Брестская крепость e. granaatidega tankide vastu, endiselt.

Alustuseks:

Ei ütle ma seekord mitte midagi, kuna ei viitsi ning lihtsalt pläma asemel siirdun hoopis II Maailmasõja radadele.

Bresti kindluse nimeline "kangelaspeatükk":

Bresti kindlus oli üks punaarmee ülikangelaslikest kaitseepisoodidest, milles osalenutele lendas Lenini ordeneid nagu härgi vihmavette - postuumselt muidugi.

Säärane kangelaslikkus sai võimalikuks ainult tänu sellele, et keskid pagunitega seltsimehed arvasid, et kui paigutada mõnikümmend tuhat väiksemate pagunitega seltsimeest kivist seintega karpi, millel puuduvad igasugused suuremad väljapääsud ehk absoluutne manööverdamisvõime ja mille kaitsmisel lähevad kõik eelised ründajale, siis on strateegilisel kõik za glaz - oligi, puhtalt silmaauku. Kindlust ümbritsev Muhhavetsi jõgi ületati vastupidiselt kaitse/pealetungiplaanis ettenähtule hoopis Wechrmachti poolt ning peale pontoonsilla rajamist oli Brest ümberpiiratud nii Saksa jalaväe kui rasketehnika poolt

Minu mäletamist mööda valasid inimkoosseisult märgatavas vähemuses olnud, kuid see-eest piiramatut tuletoetust omavad ründajad põhimõtteliselt keeva vett kolmeliitrisesse purki sattunud hiirte pesakonna peale - kui ennast piltlikult väljendada.

Peale seda, kui kõik saksa torud, alustades hernepüssist ja lõpetades kuni 155 millimeetristega, paukuma hakkasid, ei olnud enam mitte mingit möödalaskmisvõimalust ja samuti puudusid ka igasugused võimalused tule alt väljumiseks. Üle kolmveerandi sõduritest suri esimese pommituslainega, sama palju tsiviilisikuid sinna otsa ning ülejäänud armeejäänused tapeti lihtsalt hiljem.

Ühesõnaga "kaitses Bresti" järjekordne kottitõmmatud armee, mille sarnastes istus sõja esimestel nädalatel rohkem punaarmeelasi, kui terves Euroopas üldse sõdureid kokku oli.

Film ise:

Film on Aleksandr Akimovi raamatu põhjal filmitud sõjalugu ehk tema mälestused poisikesena üleelatust ning ehkki film kubiseb vene hingestatud kangelaslikkusest, on selle puhul siiski tegu järjekordse mitte just päris "peseme ennast puhtaks oma lollusest ", aga sinna auku kanduva sõjadraamaga.

Alguses küll näitas Bresti Komandör Gavrilov kaardil ilusti ära, et ootamatu rünnaku puhul osutub kaitsmine hullumeeluseks, kuna lahinguolukorras peab kogu armee olema kindlusest väljas, aga suht kiirelt kandutakse ikkagi välisvaenlase mudaga üle määrimisse.

Ehk siis kindlusesse ei jääda, vaid otsustatakse jääda ning lisaks veel need roodinad, kangelaslikkused, prokljatõie fašistõd ja muud värgid.

AGA, üldjoontes polnud viga, ehkki sakslased nägid ikka välja nagu sündinud kõrilõikajad ning ka käitusid vastavalt ja Pzkpfw III-e ainuke otstarve oli üle laipade sõitmine, olid lahingustseenid enam-vähem tippklass.

Pomme lendas, kuulid vihisesid ja nii statistid kui näitlejad kasutasid püssikabasid vastavalt väljaõppele ning lollakat lahmimist ei hakanud kusagil silma.

Muidugi oli huvitav nali see, et püstolid teid täpselt nii kõva pauku kui parasjagu vaja oli, aga ju see siis oligi lihtsalt teada-tuntud punaarmeelaste special skill või midagi sarnast. Seiani nähtud sõjafilmide põhjal otsustades oli punasõduritel neid skille jalaga segada.

Jõuame filmi lõppu, kus astutakse ämbrisse kõigis rindelõikudes, milles filmi jooksul edu on saavutatud. Tulemuseks on absoluutne lollus ning soovitan tungivalt film kinni panna niipea, kui kahetonnine pomm lennukilt langeb. Muuseas selle pommi viskamine reklaamitakse välja nagu sakslaste viimane võimalus.

Igastahes jah - pange kinni või äärmisel juhul pange kinni hiljem, ehk siis, kui pisike Akimov üle roomikujälgedest küntud põlla kõnnib.

Igastahes kujundage oma arvamus välja, nautige usutavasti positiivset järelelamust ja kui iseloomuraisk ikka tahab masohhismi randadele purjetada, siis kütke lõpuni, aga ma hoiatan, et te kahetsete seda ning ärge öelge, et mina pole teid hoiatanud.

Hinnang numbris, lisamölas:

Selle sajandi vene sõjafilmina: 3/5 ehk arvestades üldlevinud kommet kirjeldada ajalugu nii, nagu see kirjeldajale kõige parem paistab, pole tulemus just kõige hullem - oleks saand veel hullemini.

Ajaloolise Sõjadraamaana: 4/5 e. ajalugu oli nii ja naa, äksõnit oli nagu muda ning dramaatika oli kohati küll liiga soolikaid pahupidi ajavalt siirupine, aga tulemus oli siiski üle keskmise. Slaavi filmitööstusel on veel lootust.

Kokku:7/10 e. Tehniliselt helklev-kullakarva, aga sisupoolest liiga punane.

Teised:

IMDB: 8,2/10 ( 831 votes)