Monday, June 1, 2009

Ancient Evil e. väike poiss ja tema suur sõber

Paljude lastevilmide autor David DeCoteau keda ka antud zanri suurkujuks võib nimetada ei valmista ka seekord pettumust.
Vanameister on siiani suutnud antud kinokunsti liiki ülalhoides, hoiduda Walt Disney-likust liigsest läägusest ja ebareaalsetest stooridest.
Lastevilmile omaselt vägivaldsed ja ilma räigete pano-stseenideta taiesed on pohmaka jaoks parim ajaviide ning võrreldes laubaõhtuse Onu Kalver-i(Endiselt ei oma sugulust Onu Krilloga vaid hoopis Kole-Jaanuse uue panoga) näidatud vägistusvilmiga ja nädalavahetusel, Saku Suurhalli valitsejate Ameerika pedofiili ja Savisaare Etsi pakutud miitinguga oli Ancient Evil-is positiivseid emotsioone nagu näidiskolhoosis rukkist.

Stoori.

Vilm jutustab meile nukravõitu loo, noorest ja taibukast posist nimega Norman kes ülikoolis õppides on sattunud kõige ebaseltsimehelike ja egoistlikemate kaaskursuslaste põlu alla. Vähe sellest, isegi alkohoolikust õppetool mõnitab teda ja viskab tema kulul oma joodiku nalju.
Norman kelle ainsad soovid on hästi õppida ja omada sõpru eemaldub nendest järk järgult ning sulgub aina rohkem fantaasia maailma.
Kui ülikoolis avatakse Asteekide teemaline näitus, mille ainuke eksponaat on iidsete asteekide valitsusajast säilinud mummy siis otsib elavate seas põlatud poiss sõprust ja mõistmist tema seltskonnast.
Ühel ööl ronib poiss oma toreda sõbra juurde ja väsinuna õppetööst suigub unne, edasine tegevus toimubki poisi unenäos.
Unenäos näeb ta ennast iidsete Asteegi preestrite järeltulijana ning suudab oma sõbra uuesti jalgadele kupatada.
Koos mummy-ga elavad nad selle ainsa ja unenäolise öö jooksul üle palju lustakaid seiklusi ja vallatuid tempe tehes saavad ka kätte makstud Normanit pookinud kursnikutele ja joomar-õppejõule....

Vilmist ja teostusest.

Ancient evil -Scream of the mummy e. Iiden Evill- Mummy karjatus on oma ladusa ülesehituse ja paraja pohmellitempoga üks toredamaid laste ja pohmellivilme, mille ette ennast koos noorsooga istutada, muidugi tuleb laste suud ennem kinni teipida sest rõõmukilked mis mummy jahmerdamisega kaasnevad, võrduvad tavaliselt kergemat sorti tuumaplahvatustega pesonaalses ajuruumis.
Decoteau on järjekordselt suutnud ekraanile tuua tegelase kes ilueedidest anti-kangelastega võrreldes viib mõtted sellele, et kui palju meie maailmas ikka ostsutatakse välimuse üle.
Tobenaljaka mummy tgeutsemine on pisarateni liigutav ja samas mõjub soojalt ja positiivseid emofiine vallandavana.
Big D. on suutnud hoiduda ka liigsetest eriehvektidest ning seeläbi on vilm naturaalsem ja vastuvõetavam kui enamus tänapäeva kinusaastad.
Ega suur eelvarve pruugi veel tähendada, et vilm midagi väärt on, aga kui sinna sisse on autori poolt pandud killuke südant siis ei oma eelarve suurus mitte mingit tähtsust ja selline linateos ei saa külmaks jätta ühtegi inimest kellele inimlikud väärtused tähtsad on.

Hinnang.
Lastevilmide kategoorias: 5/5
Väärtvilmide kategoorias: 5/5
Pohmellivilm: Jawohl!(+1)
Kokku: 11/11 e. austusega meistrilt.




Poiss on tulnud oma ainukese sõbra
juurde lohutust otsima
Õppejõud ?- my arse!!


Poiss ja mummy on mänguhoos

2 comments:

J said...

No ma ütlen, see oli nii armas muumia.

Kalmsten said...

Nu eks sa ise oled kah nagu Normaniga samas paadis ju, et eks sa vast mõistad selle vilmi sügavust paremini kui keegi meist...