiga ära lämmatada.

Moraal - kui ei mäleta kainena nähtud filmi - siis ära üle vaata !!!!

Näide2. "Mõtete lõpp või remondimehe laiskus"

Milles siis näide seisneb - selles, et tegelikult oli see püstoliga lõpp tõesti liigutav ning tundsin, et mu nina tegi selle ajal paar korda ikka väegadema kahtlast häält.
Üks liin oli veel vastuvõetav, aga paraku jäi mulje, et tegijatel sai poolel distantsil võhm otsa ning edasi põrutati tulevaste filmide ja juba tehtud filmide lõppe lindi otsa kleepides, selleks et jummala eest rahastajatele lubatud 2 filmitundi täis saaks.

Teine võimalus on, et valiti välja küll ainult üks lõpp, aga ülejäänud lõpuversioone ei saadud lihtsalt alguse küljest ära, kuna punaninaline stuudio remondimees polnud ikka veel kääre ära teritanud....
Sellega seoses ei saanud neid siis lihtsalt "DVD-e alternative ending " lisadeks** vormistada.....

Ehk siis näide sellest kuidas väga hea algus võib tänu (arvatavalt) alkoholilembelisele tööjõule hukka minna.

Näide3 "Läää-he-mee nüüd itkemaie..."


Nujeh... ega seal midagi muud olegi öelda, et järsk dramaatika peale pööramine tepsis ainult kuni juba mainitud mantli ja püstoli stseenini, aga seda ka ainult sellepärast, et seinu värisema panevad haigutused katkesid nagu lõigatult ning taastusid niipea, kui sai selgeks, et lõpust on veel asi kaugel ning ....
Seega järjekordne näide sellest, et liigne dramaatika suitsetab välja igasuguse dramaatika ning matab ka eelnenud ja parema osa filmist sõnnikulehka järelmuljete alla ...


Hinnang:

Sotsiaalkriitilise filmina: 4/5 - Jep, nii ta on - inimesed ei vaevugi üksteist mõistma, kuna neil on targematki teha ja nad teavad enivei juba ette, kuidas asjad käima hakkavad.
Kahjuks oli kogu kupatus liigselt ülesibuldatud ning seetõttu lohistas kolme-nelja vahel kõikunud hinde kõrgemale vaid filmile irvemuhedust lisanud Peter-i nimeline karakter.
Kahju, et temapoolne irv-ilkumine lõpupoole ära lõpetati...

Krimidraamana 1/5 e. tegelikult peaks selle filmi liigitus olema "kriminaalselt ebadramaatiline draamafilm" ja see üks punktinärakas tuleb ka ainult selle keebivärgensi pärast, sest see on seda tõesti väärt.
Pealegi - kuna need karakterid ja tegevusliinid kõik ühisesse punkti kokku ei jooksnud, siis oleks saanud vabalt ka mõned liinid välja jätta ning töötute seebi ja lastefilmistaaridele*** äraelamisvõimaluse pakkumise kellegi teise õlgadele lükata.

Kokku: 5/10 e. põhimõtteliselt teeb küll film selgeks, et multikultuurse ühiskonna toimimisvõimalustesse uskumiseks peab hetkeseisuga muinasjutte uskuma, aga meeltlahutav osa jääb selle kõrval ülimalt nõrgaks. Ma ei usu, et ma omal tahtel seda filmi veel kunagi vaataks ja seltskondlikus plaanis üritaks ka enne nõustumist kõikvõimalikke muid variante ette sööta.

Seltsimehed ütlesid:
Live For This: 9/10
Trash: 7/10
Kole-Jaanus: 8/10
ja
IMDB: 8.0
____________________________

*
Tegelikult kannatab, aga mul on sellest istumisinstrumendist kahju, mille peal ta filmivaatamise ajal asetseb, ehk siis pidevad lakkehüpped ja sealt maandumised võivad elamispinna möbleeritusastmele halvasti mõjuda.

**

KRT! Alternatiivsed lõpud on vähemalt minu jaoks kõige shefimad DVD lisad ning kui arvestada, et kinokülastustest tiksub kompotiraha tagasi kuni kümme protsenti ning DVD-e pealt kuskil 25-30, siis mis kurat neil viga hakkas.
Iga korralik feature teeb DVD ju ihaldusväärsemaks ning seega... ah midaiganes.

***
Perssekukkun'd räpparid võivad vabalt indie-meesteks hakata!
____________________________
Spoilerdava Posterpici
varastasin sealt

Thursday, February 18, 2010

Outpost e. Nazi-zombied, kelle pärast ei peaks Hitleri ees häbenema

W. mainis mu TC postituse kommaris, et Outpost on ainuke NZ-film, mis teda seltskondlikku moraalitunnet rikkuma ei pane ning sel hetkel ma nõustusin temaga.
Paraku hakkasin ma aga hiljem mõtlema, et mis kamm seal kuradi OP-s siis oli ning mida rohkem ma mõtlesin ja uurisin, seda rohkem jõudis mulle kohale, et ehkki kõnealuseks tuleva filmi DVD vedeles mul mingihetk riiulis ning veidi varasemal hetkel oli see kinu mul HDD peal, pole ma selle vaatamist mitte kordagi isegi alustanud.
Seega mu kallid lugejad ja lugejannad - peate ära kannatama veel ühe zombijandi sisulise postituse, aga seekord on tegemist NAZI-ZOMBIEDEGA!

Läheb lahti

B-kategooria taob suure B-tähega vastu lõgemeid juba filmi esimestest minutitest saadik, sest tegevuskohaks on Ida- Euroopa ning filmifaunana näidatakse kahtlasevõitu tegelasi, kes eelarveaukude lappimiseks on viimasel hetkel palgasõduriteks nimetatud, ehk siis lootus üleprahi meelelahutusele puhkeb koheselt lõkkele, kuna lihtne valem näitab, et:

Palgasõdurid + III Reich + Ida-Euroopa = hunnikute viisi natsizombisid.

Pealegi on beekati filmidega kokkupuuted alati intiimsemad, sest ka selle filmi puhul vaatavad veoauto kastist vastu tuttavad näod, keda sa oled harjunud nägema igapäevaselt oma kodumajale lähimas kaubanduskeskuses.
Teame ju neid tundeküllaseid hetki, kus nemad vaatavad sind riiulilt kas kosmonautideks, FBI agentideks või hoopistükkis vahvateks sõdurpoisteks riietatuna ning sina vaatad riiuli eest neid samal ajal kordamööda oma soojade käte vahele võttes ning tasakesi silitades.
Lõpptulemusena ei lahku sa igastahes poest üksi vaid lähed koju koos karbitäie vanade semudega, et hiljem üheskoos üks lõbus pooleteistunnike veeta.

Hakkame aga andma

Aga aitab nüüd jamast ning ehk lasete mul filmimölaga alustada, ehk siis - kui Town Creek suutis oma natsizombide teemalise säästupoliitikaga lüüa kannikad lohku kõigil, kes seda filmi vaatama juhtusid, siis Outposti puhul sellist võllanalja pole.
Alguses tuleb küll tsirka pooltunnike oodata, ehk lihtsalt seni, kuni tegelased seda peamiselt "everything what shits or eats must get butchered-stiilis" süžeed üles ehitavad ning et kõik karakterid saaksid oma iseloomu ja jooni piisavalt esile manada, selleks, et mõni minut hiljem hirrrmsates piinades lõpetada.
Muuseas, kuna ma mainisin hirrrmsaid piinu, siis asjatundmatutele teadmiseks, et nazi-zombid ei lasku kunagi nii madalale, et hakkavad mingit madalamat eluvormi sööma, vaid ennem ikka korraldatakse üks kiire piinamisepisood ja alles siis hakkavad pistodad kuukiirte valguses uljalt välkuma.
Edasi ja kokkuvõtteks paljude sõnadega veel naasugust infot, et natsizombisi on nagu muda ning kõigi reeglite kohaselt nad lõiguvad, mässsivad linu ümber, krigistavad hambaid, topivad hülsse silma ning torgivad pistodadega kõike ja kõigile, mis vähegi elusorganismile seatud kriteeriumite alampiiri ületada suudab.

Hinnang numbrite ja äraütleva mölana

NZ-filmina: 5/5- neid on mudas, on punkris, on puude all ja vahel, on inimeste ees ja seljataga ning enamasti nad tegelevad kellegi killimisega, ehk siis - mida veel vaja

Action-Horrorina
: 5/5 ehk kui kuskil on hunnik nazi-zombareid , siis on see kindel garant nii äksõnile kui ka sellele komöödia alaliigile, mida slasher-iks kutsutakse

Kokku
: 10/10 e. igatepidi tasemel, ehkki otsese huumori puudumise tõttu jääb Dod Sno-le poole grammi jagu alla.

Outpost (2008)
R: Steve Barker
IMDB: 5.9/10 (5494)
Rotten Tomatoes: 63%(RT Comm.)


Wednesday, February 17, 2010

Town Creek e. mida faking-kuradima-fakki !!!!!

Niisiis, film eelmisest aastast ja seal on nazi-zombie - justament, seal ei ole mitte nazie-zombID, ega ka mitte KAKS (2) nazi-zombIT ja veel vähem on seal tosin nazi-zombIET, vaid seal on tõesti ainult ÜKSAINUS NAZI-ZOMBIE!

Filmist:

Olgu, see selleks, film algab asiselt- räägitakse sellest, kuidas III Reichi suurninad liitusid kolmekümnendatel aastatel mingi kahtlase kultusega ning hakkasid üle maailma kokku otsima mingeid viikingite ruunikive, mis pidavat viima maailmavalitsemiseni.
Kõlab asiselt eksole, sest:

III Reich + Okultism + Ruunikivid = hunnik nazizombisid


Paraku näidatakse visuaalses plaanis anult germaano-ameerika perekonda, kelle juurde kupatatakse natsiteadlane, sest üks ruunikividest on nende keldris ja sellega ka filmi talutav osa lõpeb ning mõistlikku ei tule sealt enam mitte sittagi...
Lühikokkuvõttena siis, et peatutakse isa-poja suhetel, siis hakatakse edastama filmitegijate arvamust Iraagi sõjast, seejärel killitakse paar surematut talumatsi ära ning kõike seda siis peaks leevendama üks nazi-zombie, kes on nii kuradi loll, et ei oska oma tohutut jõudu kasutades ust kiviga puruks visata koos selle peale joonistatud ruunimärgiga või korstna kaudu sisse ronida... nagu wazt?
Ja muuseas, see, et mainitud üksikisend räägib surnud loomadega ja kannab kummist Hugo Bossi imitatsiooni, ei tähenda veel, et ta nazi-zombie miinimumnõudedki täita suudaks.

Lõpus mulisetakse veel midagi teemal, et kui pahad asjad need mustad jõud on või midagi sarnast - täpselt ei mäleta, kuna ei viitsin'd lõppu enam eriti jälgida.

Järelmuljetus

Ma olen kindel, et kui keegi oleks Hitlerile sellist nazi-zombikat näidanud, siis oleks säänse režissööri eluküünla kiire lõpetamise nimel kasvõi Auschwitzi kambriuste probleemile mingi hädapärane lahendus leitud ning tüüp oleks kõnealuse asutuse kõige kõrgemast korstnast koos leekidega olematusse lennanud.
Aga no muidugi, nüüd, kui vuntsidega preisi härrasmees surnud on, võtab iga degenerandist "filmimeister" seda kui otsest luba sita genereerimiseks ning sellepärast see meie kallis filmimaailm nii persses ongi.
Teate, mängime avatud kaartidega ja tunnistame, et oli see Hitler nüüd, mis ta oli, aga vähemalt nazi-zombiega olid tema puhul asjad selged - Palju, sportlikud, võimaluse korral külmrelvastatud ning sellised, nagu eliitzombidele kohane või muidu võidakse hakata Stalinit parafraseerima, et: "pole lavastajat - pole ka ebakvaliteetseid nazi-zombiesi...."

Hinnang mölas ja numbris:

III Reich-related-undead shit filmina: 0/5 e. mida perset, ok, üks neid oli, aga kuna see ei kõlband karupersegi, siis ümardama ei hakka.
Horror-thriller-draamana: 0/5 e. thriller oli atmosfäär ja seega liiga umbisikuline, et tajuda. Horror oli kolmandas silmas ning mina sellega ei näe ning dramaatika oli kummimantliga kiilakas suures plaanis ehk NULL !
kokku: 0/10 - e. absoluutselt talumatu film alates 10. minutist ja 26. sekundist ja seda kuni lõpuni.

IMDB: 5,8/10 (1240 votes)
Rotten Tomatoes: 33- 50 %

Undead e. TšOMBID + ÄÄLIENID

Olen varasematel aegadel paar korda maininud, et pole eriline zombiefilmide fänn.
Libahundid ja Frankensteini monstärid kikkivad lihtsalt kõvasti rohkem ässi kui mingid sitased libasurnud ning ehkki Elavate surnute öö-d (1968/90) on muidugi überfilmid, liigitan mina nad sinna päris horrorfilmide hulka, nii-et minu vaadatavate zombijantide nimekiri koosnes kuni Dod Sno tulemiseni ainult postiteemaks tulevast filmist e. Undeadist.

Mesasi siis

On linn, on inimesed, siis hakkab taevast mingit värk alla sadama, purustades vanamemmemesi, läbistades paksukesi ning ajades ümber poeriiuleid ning üldkokkuvõttena muutub enamus linnaelanikest zombideks.
Need, kes ei muutu, kindlustavad ennast Marioni nimelise relvamüüja kodukeldris ja kui nad mingi hetk otsustavad, et nüüd on tarvis välja murda ja linnast lahkuda, avastavad nad veel, et linna ümber on kerkinud justkui imeväel kõrge ja ogaline müür.
Ahjaa, vahepeal sajab kahtlaselt pilvisest taevast alla happeline vihm ning siis veel mingised valguskiired, mis igast elusvärgensit üles veavad.

Tegemist siis Daybreakersi tegijate Peter ja Michael Spierig’s eelmise filmiga ning vaimunõtruse tundemärke sellele veel omistada ei saa.
Filmi peamine olemus piirdub igasugu klassikaliste õudukate, klassikalite blockbusterite ja muu ettejuhtuva pealt mattivõtmise raames ning mõõdukas irvetempos lõpuni veeremisega ehk siis kilde keegi peitliga ajudesse suruda ei ürita - oma asi, kas paned tähele või mitte ning kui ei pane, siis vaatad lihtsalt ulmega vürtsitatud zombifilmi.

Üks meeldejäävatest dialoogidest -

Rene
: "Can i use your phone?"
Marion: "Those things you saw out there... That's only the beginning"
Rene: "what?"
MArion: "
The beginning of the end"
Rene
: "The end of what?"
Marion :"The world. The universe....... Everything"
(Tõsine värk või mes?)


Veel veidi möla koos numbritega:


Tšombis+ääliens komöödiana: 5/5 - üks fimiplussidest on tegelastepundi hardass-combatant Marion, kelle karakteri väljamängimine nõuab tõesti Steven Seagalile omast näitlejameisterlikkust ning kelle tekst tundub otse Shakespeare sulest tulnud olevat.
Action-horror-scifina:4/5 e. kui keegi suudab zombifilme hirmsaks pidada, siis jääb ka sellega enam-vähem rahule.
Sci-fi on täiesti esindatud ning Tom&Jerry stiilis äksõnit on täpselt nii piisavalt, et tripperililla ja plastiliinisadu otseselt tüütuks ei kisu.
Kokku: 9/10 e. grammikesevõrra Dod Sno nimelisest kultusfilmist allpool.

Postitus on pühendatud pisikesele Rentsile, kes viibib praegu Austraalias.
Olgu surm talle seal kerge, sest elust ei saa tema mitte seal rõõmu tundma.


Undead
(Austraalia 2003)

Trash: 6/10
IMDB: 5,6/10 (6612)
13. tänava Bruno : 1/10
Rotten tomatoes: 5-48%

Kuna ma otsustasin , et tagumine aeg on kunstiliseks kätte ära minna, siis on järgnevatest piltidest ainult üks kunstiseerimata.



Tuesday, February 16, 2010

White Dog e. 14 Woofs

Tegemist minu sünniaastal välja antud ning suh't isevärki loomafilmiga.
Tegevus käib siis ühe maanteelt leitud Valge Saksa Lambakoera ümber, kes on tore ja armas kutsu, ehk siis rebib perenaist rünnanud vargaid juppeks, hüppab läbi klaaside, toob susse ja ajalehti ning näeb lihtsalt nunzä välja, aga koeral on üks pisike viga.
Nimelt on nn. white dog, mis tähendab maakeeli, et kasutades ära koerte must-valget nägemist on ta õpetatud inimesi ründama nahavärvi järgi.
Tulemus väljendub selles, et kui pimedal tänaval satuvad kokku kohevakarvaline valge kutsu ja eebenipuukarva nahaga neeger, siis on mõne aja perast ainult jupid taga - neegrist ofkorss.

Selline originaalsel ideel põhinev ja rassismivastast loosungit kandev film, mis ei ole küll tüüpiline hea/paha nämmutamine, aga mille teostus lonkab see-eest mõlemat jalga.
Esiteks lööb nõrk tesotus välja selles, et niigi naivismist lähtuv tegevus muutub aina ebaloogilisemaks, mida kaugemale film ennast ketrab ning kolmveerandist alates pannakse juba suh't lõdva randmega ja puhtalt mööda.
Teiseks, tänu skripti kirjutatud ajuvabadustele paistavad tegelased - lisaks halvale näitlemisele - ka kohati nagu ajuhälvikud ning ainuke tõsisemaid emotsioone esilekiskuv karakter on koera endine omanik, kellel ma tahaks ahjuroobiga lõusta ja ribid sisse peksta, lisaks veel ära kastreerida ning kui ment selle ajaga kohal pole, siis veel üht-koma-teist tema kallal improviseerida, kuna olgu nende neegritega kuidas on, aga koerte piinamine kutsub minus esile mehise annuse orienteeritud marutõbe.

Olgu, nagu ma ütlesin, pole Romain Gary raamatul põhinev idee selle filmi nõrgem ja teostus selle tugevam külg ning kinuteose põhiväärtus baasneb üliägedate lambipenide dressuuril.

Loomafilmina: 3/5: penid(4*) said oma osaga hakkama umbes paark 'end korda paremini kui inimesed ning kolmest punktist esimene on puhtalt koerte ja koerajuhtide vaeva, punkt number kaks idee ning punkt number kolm on loomafilmi kui vaadatava filmi eest.

Thriller -draamana
: 2/5 - tänu süzeekäikutele idiootselt käituvad karakterid rikkusid kogu dramaatika ning thrilliteemal ei ole ka kuigi palju kiidusõnu öelda. Kohati jäi nagu selline haltuuralehk ninasõõrmeisse.

Kokku
: 5/10 e. selline keskpärane ja kergelt juba sitalehka junn ning erandkorras nõustun Trash88-a ja tema alter-egoga ning ütlen, et teistkorda ei näe põhjust selle vaatamiseks.
Muuseas, lastega vaadates tuleks kindlasti mainida, et kui loomi peksta, siis päriselus poevad nad öösel enda peksja voodi alla ja kui "paha laps" on magama jäänud, siis söövad ta ära - alustades teki alt väljaulatuvatest varvastest ning lõpetades kõrvadega.

Trash 7/10
IMDB: 7,1/10 (1768 kära)

*
Krt, osatäitjatenimekirjast tuli välja, et neid oli tervelt viis ning ehkki peaaegu on peaaegu sama mis puhtalt mööda, olen ma siiski tubli.


Sunday, February 14, 2010

Dobermann e. konnaõgijate arusaam äksõnist

Kuna Filmiveebi-Fletchu otsustas maailmale säänse filmi olemasolu meelde tuletada ning Generation Kill ei näidanud sugugi üles kavatsust lähiminutitel kohale jõuda, siis otsutasin ka mina, et aeg oleks üks vanadest lemmikutes uuesti üle vaadata.

Kes ei tea, siis võtku teadmiseks, et Dobermann on äksõnfilm, eurooplaste tehtud ning üheksakümnendate lõpus mõjus ta suh't brutaalse ning üliandeka filmina.
Praeguseks on isegi Hollywoody mannaroosad märulid samale ja kõrgemale tasemele jõudnud ning Dobermann tekitab pigem nostalgiapõhist heldimust kui mingit suuremat äraspidist vaimustust prantslaste arusaamisest inimese sõelapõhjaks tegemise teemal.

Sisuks on westernitest äksõnfilmidesse veetud kiiksulise ja ülišefi pätikamba teema ning ülejäänud osa moodustavad plahvatused, tulistamised ja kihutamised ning muidugi šefid neo-gängsterid.
Siiski on filmi peamine pluss see, et seda kõike on tehtud ehteuroopalikult ning seetõttu ei kipu asi läilaks kätte minema, samuti puudub poole filmi pikkune karakteritetutvustus, mis mõjub erandkorras isegi plussina, sest piisab ainsast pilgust tegelase riietusele, et aru saada, mis masti tegelasega on tegu.
Eurosisust veel niipalju, et sellised a'la miljoni auto purunemsisteenid õnneks puuduvad, naisesurma eest ei ürita keegi kätte maksta, politseinkužetooni kelleltki lõunavaheajaks ära ei korjata ning plahvatused - ehkki rämedalt ülevõimendatud - toimuvad siis kui vaja, mitte siis kui midagi muud näidata pole.
Mida muud öelda - äge "nazi-ment", stiilsed stamppätid, heal tasemel äksõn, mõned head kaameratrikid ning killimised ja Monseigneur Dobermanni õlisoengu, aimatava odöörihaisu ning sinisilmade tõttu püsib ka teie naispool ekraani ette naelutatuna isegi siis, kui telefon heliseb.

Hindeks:

Kvaliteetäksõn of 90-s: 4/5 e. möllu jätkub ning tülgastus ei tohiks kimbutada kedagi peale tõsimeelsete hipide.
Märulidraamana: 3/5 e. ega seal peale märuli suurt midagi pole* ning kvaliteetäksõn ei pruugi veel kohe tähendada kvaliteetajaviidet, aga ajatappeks sobib igal juhul...

Kokku: 7/10 **- kes ei ole suurem äksõniarmastaja ning ei näinud seda ka teismelisena 97/98-e aastal, võib peale filmi vabalt õlgu kehitada ning küsida, et mida kuradit selles keskpärases eurojunnis seitsme punkti väärilist on... tiba tegelt ikka on.

Trash: 5/10
IMDB: 6,4/10 (7.210 votes)


*
Marxi surm ja matus välja arvata, need on tõsiselt kurvad momendid - dramaatikat nagu muda... ausõna.
**
12 aastat tagasi oleks ma sellele kinule silmapilgutamata vähemalt 14/10 hindeks pannud, kui mitte isegi 14,5/10...

"Adieu mon inspecteur..."