Wednesday, October 6, 2010

Blood on the Highway e. Seal, kus lõpeb asfalt, on veri

Kõnealusest filmist huvitusin kohe niipea, kui sellest kuulsin. See võis olla nii umbes poolteist aastat tagasi ning mul ole õrna aimugi, kes see õnnis olevus oli, kes mu tähelepanu sellele juhtis või mida ta selle kohta ütles. Tänu sellele mälulüngale polnud mul ka juba pool aastat tagasi õrna aimugi, et miks kuradi pärast ma erinevatesse söörtšidesse idioodi järjekindlusega Blood on the highway tambin, kuna üldjoontes mulle sellised ""vampiiri" filmid"" eriti ei meeldi.
Olen lihtsalt selline kitsarinnaline ning paindumatu maailmavaatega inimene, kelle jäära pea ning kitsas silmaring ei lase ajul tekitada positiivseid emotsioone mingite tõmblevate ning ülipehmete olevuste vastu - isegi siis, kui neid filmi jooksul mitu korda vampiirideks nimetatakse ja neile kasvõi tosin toolijalga ja arhailist mõnupulka südamepiirkonda virutatakse.

Aga filmist:

Kuna tegemist on splattered-teenage-vamp-filmiga, siis otseloomulikult algab film sellega, et kummaline autosõitkond sätib ennast kuskile poole sõitma.
Peatselt verega kaetavasse triosse kuuluvad seekord siis piff, vinguv tüüp ja bad-boy ning algushuumorist on tunda, et seltsmehed Gardner ja Rowan on liiga palju South Parki vaatand, aga vaatamisrõõmu ei kisu allapoole mitte kumbki eelmises lauses mainitud tõsiasjadest, sest ehkki naljad ei ole naljakad, on nad siiski positiivse elamuse hulka liigitatav kraam, aga mitte häirivalt tüütud.
Teel olles oksendavad nad enda kaardi täis ning teeseerval kükitav kohustulik vähemusrahvus, ehk põrunud hillbilly, juhatab nad kogemata linna, mis kubiseb nendest samadest vampiirilaadsetest olevustest ning veel ühest maakate kambast, kes nende vastu me-oleme- majas-kinni-aga-käime-väljas-ja nemad-ei-ole-majas-kinni-aga-ei-käi-sees tüüpi surmavõitlust peab.

Kokkuvõtvalt, siis seda, et

libedalt jookseb ning ohtralt poliitiliselt ebakorrektseid, talutavaid ja häid kilde täisladestatud kino, mille käigus kordagi igav ei hakanud. See, et ma vahepeal pooleteist tunnise suitsupasui tegin, tuli sellest, et istusin köögis ja mõtlesin välja šüžeekäigu oma uuele SS-poolzombie-supersõduri filmile "Kategorie B" ja paigutasin Metsavana kangelaslikku Wechrmachti ohvitseri mängima.
Kuna mul aga selle filmimiseks raha pole, siis jääb Metsavana hiilgemoment ära ning vaadake nüüd ise, kuidas te teda lohutada suudate.

Hinnang numbris, lisamölas

Another splattered teen moviena: 5/5 e. pole midagi iniseda, iga inimene, kes filmisüžeega natuke kursis on, teab, mis seal tuleb ning antud filmist ei tulnud boonuslisana mitte midagi ebameeldivat.

Horror-Comedy: 3/5 - ehk pärlite vahel ukerdas ka kõvasti sigu ringi ning lõpufighti fatal kick liigitus kategooriasse ema-anna-padruneid.

Kokku: 8/10 e. tore, mitte küll eriti hariv ega vaimurikastav, aga heas mõttes totter film, mis justkui seltskondlikuks vaatamiseks loodud. Üksikvaataja jääb lihtsalt ilma võimalusest võtta osa seltskonnaajaviitest nimega Kollektiivselt joogine eeslinaer.


____________________






2 comments:

Anonymous said...

how are you!This was a really splendid post!
I come from itlay, I was fortunate to seek your theme in wordpress
Also I learn much in your website really thanks very much i will come daily

Kalmsten said...

PIZZA "Porco si Mussolini"!