Vutitõbine: Itaalia - Uus Meremaa (MM 2010)

Eilane mäng Uus meremaa( australis a'normalis futbolis) ja itaalia (patris pizzerius) vahel oli ehe näide sellest kuidas mittemängides punkt võita.
Tegelt kui meremaalased oleks kohe peale oma karistuslöögist kukkunud väravat kõik elualged vastase väljakupoolel kustutanud, siis oleks isegi kolm punkti võidetud.
Paraku aga jah- prooviti veel paar minutit mängida ja kokkuvõtteks rikuti ära ka terve meeskonna mängustatistika, sest kuni esimese poolaja lõpuni näitasid numbrid paberil, et UM meeskond on lõpetanud 100 % oma rünnakutest väravaga. Mängu lõpuks oli see protsent langenud 33,33-e peale.
Aga jah,, see selleks ning pajatan edasi: peale 1:1 seisu kehtestumist toimus väljakul säänne jant: Itaalia keskväljatiiger lõikab vahelt söödu, tormab vaenuvärava poole, näeb selle ees minimaalselt kaheksat ja 1.90 cm-ist allwhite-i, satub segadusse, imiteerib taktikaliselt üliolulist söötu ehk virutab palli suvalises suunas ning kaob karistusalas vohavasse padrikusse ära, et porco madonna ja sigajumala eest mitte kaamerasilma poolt tabatud saada.
Kuid vähemalt suutsid nad kaastunnet esile kutsuda ning Meremaalaste suurepärase mängutaktika tõttu unustasin ma oma igasuguse huvipuuduse ilma Zacchi ja/või Baggiota italianomeeskonna vastu ning lootsin, et need kuradi okeaania ahvid vähemalt paar omaväravatki sisse sajatavad, aga jah....
Muuseas, mainin ka ära, et see okeaanide mängutaktika põhines printsiipidel, et kui kiiruses jääme alla ja järgi ei jõua, siis hüppame selga, kuna palli takkida ei oska siis virutame parem kohe jalgadesse ning vanal tõel, et vastasmeeskonna särgid on ronimiseks või parema tasakaalu säilitamiseks.

Ei mäleta kui palju neid kaarte sadas, aga neid oli ja minu arust liiga vähe...

Kokkuvõtteks väga sitane mäng , väga sitase 1:1 viigiga ja ma loodan, et lähiajal leiab vähemalt üks tõsisemgi tsunami oma tee Uus meremaa rannikule...

Täna pole ka pildipäev, kuna pean minema sotsialistlikku töökangelast kehastama.

Vutitõbine: frentš go home e. FRA - MEX (MM 2010)

Nunii, olen jälle eetris.
Esmasba oli mul asjaamisi nii meil kui mujal ning teisibal tuli Võromaa peediparun ning tuntud alkoholikuritarvitaja Muhkel ning jootis mu täis.
Umbes sellepärast suutis mu silm eila (kolmaba) jalkat vaadates seletada ainult mingeid umbmäärseid värvilisi täpikesi ning sissejuhatuse kokuvõtlikkus korras ütlen, et korralikult suutsin ma mängu jälgida alles täna.

Tänane mäng oli minu jaoks muidugi ka eriti oluline, kuna tunnen Prantsusmaa jalgpallimeeskonna käekäigu vastu sügavat huvi ning loodan kõigest hingest ja rusikavaevast, et nad raiped põruvad alagruppides ja põlevad põrgus.
Nende oponendiks olnud Mehhiko kohta saan ma oma teadmatuse tõttu lausetada ainult niipalju - ja sedagi libedale teele minnes - et mu sealsed lemmikässad on Luis Garcia ja Luis Fernandez. Arvatavasti panin pihta, kuna lihtne statistika ütleb, et nendenimelisi on Mehhikos ca 10.000 per ruutmeeter ning seetõttu on paar nendenimelist ka ajaloo jooksul supermängijateks tembeldatud või vähemalt kirikuvande alla pandud.
See selleks, räägime mängust - kahetimõistetav/seletatav tõde on, et kui üks meeskond väravat ei löö, siis teeb seda teine ning veidi ühetimõistetavam tõde on see, et kui ühel meeskonnal lastakse pidevalt värava ees kobistada, siis mingi hetk see koll ka sisse kobistatakse ning seda kas siis tugeva tuule või Maria Magdalena kaasabil - tähtis pole, läma lämaks ning loeb see, mis lõppkokkuvõttes võrgust välja roogitakse.
Perenaistel ega kalaärikatel pole ka tavaliselt sooja ega külma, et kas kala on saadud letile õngega püüdes, suu lahti vee all ujudes või dünamiidisporti harrastades ning vutimängus on reeglid kalaletiga ühtsed.
I poolaeg- Mehhiklased peksid hasartselt palli ning enamasti umbes 3 meetrit väravast ja ilmtingimata paremast postist mööda.
Prantslastel oli armiline rabarberinägu, aga kõigi positiivselt mõtlevate ja frentsidevastast hoiakut propageerivate inimeste heameeleks tegeles ta jälle enda nime ajalukku kirjutamisega kui kõige produktiivsem pallikaotaja.
Üks frentš muuseas juba läks pealöögiga ajalukku ning üks teatud argentiinlane läks käelöögiga, aga tundub et Riebjerjööl tuleb veel veits vaeva näha, kuna isegi kumbki telekast minuni imbuvatest hauatagustest häältest pole tema ponnistusi võtnud vaevaks mainida.
See viimane pole ka ime, kuna pool häältest tegeles ka tänase mängu asemel mingi teise mängu kommenteerimisega ning teine hääl rääkis õnneks lühilausetega.
II poolaeg
Avavärav prantslaste võrgus oli ilus, aga seda ainult tingimusel, et see mehhiklane, kelle nimi polnud ei Luis Fernandez, ega ka mitte Luis Garcia, ikka tõesti palli korralikult jala külge ei saand ning seetõttu seal väravavahi nina all pendeldama hakkas, kuid lõpuks siiski ja kuidagi selle va ümmaguse ka võrku lüüa suutis - ülejä'nd versioone ei taha kuulda, kuna ma juba nimetasin seda ilusaks väravaks.
Teine oli penalt ja krt võtaks, ma olen väsind ja keeran magama. Temaatilised pildid otsige ise või vaadake kordust!


MEX VS FRA - 2 : 0
Mingi frentš sai veel teise kollase, ehk aritmeetilise punase...tavakollaseid esines...Mex-il vist kokku neli.
baahhhh...

Vutitõbine: Saksamaa - Austraalia (MM 2010)

No mina austraallaste asemel kaebaks kõik loosijad ja muud säänsed tegelased kohtusse, kuna saata aussied Saksamaa vastu mängima on sama, mis seada meie meeskond vastamisi uiskudel pingviinidega ning käskida neil mitte väga suurelt pähe saada.

Olgu, päris Saudi Araabia VS Saksamaa (MM 2002) mõõtmeid see mäng ei võtnud, aga esimestest minutitest saadik oli selge, kumb meeskond platsil vutti mängib ja kumb lihtsalt vastasmeeskonna vastu mängib.

Sakslaste kohta veel niipalju, et meeskonna koosseis mulle istub ning olen Bierhoffi valikuga rahul, ehkki ründepoolikul vudiv kahtlase nimega tegelane on muidugi kahtlane, aga sellised need kahtlase nimega tegelased ongi - kahtlased nimelt.

Mäng klappis nii, et kohati kadus väsimus ja narkolepsia mõõtmeid võttev unisus kus kurat ja paar korda suutsin ma isegi kudend räimele omase helivõimsusega kraaksatusi kuuldavale tuua.

Kindlasti suutsid ka Austraalia jalgpalliässad platsil midagi põnevat korda saata, aga kas ei seletanud seda mu väsinud silm või suigatasin ma automaatselt unne,niipea kui pall võrgust välja võeti, ehk siis - mis iganes variant iganes, aga esile tuua ma ei viitsi neist mälust kustund momentidest mitte ühtegi ning keeran hoopis magama ja ilusaid pilte siresäärsetest palluritest ma ka ei näita.

Germany - Australia 4 : 0

Piltide asemel saate sellise laulu ja video hoopis, iniseda pole mõtet.