Black Death

Alustades

Häid filme tehakse, vastavalt traditsioonidele, ikka ja jälle harva ning enamus ajast veel harvemini ning häid ajaloofilme tehakse nende samade nikastanud kommete järgi veel harvemini.

Ega MNC viimasel ajal neid eriti vaadata ei julgegi, kuna peale Valhalla Risingut on paar läbinisti debiilset roimalinti silme eest läbi vuhisenud ning seetõttu seisis ka Black Death peaaegu 2 kuud HDD- l, oodates, millal mainitud gentleman piisavalt julgust kogub, et see pleikasse lükata.

Ennemuistsel ajal

Musta surma nimeline katk rabas keskajal hauda rohkem inimesi kui Poola piim, Läti seagripp või kohalik mustlaspealik seda sama ajaga teha suudaks. Inimesed naelutati oma kodudesse kinni, sügelevaid kaenlaaluseid kardeti kui katku ning tuleriitadel särisesid nõiad ja muud Keskerakondlaste sünonüümid. Kirbud aga aina kalpsasid ringi ja hammustasid - huvitav aeg ühesõnaga, kui ennast hiinapäraselt väljendada.

Filmist siis ka

Filmi tegevus toimub selle sama jumala (või saatana) saadetise kõrghooajal ning keskendub katku kärvavate inimest efektirohkete viimsete piinade näitamise asemel hoopis noorele mungahakatisele, kes selleks, et saaks kloostriseinte vahelt oma göörlfrendiga hoorama minna, kaupleb ennast teejuhiks kogemustega nõiakütile ning tema kambale.

Kohalikule piiskopile on nimelt teada, et kaugel metsa ja soo taga asetseb üks küla, kus katku pole ning osteloomulikult on teoloogiliselt lubjastunud idioodid teinud sellest järelduse, et sealkandis peab üks surnumanaja tegutsema, seega - õlitagem raudne neitsi ning siis tikud tasku ja minekule.

Ise arvan siis nii

BD puhul on siis tegemist müstikaseguse ajaloofilmiga, mida võib vaadata ka kristliku propagandafilmina, ehkki see nõuab eelsuunitlust/soodumust, sest film ise selleks põhjust ei anna* ning hoolimata alguses veerema hakanud tüüpstsenaariumist, on tegemist kuradi hea kinoga.

Alguses häiris see, et suure katku ajal oletatavasti valitsenud musta meeleolu ja sünget surmaõhkkonda polnud suudetud edasi anda, aga asja arenedes sai selgeks, et seda polnud eriti taotletudki, kuna Must Surm ise on ainult kolmanda järgu kõrvalosatäitja rollis.

Otseloomulikult alustasin ma filmivaatamist nn puhtalt lehelt, teadmata sellest mitte midagi muud peale filmi nime ja selle, et tegemist ei ole ameerika suurte kinoekraanide kinoga.**

Film jooksis sujuvalt, kordagi mahakäimiselemente ilmutamata ning kogu aeg surusin endas maha erinevaid spekulatsioone filmi lõpu suhtes, kuna kuskilt sisimast kerkis esile aina suurem ja suurem tunne, et hoolimata paarist klišeest, mõnest tühisest möödalasust ja keskele lükatud kohustuslikust madistamissteenist *** läheb kogu krempel aina paremaks ja paremaks, muuseas - ja nii ta läkski.

Hinnang numbris, lisamölas:

Ajalootaplusfilmina: 3/5 - tee mis tahad, aga taplusfilmina ma seda vaatama hakkasin. Suuremaid konflikte oli aga ain't üks, kuid see oli see-eest igati heal tasemel. Puudus nimelt Sininäost alguse saanud lahinguaegne jäsemetesadu ning kehval tasemel kaameratöö oli korvatud hea madinakoreograafiaga.

Ajaloolisromantilise müstikafilmina: 5/5 ehk ajalugu oli vastuvõetav ja lovestoorit oli täpselt niipalju, et usutav tundus ning läägeks ei läinud, pluss igatepidi pandav müstikaosa.

Kokku: 8/10 ehk soovituslik antud filmižanri fännidele ning ega ta neid teisigi hammustada tohiks.

Joonealused________________________

*

No krt, teatud usuringkonnas peetakse isegi 30o-t Bushi adminstratsiooni loodud Iraagi sõja propagandaks.

**

Pidasin seda muuseas jänkistanis toodetud bekat-iks.

***

High-Five realistlikuima Morgensterni eest viimase aja kinodes.

Mujal:

Jesterhead colony: 8/10

IMDB: 6,7/10(2937 v.)

Rotten Tomatoes: 72 %

Treiler on nagu nad tavaliselt ikka kipuvad olema, ehk siis eksitav.