TARTUFF 2011 e. tagantjärele tarkus

Tartuff-iga läks nagu läks, ehk siis osalusprotsenti kahandasid nii vihm, Winni Lõunaosariikide turnee, laiskus, puhas väsimus, kui ka huvipuudus paljude näidatavate filmide vastu. Fakt ju siiski, et kuni 80 % säänsete festivalide filmikavast on parimal juhul kõlavate režkanimedega keskpärane rämps, 10 % omab mingit camp-väärtust ja 10 % on siis see osa, mida tõesti vaadata tuleks.

Näitusena jätsin ma silma pilgutamata vaatamata Von Trieri Melanhoolia ja inimeste järelreaktsiooni järgi ei ole mul põhjust oma otsust kahetseda.

Les amours imaginaires(Heartbeats/Kujuteldav armastus)

Oli siis üks sellest 85%-i kategooriast. Tean, et keegi pole täiuslik ning eksimatu, aga Ematapu tegijalt poleks ma sellist mittemidagiütlevas käändes tühipunnitamist ja klassikaliste väärtstseenide mõttetut sissetoppimist küll oodanud.

Kunst kunstiks, aga ilma värskuse või originaalsuseta on see tühi ja labane kopeerimine ja kopeerimine ilma omapoolse käejooneta on parimal juhul mõttetus ning halvimal juhul plagieerimine ning pehmelt öeldes, mitte just väga aplausiväärne nähtus.

Ehk siis tegemist on filmiga mida on sekund-sekundihaavalt tehtud kindla sihiga filmimaailma ruigavatel suureunuhhidel orgastilist kõhulahtisust tekitada.

Veel rohkem lahtiseletades on tulemuseks film, mille puhul kasutavad need teatud isikud sõnaühendeid nagu sissetoomine, austusavaldus, sügavkummardus ja mille kohta kirjutatakse kümne aasta pärast vabandavalt, et: "Dolani teine ja kahtlemata nõrgeim film, mille tegemise ajal ei olnud tema käekiri veel nii väljakujunenud ja tänu noorusele või liigsele entusiasmile bölaböla-onaona" .

Veame kihla ?

H: 2/10 e. Kas keegi teab raamatut "Teeme ise väärtfilmi - 100 punkti raudvara" - ei tea? - Dolanil on see igastahes olemas. Vaadake Heartbeatsi ja veendute selles.

Lääs on Lääs (West is West)

Jäi paraku poolikuks, kuna hetkel mil ma filmi süvenenud olin, ühinesid minuga Eva ja Maarja ning tulemuseks oli filosoofiline arutelu filmifestivalide võimalike arengusuundade üle, peale inimkonna edasitungi avakosmosese äärealadele.

Aga sellepõhjal mida näha õnnestus võib öelda, et suht muhe vaatamine, ehkki tagajalgadele ei ajanud, sest istekohtade puuduse tõttu olin ma nendel juba kümme minutit enne filmi algust.

H: Cancelled

Benda Bilili !

Ei tahaks küll mingite raamide pooldajana näida, aga minu arust on dokkfilmi soovituslik maksimaalpikkus siiski 50 minutit(või 30 min per seriaaliosa) Erandiks muidugi variant, et tegemist on filmiga, mis lisaks põhipunktidele üritab pilti veidi laiemalt haarata.

Viimase puhul küll säänsega tegemist oligi, aga laiemalt haaramise, ehk siis Aafrika probleemide näitamisega kahjuks rohkem kui väherahuldavalt hakkama ei saadud, sest dokkarist ma ootaks eelkõige informatiivust.

Pean silmas, et kui tahad midagi näidata, siis näita ja rohkem ning soovitavalt seda mida pole juba kümneid tuhandeid kordi näidatud.

Aafrika probleeme puudutav osa oli see nn. tüpaaž, ehk kehvem/korduv osa samateemalistest filmidest ja sissetopitud ning keskel näkkukargav ja lasteaiatasemega lavastatud peksusteen oli debiilne.

Muus osas aga pole palju jonnida. Lisaks usun, et kodus vaadates poleks ma filmi pikkuse üle niipalju kräununud ning lastehalvatuse ohvritest bändimeeste tegemisi-toimetusi oli koos Lassie, Eva ja Isa Pjotr-iga* ( high-five! ) lausa lust jälgida. Kirsiks tordil oli veel ühe kaasvaataja poolne noomitus, hirmsõna "neeger " kasutamise eest neegrite aadressil.

H: 7/10

*Kaugemal veel: Dream, Cockrane, Onu Kalver, Jaanus(?)

Mar Adentro ( The Sea Inside/Sisemeri)

On nüüd see koht kus ma tahaks kirjutada hoopis paar sõna sipelgafilmist, lüüa post kinni ja kaduda kööki midagi söödavat vaaritama ning seetõttu ütlen et oli hea, oli ehe näide sellest, et ka kulunud teemal annab head ja omapärast filmi teha.

Minupoolt kardetud ja Eesti filmile omaseid jõllitussteene praks polnudki, Heartbeatsi madalikule ei triivitud ning seetõttu jäin - hoolimata minust paar rida eespool istuva potentsiaalse naiskorvpalluri taha peitunud subtiitritest ja minu all lagunevast toolijalast - nii filmi kui ka selle vaatamisega igate rahule.

H: 8/10 e. jah, edaspidi paluks tasapinnal paiknevate tooliridade korral panna subakad ülesse.

Empire Of The Ants ( Sipelgate impeerium)

...Antsude impeeriumist ei viitsi ma ka eriti kirjutada ning lihtsalt mainin ära, et keegi pahatahtlik inimene oli korraldanud selle vaatamise hirmebamugavate istekohtade ja võimsate kõlaomadustega Vanemuise ringauditooriumis. Viimase "pisiasja" tõttu jäi arusaamtuks 75% tekstist ning ka see oluline seik, et miks kuradi pärast oli seal jäätiseputkasse topitud sipelgas, kes inimestele mingit aurumälli näkku puhus ja mis mäll see oma olemuselt oli ? Sipelgamäll?

H: 8/10 e. olenemata sellest, et vaatamismugavus võrdus Dr. Mengele protseduurideruumis viibimise või Hispaania saabastes kankaani tantsimisega oli film üks vana hea old-school horror.

Seega lõpetan ning mainin veel, et kuna erinevatel põhjustel jäid vaatamata:

As if i am not there,

Hold om Mig(!!),

The Pipe(!!) ja

Shan zha su zhi lian, siis võite mind alati neid vaatama kutsuda.