U-47 Lt. Commander Prien e. Suur Metsavana-pettus

See algas sellest, et....

....Trashi-nimelises suhtlusportaalis andis filmiteadur M. von Vana mulle kindla lubaduse, et kutsub mind enda poole vaatama tšehhi suurfilmi nimega Stolen Airship ning ei ürita mulle mingit muud jura silmist sisse lasta. Lihtne ja suht aeglase taibuga poiss, nagu ma olen, jäingi uskuma suure filmimehe lubadusi ning neljaba olin nagu viis kopikat kümme minutit varem kokkulepitud kellajast Metsavana kinoflätis.
Ja kas film, mis suurele ekraanile ilmus, oli Stolen Airship - ei, loomulikult mitte.

Film, mis ei olnud Stolen Airship...

...oli hoopis peakirjas mainitud pealkirjaga saksa allveelaevaooper ühest tõestisündind allveelaeva kaptenist, kes peaasjalikult paistis silma sellega, et eiras kõiki allveesõjale/taktikale omaseid või pigem kohutuslikke raudreegleid ning ei päästnud matemaatika õpetajaid koonduslaagritest, ehkki teda korduvalt paluti.
Ilmse(lge)lt ei jätkund filmitegijatel lihtsalt raha, et näidata läbi okastraataia sööstvat ning takistavaid Ess-Esslasi puruks litsuvat u-booti, aga see selleks.
Oeh, igastahes olenemata sellest, milline Brien päriselus oli, jäi filmi järgi mulje, et tema tegudest kõige tähelepanuväärsem oli see, et ta kõige selle jama juures, mida ta korraldas, ellu suutis jääda.

Filmiõhtust...

...veel niipalju, et tänane filmiteadur M. von Vana, kes veel sügisel füüreri otsealluvuses oleval allveelaeval kurikuulsa Von Metsvana nime all Vaikset Ookeani enda raudse käpa all hoidis, üritas küll meie tuju üleval hoida põnevate jutustustega rõhust, suruõhust ja õhust ning poetas sisse ka vanu allveelaevniku mälestusi, aga filmi päästa tal sellega ei õnnestunud.
Meeldiva õhtupooliku eest tulebki pigem tänada härra Cochrane, kes oma lakkamatu, ehkki küll kohati lausa tüütuks kiskuva mulinaga*, vaatajate tuju üleval hoidis ning neid ka uinumast takistas.

Omamoodi "tänud" lähevad ka naabritädile, kes minu targu lahti jäetud välisukse tõttu midagi öörahust ja lärmist seletama tuli ning ukse sulgemisega mu põgenemistee blokeeris.

Hinnang numbris, lisamölas...

Allveelaeva filmina: 2/5 e. ehkki allveelaev oli olemas, sarnanes selle pardal toimuv pigem haleda parodeermiskatsega ning asja naeruväärsusest oleks ma aru saanud isegi meredehirm von Metsavana selgitusliku iseloomuga juuresolekuta.

Sõjafilmina:1/5 - kuna tegemist oli igas variandis halva sõjafilmiga, siis oleks mul palju targem ja taktikalises mõttes ka harivam olnud oma pisikeste viiking-kiisude pahategemisi-lammutustoimetusi jälgida.

Kokku:3/10 e. halb sõja, aga lõbus seltskonnafilm, sest üldjoontes ilkusime me vist iga teise stseeni üle, kuna mingit muud ainest see lihtsalt ei pakkunud ning von Brieni käsutuses oleva allveelaeva teemal jõudsime järelduseni, et tegemist oli ühega Hitleri kadunud wunderbootidest.
_________________________________
* Kuna Mina ja Metsavana tunneme vastikust saksa keele vastu ning keeldume seda oskamast, tegi Cochrane meile sünkroontõlget.

Harald Reinl - U47 - Kapitänleutnant Prien
U-47 Lt. Commander Prien
(Ger 1958)

Cochrane: 3/10
Metsavana: ?

IMDB: 6,1/10

The Vikings e. lõualohk, poolvend ja isa surm

"Save us, oh lord, from the wrath of the proletarians"

Niisiis:

Sellal kui mõned ussimentaliteediga filmiblogijad töörahvale selja pöörasid ja kodanlikel üritustel proletariaadi õigusi jalge alla tallasid, istus Morrowindi lauspatchimisest väsinud siinkirjutaja kui teeneline revolutsionäär kodus ja mõtles, et miks kuradi pärast mulle ainult mõttetud filmid HDD-le satuvad.
Ausalt, ei möödu päevagi kus ma paari filmi enda arvutajasse ei kandiks, kuid kui vaja oleks nagu millegagi meelt lahutada, siis pole nagu midagi - aint mingi porno ilma pornota.
Sel korral tuli mulle abiks kultuurikurnajate ahvatlustele sülanud seltsimees nimega Trash, kelle filmiprügikastist ma Teisel Rahvusvahelisel Filmiblogijate Kokkutulekul endale senipuudunud ja The Vikingsi nimelise karbi omastasin.
Karbi avamisega kaasnes aga meeldiv üllatusmoment, sest lisaks The Vikings-i kettale kukkus sealt välja ka Stars Of Eger-i plaat, mille inimkeelsete subadega versiooni ma mõned kuud tagasi taga ajasin kuid ei leidnud. Antud variandi ja selle võimalike subadega pole küll kokkupuutunud, aga loodan seiani kõige paremat, sest plaadimasinasse läks hoopis töörahvasõbralik viikingifilm, mis tähendab, et Ungari sõjardaadlikud ja Türgi imperialistid jäid karpi oma aega ootama.

Film:

The Vikings on klassika ning mõnedes ringkondades peetakse seda parimaks viikingifilmiks - seda ta küll enam pole, kuid filmi väärtust see oluliselt ei kahjusta. Päris ila tilkuma enam ei ajanud nagu aastatel 87-89 videomaki vahendusel või 90-e alguses klassisisese kinoskäigu ajal, aga eks nende vanade filmidega nii ongi, et siin-seal tuleb teatud kohtade peal silm kinni pigistada.
Et noh madin on nagu tollases Hollywoodys kombeks, et müdistatakse ikka traadist punutud soomussärkide ja vineerist kilpidega, mille vastu kajavad helklevate plastikmõõkade vihased hoobid ja kuna antiik-kreeklased olid ka popid ja noortepärased, siis on Tony Curtise riietus ikka nii napp ja lühike kui vähegi võimalik. Aga - selle kõige tasandamiseks esineb filmis ka palju stseene, mille ajal võiks vabalt karjuda, et:"Ridely Scott ja Mel Gibson, tahate ajaloofilme teha? Siis vaadake, faking ja õppige, faking!"
Tony Curtise karakter on tegelt ka ainuke pahapoole kalduv osa filmis, sest tahes-tahtmata tundub nagu oleks ta stsenaariumisse kirjutatud viimasel hetkel ja seda ainult selleks, et peale Einariga juhtunud jahikulliõnnetust mingi moosinägu filmis säiliks.
Tegelikult võiks terve tema karakteri välja lõigata, kuna Morgana -jah, kõigi muinasaegsete pooletera-printsesside nimi oli Morgana, nagu keskaegsete oma oli Rowena -põgenemine võiks toimuda ka veidi tõepärastematel asjaoludel ning Issi-Ragnari surm annaks Einarile piiisavalt põhjust, et Inglismaale tungida - nagu tal selleks üldse põhjust vaja oleks.
Aga jah, kui Kirk Douglas suudab sellise "unelmate pealikupojana" oma rolli välja mängida, siis Curtis mõjub nii siin kui seal kuidagi eksinud lambana. Mul ei ole tema vastu tõesti midagi aga lihtsalt vale rollivalik, ehk viikingipealiku sohilapse osa ikka Arno Taliga ei täida.
Ahjaa - ma saan aru küll, et Douglasel on imemarmas ning naistel põlvi nõrgaks ajav lõualohk, aga no olgem ausad - viikingid kandsid ikkagi ju habet. Nu see vabandatakse küll moepärast-säästukorras välja -

Ragnar: "This is Einar, my only son in wedlock. He's so vain of his beauty, he won't let a man's beard hide it. He scrapes his face like an Englishman."

- aga siiski, mängigem avatud kaartidega :


Hinnang numbris, lisamölas:

Viikingifilmina: 3,5/5 e. ei mingeid otseseid möödapanekuid kui orjast sõdalaseks tõusnud neeger ja nibinad-nabinad siit-sealt välja arvata, nagu näiteks küljega vaenlase laevale pealetungimine ninaga pardasse sõitmise asemel. Häiris natuke ka peategelaste Einari ja Eriku selge üleolek ilurindel, kuna ülejäänd viikingid nägid tõesti välja nagu Pörgupöhja bomsid.

Romantilise ajaloodraamana: 3,5/5 e. no selline tüüpiline armukolmnurk, ainukese vahega, et seekord ei ole kumbki meesosalistest otseselt paha, üks on lihtsalt natuke rohkm hea ja teine natuke rohkem paha kui esimene.

Kokku: 7/10 e. esmaklassiline kuid aastatega veidi lahjaks keenud supp. Douglas teeb minu arust oma elu parima rolli ning lõpulahing on madinaarmastajatele kohustuslik.
______________________________________
* Inimkeelsed subad = Soome, Inglise, Eesti keelsed.
______________________________________
Näpunäide algajatele filmiblogijatele: Metsavana tögamise ja Trashile pugemisega alustamine lükkab postile hoo sisse.
___________________________________
Teised:

The Vikings (USA 1958)

Filmiveeb: 7/10 (9 häält)
IMDB: 7/10 ( 4546 votes)

Rotten Tomatoes:
All Critics: 60%
Audience: 70 %
______________________________________

Stara Basn e. Aeg, mil päike oli jumalaks.

Stara Basn-i näol on tegemist siis sellise väheesineva nähtusega nagu viikingifilm ning selle otsimist alustasin ma juba rohkem kui kahe aastajagu päevi tagasi.
Miks - sest tegemist on küll vähemalt kohalikes oludes suht tundmatu kinofilmiga, aga nii mõneski välismaises ja inimkeelses foorumis on seda kõigi aegade parimaks viikingifilmiks nimetatud ja tuleb välja, et mitte tühja.
Parim või mitte, aga igastahes tundub, et viikingifilmide tegemine hakkab tasapisi Ameerikast Euroopasse kanduma ning seda teps mitte tänu norrakatele, kellel viikingitemaatikas justkui monopol peaks olema. Mainitud rahvusisendid on küll olnud osalised Gunnlaugssoni Kaarnatriloogia ja Útlaginni tegemisel milledest viimane on ilma Gisla saagat tundmata pea sama arusaamatu kui Etruski keelne mp3-e kasutusjuhend ja Sovjetiblokiga tehti sõpruseraames ka I Na Kamnjah Rastut Derevah, kuid päris omal algatusel on hakkama saadud seiani vaid ühe kinoga ning see - Sigurd Drakedreper - on mul veel (VIST!) nägemata, aga pidi selline lastekas ja üsna mööda olema

Stara Basn* ehk Muistne lugu on valminud Poolas ja paistab silma äärmiselt detailse ning hea minekuga süžee poolest ning filmi nõrgeimad kohad on paar liiga kiiresti lahenevat-lahkhelisevat momenti ning rahapuudusest tekkinud tehnilised vead pildikvaliteedis. Muidu on vaeva nähtud kõvasti - külad, turvised, kindlused, laevad ja nii edasi - ükski neist ei haise otseselt plastmassi või treial Valdeku järele ning selle-eest tuleb tänada Polish Jomsviking nimelist mõõgameeste liitu, kellega filmi tegemisel kõvasti ja igal rindel koostööd tehti.
Filmi lugu ma ette jutustama ei hakka, aga eks teadjamad inimesed juba haistavad isegi, et tegemist tuleb nii vihavaenu, reetmise, pärilusõiguste ja armastusega, mis imekombel ei olegi kolmnurkne ning et üldplaanis pole selle mitte kuradimatki tähtsust. Mitte, et see halb oleks - umbes, pigem täpselt vastupidi, ehk šüzee on hea, aga pealevajuv ajastufilmi formaat surub selle tahaplaanile.
Lisaks eelpool nimetatule mängitakse veel jumalate ja nõidusega ning ajalooainelise filmina on tegemist tõsisemat sorti vääriskiviga, kus on väga suur rõhk muinasaegsete kommete ja tavade kiirel, kuid pädeval briifimisel.

Olen rahul, rahuldatud ning igatepidi valmis Jerzy Hoffman-ile ausammast püstitama, kuna tegemist on tõesti filmiga, mis sisaldab momente, mille puhul võiks sõna "moment" kirjutada suurte tähtedega ning mille märksõnaks võiks olla täiuslikkus, kui vaid lõpus oleks suudetud enda näpukesed arvutigraafikast eemale hoida.
Mitte, et mulle lõpplahendus ei meeldiks, see andis hea vastuse sellele, kui suurt rõhku mängivadjumalad filmi stooris kuid usun, et seda oleks saanud ka teha ilma vildakasse pixlihoorlusse laskumata.

Hinnang numbris, lisamölas:

Viikingifilmina: 5/5 e. viikingeid mänginud poola taaskehastajad-mõõgamehed olid igate viis pluss ning kogu teema kõige suuremaks veaks oli üks sarvedega kiiver ning naeratav sihverplaat ründava ratsasalga keskel.

Pseudoajaloolise draamafilmina: 5/5 e. Euroopa maakamaral seismine paneb lauslollustest hoiduma ning eneseiroonia on minu vaateväljas alati teretulnud ning saluteerimisele kuuluv nähtus.

Kokku: 10/10 e. Kui pidada The War Lord-i viikingifilmiks, siis on Stara Basn-i näol tegemist vaata, et kõige parema viikingifilmiga läbi aegade, kui aga TWL-i sellleks mitte pidada, siis on Stara Basn vaieldamatult number üks.

Stara Basn - Kiedy slonce bylo bogiem (POL 2003);

*Stara Basn peaks otsetõlkes tähendama hoopis Vana Torn-i, aga otsutasin libedale teele minna. Tulemuseks, siis - Muistne Lugu, Ehk Aeg, Mil Päike Oli Jumalaks. Kui kellegil on kobisemist, siis tulistagu, aga tulgu ka paremaga välja.

IMDB: 5, 3/10 (396 votes)
Wikipedia

Die Wikinger - Angriff der Nordmänner;

Kärajad Poolas
Subakaid ei õnnestunud selle filmijupile külg epanna, aga see naasama ka tore vaadata. Teemaks on sõttaminek ja selleks otstarbeks juhi valmimine.