Eesti keeles on filmi põhjaks olev raamat ilmunud nime all Kurjus ning sealt ma ka julgelt selle inglise keelse tõlke tuletasin. Soovitas seda kniškat mulle kunagi üks sõbrants ning tulemus ei vaimustanud mind pooltki niipalju, kui teda ennast.
Võib-olla oli probleemiks vale eelinfo, sest jutu järgi pidi raamat koosnema ainult näopeksust ja näopeksust - vahele natuke muud illi ja siis jälle näopeksust.
Ei tea üldse, miks ma sellise kirjelduse järgi selle raamatu ette võtsin, aga jah, erilist muljet ei jätnud ning filmi ma tõmbasin alla puhtalt sellepärast, et lootsin peale Draakontattoo esiveerandi poolt tekitatud pindmisi haavu ühte korralikku ja valu leevendavat Rootsi kinufilmi vaadata.
Sisust:
Erik on hilisteismeline gümnasist, kes suudab stoilise rahuga kõik oma vastased verepudruks peksta ja üritab kõigi James Deani poolt mängitud mässajate ühiskompott olla.
Selline käitumine on loomulikult vastuolus kooli sisekorraeeskirjadega ning selleks, et poiss keskkooli lõpetada saaks, saadetakse ta kaugesse kõrgklassi poegadele mõeldud internaatkooli.
Filmis oli osa sellest natuke puudulikuks jäetud, aga vb oleks raamatus veenvana mõjunud sõprade poolt ülelaskmine filmis hoopis klišeelaadse ja tobedana paistnud.
Igastahes sobib Erikule selline sündmuste käik igatepidi, kuna kodus pesitseval väikekodanlasest sadistlikul kasuisal on kombeks talle vist igapäevaselt täiesti lampi tuletatud põhjuste eest seljasauna korraldada.
Uude kooli jõudes leiab Erik eest aga kastisüsteemi, mis väljendub vanemkursuslaste poolse terrori ja diktatuurina "madalamate klasside" suunal.
Niisiis, ei tule kõigest sitast eemaletõmbumisest ja emale antud lubadusest mitte kunagi kakelda eriti pikalt midagi välja.
Keeldumine endale lusika või pipratoosiga pähekoputamisest, saabaste puhastamisest, õpilasnõukogu esindajatega "poksimisest" jne toovad endaga kaasa hüüdnime rotta ja veel suurema terrori tema ning tema outsideri positsioonil oleva uue sõbra Põrsas-Pierre vastu. Positiivse lisana veel Soomlasest köögitöölise, Marja, sümpaatia.
No ja sealt algab valede ja õigete valikute väljanuhkimise ja tegemise rada.
Filmist üldiselt:
Tegemist siis 50-te aastate Rootsi väikekodanlasnoore ja kõrgklassi õpilaste maailmaga, kus sotsiaaldemokraat on sõimusõna, soomlastest võõrtöölised on samal tasemel libudega, mõne õppejõu käest võiks vabalt küsida, et mille poolest paistis silma tema võimalik poliitiline tegevus aastatel 1939-1945 ning pehkima hakkav vana raha on veel kõvasti määravam kui tänapäeval.
Samas on kogu filmis toimuv klassivõitlus madala-kõrgema kooliklassi, aga mitte sotsiaalse positsiooni järgi - pluss!
Lisaks on tegemist sellise harvaesineva nähtusega, kus film on raamatust tunduvalt parem, sest aitab rohkem sisse elada sajandipoole Rootsi ühiskonda ning sündmuste kulg või õigemini nende järjekord ja tähtsuaste on kõvasti muudetud.
Ehk siis on suudetud stsenaariumi kirjutamisel raamatust parajatel hetkedel mööda vaadata ning keskendutud selle, et kuidas võiks raamatus toimuvaid sündmusi kinulinal paremini lahti seletada, et vaataja ei peaks kuulama järjekordset Eriku monoloogi stiilis, et mille üle ta ühel või teisel hetkel juurdleb või igavusest lõualuid paigast haigutama.
Minule - 90. aastate teismelisele - tundus film eelnevalt mainitu tõttu vastuvõetavamana ja loogilisemana. Peamised erinevused filmi ja raamatu vahel ongi süžee vaatevinklis, ehk siis raamat oli pigem üles ehitatud Eriku enda mõtetele ja film üldplaanile.
Ahjaa, Marjat ma muuseas raamatust ei mäleta.
Hinnang numbritena:
Filmina noortes ja mitte ainult noortele: 4/5 - tavaliselt lähevad koolifilmid liiga sinna auku nagu keskealine stsenaariumi kribaja või raamatu autor on arvanud heaks koolielu mäletada. Kohalike olude kohta on film muidugi lahja, aga see-eest muutuvadki inimesed tigedamaks ca iga 10 aasta tagant ja 50. aastatel võis koolisisene sotsiaalne mahasurumine niimoodi välja näha küll.
Draama-Spordifilmina: 4/5 ja see IMDB määratlus on ikka kuradi debiilne, sest spordifilmiga ei sarnane see grammivõrragi. Dramaatilisust aga on ning mitte selles läilas vaid vastuvõetavas võtmes nagu ühele Skandinaavia filmile kohane (Ainult, et nö. Soomefilmilik "räpasus" on välja jäetud, aga seda polekski ka vaja olnud).
Kokku: 8/10 e. mitte midagi hardcoori, aga sellegi poolest julgen öelda, et soovituslik, ehkki ma olen kindel, et kohe leian ma mõne põdrafiili blogi, kus mingi Mannerheimi ihaluses vaevlev tegelane selle, kui järjekordse Rootsi lasteaiafilmi kallal iniseb.
Mis teha, õudseid inimesi on seia ilma loodud.
Ondskan
(2003)
R: Mika'el Häfström
S:Jan Guillou(raamat), Hans Gunnarson(stsena)
Trash 6/10 - MUHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHHAA, ma olen selgeltnägija !
Fletchu: 5/10
IMDB: 7,9/10(11.790 v.)
Rotten Tomatoes: 69 % (45- 93 %)
No comments:
Post a Comment