Le6ion of the Dead e. meanwhile in California

Ilmselgelt on liiga palju aega möödas sellest, kui ma olen sunnitud kinomaailma tippteoseid vaatama ja neid asjakohaselt hindama vastavalt sellele, millist ajukahjustust need mulle põhjustavad. Antud film on hea näide sellest viimasest näitest, ning kahjuks pidin ma enamikku sellest ka üksi läbi elama. Enda kaitseks pomises MNC, et on selle filmi vaatamist juba neli korda alustanud, mille järel ta õndsalt ekraanile selja keeras ja kõik padjad okupeeris. Mina aga nii lihtsalt juba alla ei anna ning, hambad ristis, kannatasin selle filmi kuni viimaste kaadriteni välja, isegi vähkresin pärast unetult seda linateost mõtteliselt seedides.

Ma siiamaani pole päris kindel, millest antud film üldse rääkis või rääkida tahtis. Kaks pooletoobist stonerit rööviti ära väga optimistliku vanaonu poolt, kes lausa rõkkas rõõmust oma uue saagi üle - cut to kaks armetut saatana käsilast proovivad ükshaaval inimesi nottides armeed kokku panna (kui leegion = 4500+ meest, siis ma tahan teada, kaua see neil aega võis võtta...) - cut to mingi blond tüüp, kes on saatan aga samas ei ole saatan, näitleb rämedalt üle - keski baaridaam armub nalja viluks ühte pooletoobisesse, kes imekombel plahvatuste saatel põgenes - vahepeal lendab motikas õhku... Oeh, kas ma tõesti pean jätkama?

Lihtsalt öeldes jooksis kogu stsenaarium ligadi-logadi, voolates lõpuks kokku mingiks kahtlaseks halbade-naljade-sünnitiseks. Enamik huumorist koosnes ülepakutud slapstickist ning näitlejad olid ausalt öeldes kõik sellised alla-keskmise-taseme-ja-palga liigist. Võin paar plusspunkti anda mõne üksiku kollilõusta eest (nt Geena ilus naeratus), kuid isegi selles osakonnas oldi moosi ja rohelise värviga üle pingutatud.

Ärge laske plakatil end õnge tõmmata – 90% ajast passib Saatana hirmus armee baari ukse taga samal ajal, kui baari sees proovitakse meeleheitlikult eelnevalt mitte-tutvustatud ja mitte-tähtsaid tegelasi ükshaaval traagiliselt ära tappa... Ma ei teadnud poolte nimesidki, miks ma oleks pidanud siis nutma puhkema, kui neid vähemaks jäi?

Mulle lubati "Jay and Silent Bob, ainult et tulnukatega", aga lõpptulemus oli pigem selline „Skinned Deep“ meets „ Bio-Dome“, aga vähemalt „Skinned Deep“ oli kohati naljakas ja „Bio-Dome“... Ok, „Bio-Dome“ oli lihtsalt nõme. Kokkuvõttes – mõttetu vaatamine, aga vähemalt saan ma järgmist halba filmi vaadates end lohutada, et „vähemalt see pole „Legion of the Dead““.

H: 2

IMDB: 2,9/10

Auschwitz e. Holokaust Uwe all

Oh Uwe, Uwe, Uwe... MIDA sa küll enda arust teinud oled? Maailmale teene? Õpetliku väärtfilmi, mis peaks inimesi mõtlema panema? Või järjekordselt lihtsalt endale raha juurde sahkerdanud nagu mingi selektiivse-kleptomaania all põdev orav? Ma igatahes tean, millist varianti ma ise pakuks hetkel...

Teoorias peaks film rääkima, ülla-ülla, holokausti jubedustest tuues näitena selle kõige suurema konsentratsioonilaagri (with over 2 million kill!). Kahjuks unustasid filmitegijad, mis asi on ajalooline korrektsus, ning seetõttu pakatab film läbimõtlemata klišeedest ja ülepingutatud stseenist, millel puudus muu sisu peale „Vaadake kui kurjad natsid olid!“.

Kui alguses küsiti keskkooli õpilastelt holokausti kohta, siis ilmselgelt asja point oli näidata, kuidas tänapäeva noored pole asjaga 100% kursis* – nad teavad, et see oli midagi jõledat, mingi tuhat juuti vist põletati kuskil ahjudes ja Hitler Hitler Hitler. Aga lõpus teha seda uuesti ja seekord näidata mingit noort karvikut kui mingit ajaloo eksperti? Mis selle point olema pidi? Ilmselgelt oleks mõni, you know, ajaloo ekspert pädevam olnud, ja ilmselgelt ei põhinenud selle kuti teadmised Uwe Bolli väärtfilmil.

Oleks siis film vähemalt tehniliseltki hästi tehtud, aga ei – operaator oli ilmselgelt esimest päeva tööl ja küllaltki häbelik nagu näha, vaesele tüübile lihtsalt lükati käsikaamera kätte ja siis unustati sootuks talle juhiseid jagada.

Ma kujutan ette, kuidas ta võtteplatsil nutta tihkus, seistes seal kõigist eemal ja liigutades kaamerat igaks juhuks veidi paremale-vasakule. Monteerijaga, kelle nime ma IMDBst tuvastada ei suutnud, on mul samuti kana kitkuda. Nn filmilisema osa peal ei kulgenud stseenid absoluutselt mingit loogikat arvesse võttes ja paari koha pealt tundus, nagu monteerija oli enne filmi valmis teinud, siis haaranud peast kinni taibates, et paar olulist stseeni jäid vahele ja need „ah-need-vist-käivad-siia-küll“-entusiasmiga kuhugi toppinud. Samal ajal intervjuudele toppis ta vahekaadreid omaenda igavusastet arvestades ja MITU KORDA SA NÄITAD LAMPI KOHTADES BABY-JEW-HEADSHOT’I??? Ma ei tea enam, äkki Uwe Boll istus monteerijal seljas ja naeris maniakaalselt talle käske jagades, äkki ta tegeles suisa ise montaažiga. Ma ei tea ega tahagi teada.

Olgu olgu olgu – baby-jew-headshot oli kohati isegi naljakas oma ülepingutatuse poolest. Mitte, et terve film poleks ise olnud üks suur punnitamine, meeleheitlik püüe teha midagi tõsist ja näidata, kui kurjad onkud need natsipoisid siis olid ja nende suunas näpuga vibutada. Miks ma selle asemel mõnda stand-upi ei võinud vaadata? Või siis värvi kuivamist?

H: 2 - Baby-jew ja selle kahtlaselt õnneliku ja teadmisterohke õpilase eest, kes lõpus debüteeris. Miks Uwe hoopis sellest poisist filmi ei teinud?

* Sellega on mul VEEL kana kitkuda. Pole mõtet eeldada mistahes riigis, et keskmine keskkooli õpilane jõuab kõiki ühiskondlikult tähtsaid teemasid täiesti läbi puurida ja teada rohkem kui paari üksikut detaili (Hitleri oli tegelikult Tšehhist pärit, onju?). Enamik õpilased teavadki asjadest pealiskaudselt, sest vahepeal on vaja ka matemaatika kontrolltööks õppida, inglise keele esitlus valmis teha ja kehalise kasvatuse õpetajale uus vabandus välja mõelda. Also, tsiteerides MNCd: „Ütleme, mida teab üks keskmine eestlane lätlastest – suurt sittagi. Seega, miks ta peaks juutidest rohkem teadma ?“

Trash: 2/10

IMDB: 4,2/10

Cube Zero e. inimesed kuubis "Null"

Kuubi triloogiast on Nullkuup mu vaieldamatu lemmik ning ega peale esimese osa talle miskit nagu konkurentsi pakkumas polegi.

Paraku on bekatimõõdus õuduka kohta kaks head filmi kolmest niigi üllatavalt hea tulemus. Tuletagem meelde, et hirmufilmi teine ja kolmas osa sisaldavad tavaliselt lihtsalt rohkem gore-t ja veel odavamaid karaktereid ning neljas ja viies osa tehakse eellugudena, mis - vastupidiselt paar rida üleval pool kirja pandud odavkarakterite-gorejada ajaliinijärgsele loogilisele käigule - sisaldavad mainitud mälli veel kordades rohkem.

Sisu poolest kukuvad nad muidugi kuskile auku, aga jah, orgaanikat lõhutakse rohkem ning peale Resident Evil-i ei tulegi naguinii pähe ühtegi seebimõõtu filmi, mille kolmas osa kõige positiivsemate järelmõjutustega oleks.

Igastahes, eelnevad kaks lauset oleks võinud vabalt ära jätta, juhul kui mul oleks kohe pähe tulnud kirjutada, et: "Triloogia teine osa, ehk Hüperkuup on oma olemuselt tiba teine rada kui esimene ning kolmas, ehk Nullkuup on eelloona aktsepteeritavalt rumal, et õudukate puhul harva väljamängitud "realistlikus" ja "õõvaefekt " segama ei hakkaks."

Olgu, hakkame lõpetama ja ütleme siis otse välja, et täitsa tore kino oli ning nii esimene, kui ka kolmas film, peaksid igale lihahakke-horrori fännile nagu kohustuslik kraam olema, sest vereputru ja happelise olemusega sulamisprotsesse esineb, karakterid on sellised nagu nad päris elus olema ei kipu ja selleks, et enam-vähemgi postimõõtu asjandust kokku saada, tsiteerin siinkohal veel neiu Eva-t, kes arvas põhipaha kohta, et -"See tüüp on nagu liiga klišeelik, et üldse kurja tegelasena mõjuda " - ja õigus tal oli, aga õnneks mõjus tüüp see-eest tüübina.

H: 6/10 e. oleks ma jutustanud esimesest osast, siis saaksin praegu lisada, et tegemist oli üle pika aja suht originaalse looga, aga kolmanda osa puhul seda paraku öelda ei saa. Igastahes, neljas pidi tulema, siis pidi mitte tulema ja millagi natuke aega tagasi kuulsin, et ikka tuleb - ootan, mul aega on....

____________

Cochrane: 7/10

Filmiveeb.ee: 5,75/10

IMDB: 5,6/10

Fatherland e. SS tegutseb

Paistis silma nii raamatu kui filmikujul sellega, et alguses võib seda pidada täitsa huvitavaks ja lähenemisnurka vaat-et ketserlikuks, kuna näidatakse fakti, et II Maailmasõja ajal ja peale selle lõppu ei olnud Saksamaa elanikond juutide massimõrvamisest üldse teadlik. Üldiselt peaks see Holocausti mastaape avestades nullima võimaluse säänse ürituse võimalikkuseks, aga see endiselt selleks.
Ehk siis, Adolf on küll sõja Inglismaa vastu võitnud, Winston Churchill pagenduses surnud ning SS muutunud liiklus ja kriminaalpolitseiorganiks, aga enne kui Euroopa kuningas oma seitsmekümneviiendat sünnipäeva tähistama saab hakata, alustab vahepeal kosunud Stalin uut pealetungi Idast...

Samas on tekkinud võimalus murranguteks suhetes USA-ga, kuna esimest korda ajaloos saabub ühe Adolfi sünnipäevale Ameerika president, kelleks on J.F Kennedy sen. isiklikult.

Ehk siis liiguks kõik nagu paremuse poole, AGA - III Reichis hakkavad tähtsad inimesed kaduma. Need tähtsad inimesed, kes on tähtsatel fotodel ja veel tähtsamatel dokumentidel ning ainuke asi mis on veel suurem nende dokumentide puhul, kui nende tähtsus, on nende salastatus.

Ühesõnaga SS-ohvitser ja Ämeerikamaa ajakirjanik(sic!) hakkavad lahendama müsteeriumi, et miks surevad tähtsad inimesed, kelle osalus kuskites-miskites asjades on tähtis ja - SALASTATUD!

H: 6/10 e. Rutger Hauerile pluss, kuid kokku ei midagi, kui lihtsalt "veidi üle keskmise", sest kogu see suur ja üllatav point saab selgeks juba hiljemalt esimesel veerandil ning kuigi ma ennem nimetasin filmi omapäraseks, siis seda aint selle pärast, see nn. holokaustiteadmatus ei ole tegelikult väljamõeldud teema. Sellest lihtsalt ei räägita enam, aga film pärineb 1994-st aastast.

PS. Miinusena võiks kirja panna selle, et ma ei usu, et Adolf oleks lasknud ennast maalidel, fotodel, kujudel prillidega ja hallipäisena kujutada.

Fatherland - the movie youtube-s: Fatherland. Part 1 (-11)

IMDB: 6,6/10

Priest e. The-ta käkk

Tundub, et Paul Bettany-l on vist paika pandud uued kriteeriumid. Umbes, et alla kalli b-filmi enam ühtegi rolli vastu ei võta.
Minevaaastane Leegion alustuseks ja nüüd siis see Priestivärk.

Kallis ja suurte ekraanide b-film on muidugi asi, mida keel ei taha eriti paika väänata. Midagi on lihtsalt puudu, sest ehkki rabatakse mitmel rindel ja üritatakse niipalju erinevat tüüpi kama sisse tuua kui vähegi võimalik, on tulemus siiski midagi sellist mis ei veena - mitte mingis skaalas.

Kõik need Season of the witchid, mis viimasel ajal kinodesse on imbunud, ei meigi sennsi. Lihtsalt jäävad nii A- kui B-filmina ebausutavaks.
Umbes nagu kahkjad neegervampiiridki, et loogika järgi peaks surnud neegri nahk minema mustemaks ja teps mitte valgemaks, aga... see selleks ja mis asi oli siis Priest..

Priest oli kõikidesse postapo-tüüpidesse hüppav ajaviiteulmekas, mis üritas olla ulmewestern ja kust polnud mõtet midagi vähegi mõistlikku või huvitavat otsida.

Pseudoajalooline lähenemine vampiiriprobleemile oli küll pluss, aga kõik ükejäänu ei olnud mitte oma versioon kõikidest nendest filmidest mida segada üritati, vaid hoopis odav koopia.

Pealegi - miks peaks inimesed peale tsivilisatsiooni arengu seisma jäämist maanduma 18 sajandis, kus kõik rõivalõiked, mööbli tegumoed ja relvad-majad-transpordivahendid on keerulisemalt valmistatavad ja ebapraktilisemad kui tänapäeval.

Enivei, et westerniteema lõpuni veeretada lahenes klapperjant veel rongilööinguga, milles puuduvad igasugused westernile või ntx Mad Max 2-s olnud lõpuchaseile omased ja plussina kirjaminevad küljed. Lihtsalt hüpatakse rongile või raudteekõrvale ning kogu rongilöömingust tilkuv võimalik potentsiaal asendatakse slow-motionist kubiseva karatega...igav või nõrk või mõlemat, pigem mõlemat.

H: 4/10 - e. suht monotoonne ja eimidagipakkuv vampiiri-equilibrium, sest kui see 18 sajandi teema oleks pidanud steam-punki või suurema hulga westernihõngu juurde andma, siis andke andeks, aga siniklaasi kasutamine nullis võimaluse selle hõngu kohalejõudmiseks. Ja nagu tavaliselt olid stseenide vahel haigutavate tühmike täitmiseks sissettoodud ning lolligavad maastikuvaated, lihtsalt lolligavad maastikuvaated ja ei midagi vaheldusrikast.
 Ok, vähemalt ei esinenud seal elegantselt ristkülikukujulisI ja maalilisi mägijärvi, nagu ühes Nicholas Cage nõiafilmis, aga see on pigem lisamiinuse puudumine kui pluss.

Zinera: 3/10

Dreamscene: Ei arva hästi.

IMDB: 5,7/10

Filmiveeb: 3,9/10

Le Compotieux 6 e. krt, jälle see sama jama...

Moens, tulebki blogipuhkus tasapisi lõpetada, kuna minu kallis blogiläpakas saabus remondist tagasi ning ehkki tänu oma suurele südamele laenasin ma teda veel nädalaks pisikesele Rentsile, kes on nii pisike, et lauarvutini ei ulatu, sest tool jääb madalaks - ühehäälne "awwwi" nüüd, raisk!
See ei tähendanud siiski seda, et ma käed rüpes oleks istunud. Või no natuke tähendas ka, aga erinevalt varasemast vaatasin ma samal ajal filme.

Paari kompotiga katsun nüüd uuesti järjepeale saada ning kuskil nädala või natukese rohkema pärast* olen jälle püsivalt eetris. Vahepealse aja pühendan järjekordsele klaviatuurialasele ümberharjutussessile.

* See nädala väi natukese pärast peaks tegelikult juba käes olema, aga ma ei tagane oma sõnadest - lihtsalt vaatan ühe silmaga läbi sõrmede.



Horrors of war

...oli selline c-kategooria(Trashi isiklike standardite järgi D-kategooria) nazi-zombie film, mis oli nii painavalt sitt, et ma isegi ei vaevunud mõtlema, et kas ma äkki kunagi viitsin seda veerandist edasi vaadata. Seega - kiire ja hästisihitud sõrmelöögiga film kinni ning sinna prügikastiavarustesse ta ka kadus.

H: Cancelled.


Dust Devil

Tolmusaadana haipis Trash nii üles, et lausa kiunusin suurest ootusest midagi ägedat näha ning vahtisin narkomaaninäoga allatiksuriba ja korrutasin mõttes nagu abielunaine ööhakul, et: "no tule-tule, tule nüüd kurat ükskord ära!"
Tulemusena sain endale filmi mis oli sürr, ent piisavalt igav, et kogu selles sürrealismist savi oleks. Kuskil poole pealt enam edasi vaadata ei vitsind ning veel samal õhtul sai Horrors of war endale seltsilise - seal kõvaketta teispoolsuses.

H: Cancelled


Fantastic Mr. Fox

Härra Rebane oli jälle üks pettumus, sest tõele au andes ootasin ma seda kino väljahõikehetkest alates ning noh...halb ta ju ei olnud, aga koledal kombel "lõdvalt löömise"või "mõttelõnga katkemise" mekk oli juures...

H: 5/10 e. polnud ju nagu suurt midagi seal..


Thor

Ilge jama kui sind kutsub kinno inimene, kedas sa viimase kaheksa aasta jooksul oled aint korraks vilkamisi näinud ning tema filmivalik lausa kiirgab sellest, et enda arust valis ta filmi sinu, ehk antud juhul minu, maitsejärgi - see tahtsin paremat aga...
Ehk siis istu nagu loll "5-minutit mugav" tüüpi toolil ja suru maha tahtmist öelda, et mis kurat pani Sind arvama, et ma seda digi-blästi vaadata viitsin.

Oh-jah, oli selline äksõnisõpradele ja Marvelli koomiksifännidele mõeldud oopus, ehk siis kõike muud, aga mitte midagi minu maitsele.

Odini maja seinad on muuseas kilpidest ja sarikad odadest , ekse'ole, aga mis joodiku unenägu seal oli ?
Tubli, Marvell, tubli Hollywood, ehk tegelikult ma poleks pidand seda kino üldse vaatama ning seega ma sisu üle rohkem ei inise ja kallis fraulein A - kui sa loed seda blogi , siis tea, et see ei ole üldse minu blogi ja see jutt ei ole minu kirjutatud ja kõik sarnasused on ka täiesti juhuslikud. Ma isegi ei tunne seda inimest, kes selle jama siia kirjutas, ausõna.

H: 2/10 e. eelmine kevad ma käisin juba kinos ja see kevad nüüd ka - tea kas mul hakkab sõltuvus tekkima või mis värki ?

Mortal Kombat e. See esimene, mitte see teine osa!

Algus alustab posti:

Tegelikult tahtsin ma kirjutada hoopis ühest teisest filmist. Filmist mida kursakas mulle üleeila soovitas ja millega ma ka rahule jäin, aga kuna eila polnud aega ja tänaseks suurelamuseks oli hoopis ülekauaagne MK-šeanss , siis las jääb alguses mainitud film Minu Suureks Saladuseks, millest te saate osa paari nädala jooksul ja vihjeks saan ma teile mu kallikesed anda vaid selle pildi(hi-hi):
Aga nüüd liikugem tagasi asjalikkuse radadele ning jutustagem siis MK-st ja tehkem seda nii nagu selline suursugune linatoes väärib.


Filmist, ehk karakteritest:

Filmi stoori keskendub turniirile Maavalla esindajate ja Teispoolse Allmaailma esindajate vahel, kellede vahele topitakse omakorda veel lihtsalt kukkuvat või kätega vehkivat pudi ja eriti rohkem ma seda reeta ei tahaks.
Mõni üllatus võiks ju jääda eksole, kuna küll teeb küllale liiga küll ja selleks, et seda küllusest küllastatust vältida tutvustan ma parem karaktereid. Stoori kohta vihjan veel ainult, et võitlusmatil võib saada otsustatud Universumi saatus ja võimalik, et viidakse lõpuni kättemaks surnud venna eest, AGA - seda ei pruugi juhtuda.

Johnny Cage on taplejana sama tõsiseltvõetav kui üks tema võimalik sugulane näitlejana, ehk siis temast libiseme me nüüd sujuvalt üle ning ainuisikuliselt mainin hoopis, et Liu -Kang oli samanimelises telekamängus mu lemmiktegelane ja eelpoolmainitud isend oli pingipooliku (võimalik !) onaobjetk.
Siin filmis ma, aga kurat pea vihkasin seda juuksepahmakaga hiina püssi. Üsna tüütu oli tema emotsemist vaadata ning 90-e aastate hiinlasele kohaselt rääkis ta peamiselt oma venna eest veretasumisest.
Edasi, mainitud hiinlase vend tapeti ära paha Shang-Tsungi poolt, kes on Allilmse Teispoolsuse kuningas ja mingi pilusilmne vaste europiidsele transvestiidile. Palju usutavamana tunduks tema tegelaskuju, siis kui ta hoopis Neljakämbla-Goro ihuteenrit kehastaks, sest sellise välimusega tüübid valitsevad üldjuhul ainult oma elevandisuuruseid kingakappe.
Tõsiselt, kui Kõue ja Piksejumal Raydenis, ehk teda kehastavas Christopher Lambertis on Väge, siis Shang-Tsung on lihtsalt multikultuurne keigar ja Goro tema isandakandidaat ja südaöine lunastuse teele teivastaja.
Goro muuseas liigub üllatavalt hästi ning tema ainus viga on see, et tal lastakse liiga palju rääkida. Tõesti, kuna suured muskli ja jäsemehunnikud peavad rääkima aeglaselt ja ÄRR-i rögastades, siis on tema repliikide kuulamine nii aeganõudev, kui ka lihtsalt tüütu.
Nii Sub-Zero kui ka Scorpion - eriti viimane -on ehe näide tulemusest, mis saavutatakse, siis kui eriefekte teevad inimesed kellel pole grammigi fantaasiat, aga on algelised teadmised arvutigraafikast ning onupoeg filmitööstuses, sest kui Reptile on vähemalt naljakas ja nunnu, siis Scorpion näeb välja sama hale kui turniiri algust kuulutava paha endena taevasse ilmuv inimkolp, mille sarnaseid ma alaealisena ligimeste kätele-jalgadele tikkisin. Kohutav ühesõnaga ning sarnasusi saab kõige rohkem leida kui võrrelda seda/neid - kolpadest käib jutt - mädanenud kartuliga, aga see selleks.
Sonya näitlejaanded on paraku liiga alamõõdulised , et teda tõsiseltvõetava tapluseidena võtta ning Kitana on ehe näide selest, et tegelikult ei tee latekskostüüm kõiki automaatselt seksikaks - mõne teeb ta näiteks igavaks nagu antud juhul. Oeh, aitab.


Tegelikult:

Ei olnud halb ja ei olnud ka väga naljakas, vaid hoopis üsna hea filmielamus üle pika aja. Kohustuslik materjal neile kes ainult teist osa on näinud ning seetõttu Mortal Kombati nime kuuldes ristimärke uksele vedama hakkavad ning purgitäie Giljotiini lõgemete taha kallavad. Tõsiselt, esimesele tuleks ikka võimalus anda, sest lausnõmetsemisest on asi kaugel ning see mis näiteks lummas mind 90-el aastatel VHS-ilt vaadates - ehk tapluspaigad -paitab endiselt silma. Aususe mõttes mainin, et arvestades igasugu nüüdisaegsete jälkustega, mida ma taluma olen pidanud- Nu Season Of The Witch näiteks - oli MK arvutigraafika ikka auhindamisele kuuluv - ausõna oli, täna ei peta.


Hinnang numbris , lisamölas:

Lööma-fantasy-filmina: 4/5 e. löömastseenid olid tiba puised ning põhinesid kõigi tollaste pisikeste poiste märgadel unistustel, ehk saltodel ja juba mainitud CGI segas ka pidevalt vahele.

Äksioonika-Sci-Fi-seiklusthrillerina: 3/5 e. igasugu karakteriarendused ja muude pärisfilmilike asjade sissetoomised vedasid tempot aeg-ajalt alla. (Üle)järgmine kord paluks tegijatel mitte süzeejooksule ja mitmekesisusele tähelepanu pöörata.

Kokku: 7/10 e. üks mõnusamaid ulme-beat-em-up-fäntaseid ning samal ajal ka lihtsalt üks toredamaid kätšimisfilme mida ma tean ja millest ma pean ning helitaust on KLASS!


Mujal:'

Mortal Kombat (USA 1995)

Filmiveeb: 5,8/10
Rotten Tomatoes (Avg. Rate): 4,4/10
IMDB: 5,5/10

________________________________________________________________