Blood - the last vampire e. lugulaul Saya Ematapjast

HOIATUS, SOOVITAN TÕSISELT VÕTTA!

Lugulaul on kolmes peatükis, kokku 47 salmi ja sisaldab paari spoilerit - oled sa kindel, et tahad üldse alustada ?

Kui oled siis palun:


Lugulaul Saya Ematapjast

I Ptk.
***
Emata
***
1
Orus, väike mägiküla
Tõusva päikse kiirtes särab
jões see vesi helkvel seisab
taamal keegi lõket läidab
Poiss ja tüdruk- noored veel-
jalutades sinna teel

2
Kuid sel ööl veel lõppeb ära
kõik mis olnud sulnis, puhas
pole antud rahu neile
jätkata mis tehtud eile
Noorest õiest deemon see -
leidnud väljapääasu tee

3
Kaikub öös siis surmakarje
külm ja vali - ebamaine-
noormees lamab kõri veres
Tydruk tema voodi veeres
Kihvu paljastades istub
kõri mehel puruks kisknud

___

4
Mööda läinud aastaid kolm
Küla tühjaks jäänud on
Ainult vanamees ja plika
Elavad seal mis siis ikka -
Unustada parim tee -
Loota et see ei kordu veel

5
Mets see kohab külaveerel
sünge,sume - samas leebe -
järsku ohtlikuna tundub
vanameha sinna suundub
kaasa haarab vana mõõga -
deemoneid see tappa suudab

6
Metsa varjus miskit paha
kurja vastu tõttab vana
et saaks lõpetada selle
rahu tuua maailma helge
aga ennem tuleb tappa -
deemon kes tal vana tuttav.

7
Metsas kahisevad lehed
jalgade - kel otsas mehed-
all nad kaeblevad sest varsti
tulemas on kibedasti
verd mis rohu rikub ära
kaotab metsalt puhta sära

8
vanamees on jäänud seisma
lagendiklul- milleks peita
ennast selle eest kel' sinu
hinge järgi tõusnud isu
oodata tal kaua ei tule
rahulik, kuid teab et sureb

9
juba metsas võitlus keeb
mõõgad sädelemas need
igaüks neist viha kandja
tapaleegi tume vardjas
lõikab, raiub, purustades
kooljaveri õhus püsib

10
tydruk onnis ei saa rahu
tahab aidata sest tajub
ohtu nüüd siis temagi
appi minna käsib meel
mis tal samas ütleb veel
hijaks jään'd sa neiuke.

11
tydruk jõudes lagendikku
hirmuvari ähma'b pilku
näeb kes väljal võidutsemas
mehel kes ta vainaisa
mõõgatera kisub kõhtu
eluheik see suubub õhku

12
löök! ning tabab linnulennult
võõrast meest ta mõõk nüüd näkku
pageb see kel näol on veri
metsa kuid see mida tegi
olematuks eal ei saa
surmalt hinge ei lunasta

13
seisab Saya-
tema see.
Kätelt tilkub veri veel
võtab maast ta vana mõõga
sajandite voolust loodab
leida seda kelle vari
tema eluretkel püsib


II Ptk.

***
Tee ema juurde
***
1
Linn see öises varjus püsib
tumehele - justkui süsi -
hõõgub kaminas ja varjun'd
sinna vihaleek mis hõõgun'd
varjul kõigi teiste ees
kuid eal ei ole surnud see.

2
Justkui säde pimedusest,
neiul käsi mõõgal püsib
et saaks mees kel vereiha
pooleks raiutud sest puhas
liiga kaua püsind tera
sööstab, lõikab, surmakisa

3
jaamas putkas - tiilfoniga-
oot'vad mehad, tähtsad ninad
Neiu abistajad need
kes tal liidus sellel teel
surmavastu mida kõnnib
neiu kes on hetkel rongis

4
Kohtumine aset leiab
sõnab piiga - pilku ei peida -
"Mitte selleks pole ma
tilnu'd et rämpsu hakkida,
visklemas on meel mul sees,
et ette satuks, teat' küll kes.

5
Väärikaim see meestest vastab
sammu neiu poole astub
"Saya, tean kuid rahu hoia
küll see päevgi lõpuks koidab
vaid veidi aega hoia viha
Vägevaim neist varsti kohal"

6
Kuid siis ilmisks tuleb viga
rongis mitme vaguniga
Poln'd see deemon kelle tappis
saya - noorik- usinasti
kuid mure lükkab meha mustas
eemale " pole miskit hukas"

7
Lahkub Saya tusas meel
neab, et temas vihameel-
mõistuse tal hetkeks tappis
tasuihk see maha mattis,
äratundmis vägivõime
kuid siis mõte- "persse kõik see"

8
Õhtul külastab veel piigat,
mees kes päälikuks tal liigas,
lohutama tuli teda
et on siiski lõpuks keda
otsin'd oma sõjateel
kohal, deemon Onygen

9
Hommik öösse valgust paiskab,
linn mis merelegi paistab.
Hommikuses valges särab
merelegi paistab ära
Shayal puhkeaeg siis see
Öösel vohab sõjaleek

10
Pole kauaks antud päeva
pimedus koos kurja väega
taganema sunnib valge
paljastab ta oma palge
selle sinkjas tumemusta
tema jüngreid välja tulvab

11
saya liikumas on linnas
et saaks rahu verekihka'
rahuldada deemon'veres
leida koha inimperes
et saaks lõpuks tema hing
puhata kui suikuv lind

12
Kuid on tumeduse palged
Tuhanded kes linnas valvel
juba leiab saya ennast
seltsiks ainult keegi piiga
ennast kurja laste keskelt
kuid juba mõõki hõbeehteis

13
Tulemusi pole vaja
pikalt ette ennustada
ei saa jagu surmaväed
sellest kelle karmis käes
mõõk kui õhku mitmeks lõhub
iga löök ke'l tapvalt tõhus

14
Pole põgenemas paha
pole kedagi neist näha
mujal vaid kui maas ne laibad
koletuna sellel vaibal
Seiasab tüdruk - Saya see
kuid oh häda, üks värd on veel

15
Deemonitest kõige visam
haarab sülle võõra piiga
lendab sellega kesk taevast
lahku lillalt verevaibalt
Sayagi ei püsi paigal
katustele teekond algab.

16
Katused mis palju näinud
paljudki neil ennem käinud
kuid ei ole sellist tampi
toimumas, mis siia kanti
surma märatsuse tahtest'
öise maailma mustast palgest

17
Saya deemoni siis püüab
kinni katusel ning hüüab
"Onygen su verd ma ihkan
millal sind ma lõpuks kohtan
talle siin ei vasta keegi
deemon ründab tapaleegist.

18
jäin siis kuhu, ah kuri ründas
verest tilkudes veel tormas
et saaks mõlemal me piigal
kustutada eluküünlad
viia ära pimedusse
noored tütred, peaaegu lapsed.

19
Saya mõõk siis õhus välgub
haavaleeki sisse paiskub
deemonisse kelle tiivad
järsku laiali siis löövad
kaob ta õhku, et saaks ära
mõõgajuurest vihisevast.

20
Saya jälitamas kurja
katalt katusele tormab
jälitamas deemonraiska
kelle veri õhku roiskab
kuid on saanud eduteed
deemon kellel must on meel.

21
Jälitades lendvat kratti
Saya jõuab autoparki
16 tonni ratastel
juba veereb mägiteel
teda ajutiselt teenib
võõras piiga kelle leidis.

22
All on järskus - mägiveer
seal kus tuuled paisk'vad teel
Saya, piiga, sõitmas need
jälitaams seda kes
otsimas nüüd pelgupaika
sel't keda Saya näha tihkab

23
Kuid oh häda taplushaldjad
pole hoidmas oma süli valla
et neil võitlusõnn see kestaks
pikal taplusteel neid saadaks
Nii on järsku tonni 16
ümber, neidel veri juustes.

24
Paitab Saya silmalaugeid
puudutus nii leebelt malbe
kutsumas ta ära külma
maailmast mis nüüd kadus julmalt
kuid siis järsku kaob see ära
Miski tuttav silme'es särab

III PTk

***
Ema
***
1
Keset hääb'vat udulaama
aasa rohelus ning taevas
kollane vaid püsib valgus
Maja ümber uduks tardub.
Pada tulel ammu ei kee
sest maha jäet' see külake

2
Saya ennast püsti hoiab
mingi mõte peas tal loidab
ning siis saabub Onygen
Ristunud on nende teed
Kohas kus need lahku kisti
Tuule vooges kaduks kanti

3
Lähenenud Deemon sõnab
"Saya miks sul mõtteis pole
minu vastu ühtki tundmust,
soojust, armastust või hellust
Kas on aeg see tolmu pühkin'd
armastuse jäljed katnud"

4
"Miks ei tunne omasugust
kas ei verehääl se' kutsu
Kas on väeti inimsugu
minu kaotan'd mõttekodust
miks ei tunnisa sa ikka
seda, et sa minu plika"

5
"Miks on kurjus sinu pilgus
Miks vaid vihaleek see välgub
Miks sa ei taha oma emalt
võtta vastu seda mida
temal anda sulle oleks
et sa inimkütkeist tuleks.

6
Kuid on sealgi võõras piiga
leidnud malaka ning sinna
hiilinud kus veel Saya ema
tütrega seal kõnelemas
ning ei silmas miskit väret
kaika hoop nüüd tagant pähe.

7
Udu tagasi on laskund
veel päike seda murda katsub
kuid ei suuda kiired nõrgad
parandada murtud lõnga
mis on katkend sadu aastaid,
tagasi ning korraks leitud.

8
Õhku rebestavad hoobid
külmad , teravad kuid nooblilt
Sätendades lõik'vad õhku
majesteetlikust neist vohkab
sest se' ei ole taplus enam
vaid on ettemääratus see keemas

9
Kuid on määr'mas ema rõivu
veresoe kui lõikaks lõivu
sel' keda lootus kandnud siia
tütart veenma, koju viima
oma järkse mõõga otsas
kätte leidnud teda saatus.

10
Udu järsult tihenenud
ainult kriise lõikab seda
keset koolnud rohuaasa
koolnud süda nutmas taeva
ümbritsemas valgus valkjas
teda - Saya Ematapjat.

*** *** *** *** *** *** ***

hinnet ei pane, aga saate treileri ja mõned tapluspildid e. corpus delictid, oma ema mõrvamise kohta Saya poolt.