Juba kaks aastat olen ma lisaks PÖFFi põhiprogrammile käinud vaatamas ka seda, mida Sleepwalkersi ja Animated Dreamsi alafestivalidel pakkuda on. Siiamaani pole ma veel pettuda jõudnud ja kuidas saab olla kahte ilma kolmandata? Õnneks on mul varrukas peidus toredad sõbrannad, kes tasuta pileteid võidavad, ja nii olen mina selle aasta filmifestaritele püha avapaugu ära teinud/näinud.
Tegemist on täispika animatsiooniga, mis räägib ühest Pariisi topeltelu elavast kõutsist – päeval nurrub ta pisikese tütarlapse kaisus ja toob talle erinevaid kingitusi (käevõrud, surnud loomad, teate küll – iga naise lemmikud), öösiti kolab ta aga mööda katuseid juveelivarga jälgedes kaasosalisena. Kuna antud tütarlapse ema on politseinik ja kuna paratamatult mängib kass tähtsat ühenduslüli, siis võite edasi ise lasta oma fantaasial lennata.
Kuna mul polnud eelnevat tutvustust filmi kohta saali istudes, siis esimeste kaadrite ja animatsiooni stiili järgi eeldasin ma midagi lihtsamat ja lapsikumat – isegi ootasin hetke, millal kass rääkima ja one-liner’eid pilduma hakkab. Selle asemel avastasin rõõmuga, et filmile oli küllaltki huvitav sisu antud, mis antud stiiliga isegi hästi kokku voolas. Oli küll rahulikemaid momente, aga kordagi ei tekkinud tahtmist kella poole vaadata või tukkuma jääda.
Kui alguses loodi pisisulile omapärane maailm Pariisi katuste, jäi mulje, et see ongi ainuüksi temale ja tema neljajalgsele kaaslasele loodud. Kahjuks see maagia kaotati ja praktiliselt kõik tegelased, ka paksud gängsterid, pandi mööda katuseid kepslema nagu noori tallekesi. Kui ka lõpupoole ilmuv Kolossus-monstrum väljaarvata, siis tegelikult mängis film animatsioonile omase sujuvusega väga hästi välja üksikuid üle-võlli-komöödia- ja sürr-momente. 2-D tegelased olid tehtud küllalti 3-Dks ja usutavaks, eriti peatütarlapse ema, kelle raskused (surnud abikaasa, ületöötamine, kaotatud lähedus tütrega) kõige rohkem esile toodi, kuid kes sellegipoolest, püstol käes, mööda auto katuseid joostes kurikaelu taga ajas.
Kokkuvõttes väga armas animatsioon, millel on isegi huvitav, kuigi kohati ebaloogiline (Pariisis on ainult üksainus politseiauto, kas te teadsite seda?) süžee. Sellegipoolest tekitas film hea tuju – kasvõi lihtsalt sellega, kui kassilikult kass oli liikuma ja käituma pandud – ja kui peaksite aasta pärast minu käest küsima, millest film täpselt rääkis või mis mu lemmikstseen oli, siis... Ise teate, millega riskite.
H: 7
IMDB: 7,1/10
Kuna saal oli rahvast pungil täis nii filmi alguses kui ka lõpus, siis kiidusõnad Animated Dreamsi korraldajatele (neil on siiamaani üks ägedaimatest logodest imo) ja kino Artisele :)
