Hoffa e. Elu on läbirääkimised - puhtalt võta või jäta värgens.

Ennemuistsel aal:

Kui Hoffa meie kinolevisse laekus, olin ma sage kinokülastaja, kuid kõnelause kino jätsin ma peale treileri nägemist ilma igasuguse tähelepanuta.
Puudus lihtsalt igasugune huvi draamade vastu, ükskõik kui palju Devito-Nicholsone seal ka mänginud poleks.
Veel mitu korda hiljem on mulle Hoffa vastu vahtinud nii telekavast, videolaenutusest kui allahinnatud DVD-de riiulist kuid senini olen ma selle pikemalt süvenemata eemale lükanud.
Küsite, et mis siis nüüd juhtus - ma kohe seletan.
Juhtus täpselt niipalju, et suht mitte midagi ning ma ei mäleta täpselt, aga kuskil kohas tuli jutuks DeVito andekus draamanäitlejana ning sellega seoses otsutasin ma ka tema režiitöö ära vaadata.
Vot, niipaljukest siis.

Mis:

30ndate aastate Ameerika, ehk peamiselt siis ilma lisatasuta ületunde tegevad ja rikkurite kareda kara all vaevlevad töölised ja pole kedagi kes neid kaitseks...
Ei!
On üks mees, kes on nõus ametiühingute loomise ja nende käekäigu teemal turule viima nii oma naha kui ka kõik muu ja see on Jim Riddle Hoffa.
Film ise siis tutvustabki väljamõeldud tegelase Bobby Ciaro meenutusena Hoffa tegevust töölisliikumise algusaastatel ja tõusu ametiühingu karjääriredelil kuni vangipõlveni ja "kadumiseni."
Tuletagem meelde - teiste rahaga iseenesele pensionipõlve kindlustamine ei ole hea mõte, eriti kui sul on seljas sada seitse ametit, pool Kennedy suguharu ja Hooveri-poisi repressiivorgan nimega FBI.

Film ja Mina:

Filmi kuldosa koosneb peamiselt tugevatest karakteritest ja nende väljamängijatest, kelledeks siis Nicholson ja Devito ning kes klapivad nagu sukk ja saabas. Ülejäänu jääb sinna kuskile tahaplaanile.
Tegelikult ma pole ka kuigi palju kursis Ameerika töölisliikumise ajalooga ning kui päris aus olla, siis puudub mul ka selle vastu suurem huvi.
Tunnistan siis parem juba üldse, et filmi vaatama hakates lootsin, et keskendutakse Hoffa sidemetele maffiaga, aga sain hoopis töölismöllu.
Filmi jooksul lootsin juba näha parimaid palu karismaatilise ja sõnaosava Hoffa kohtulahingust Robert Kennedy vastu, kuid sain hoopis paar nopet siit-sealt ja töölisliikumise sisese mantlipäriluse.
Ühesõnaga tabas mind filmi jooksul üks pettumus teise järel, kuid ei saa öelda et oleks olnud momenti, kus film oleks igavaks kiskunud või väevõimuga kööki suitsetama ajanud.
Vastupidi ning ehkki kasvaatajate soovile vastutulles pidin ma teist poolt filmist hiljem ja ihuüksinda vaatama ei tekitanud jupitamine erilisi probleeme huvi püsivuses.
Ühesõnaga loetlesin ma praegu ette mitu olulist fakti, mis peaks näitama, et tegemist on rohkem kui hea kinofilmiga, kuid nende allaneelamine on juba puhtalt teie enda asi.


Hinnang numbris, lisamölas

Filmina, kus on DeVito ja Nicholson: 4/5 e. mitte mingit kobisemist peale selle, et ca paar tundi pärast vaatamist ei mäletanud ma enam mitte ühtegi teist nägu tervest filmist - gut, aga nii hoogu pole ka mõtet minna.

Biograafilise Krimi-draamana: 4/5 e. rohkem hüplevat biograafiat kui krimit, ses mõttes, et oli möllu ja oli draamat, aga peamiselt olid ikkagi... vaata paar rida üles

Kokku: 8/10 e. ajastu kohapealt väga detailselt paika timmitud kino, mille lõpp, ehk oma loogikavaene versioon Hoffa kadumisest, ei ole just kuigi kiiduväärt, aga kogukupatusena igate asjalik kraam.

_________________________________

Hoffa
(USA 1992 )

IMDB: 6,5/10 (7934 v)
Rotten Tomatoes(Tomatometer): 55%

Beowulf and Grendel e. endiselt on mu nimi Beowulf

Hommik:

Oma lemmikfilmidest on nagu ikka kõvasti raskem kirjutada kui mingitest juhtmevabastuse eesmärgil silme ette veetud kindodest ning seetõttu valmistusin ka B/G postiks pikalt ja põhjalikult nagu muistne vägilane kunagi.
Alustuseks ma ärkasin üles, kõhvisin võitlusmoraali tugevdamiseks sisse 5 sigaretti, loputasin ööjooksul suhulõpnud trollilaibast jäänud leha ohtra kohviga minema ning meeleoluloomiseks surusin playlisti varjaagi-metalit viljeleva bändi nimega Fferyllt * ning tundsin juba kõrvaklappe pähe surudes, kuidas iidsed ruunid kui sõnad, peakolust näpuotste poole mühisesid ning ma võin vanduda , et toanurgast kostis muiste lahingusarve sõjakas hüüd.

Film:

2005-l aastal Taani-Inglismaa-Islandi koostöös valminud film on vist kõige äkõnivaesem muinaskangelase film, mida mu silmad nägema on juhtunud ning ei saa sugugi öelda, et tegemist oleks selle halva küljega.
Rahulikus tempos laialihargnev lugu baseerub legendaarse kangelase Beowulfi lool kuid säilitab algkuju ainult raamistikus.
Sisu poolest on tegemist siiani kõige omanäolisema legenditöötlusega, mis põhjamaade mütoloogiast kinolinale on jõudnud, ehk siis näiteks Grendeli kättemaksuaktsiooni tagamaid näidatakse sellise nurga alt, et Beowulf mõjub pigem vahelesegajana, kes võiks oma asjadega tegeleda või isegi ülekohtu tegija sulasena, aga mitte vaatajate jaoks oodatud õilsa kollitapjana .
Tegijate poolt osavalt valitud neutraalne vaatenurk säilib kogu filmi ning tekitab raskusi poolte valmisega, sest isegi kui kuningas Hrotghar pole olnud alati hukkamõistetu rollis, ei ole ta ka olnud kangelane mitte üheski isegi õrnalt Beowulfi legendi puudutavas filmis/loos. Säravaks kangelaseks on alati olnud sädeleva mõõgaga geati-vägilane Beowulf, kuid siin filmis ta sella tiitli kõrgusele ei ulatu.

Hinnang numbris, lisamölas:

Viikingi ja kollifilmina: 5/5 e. tegijad on enesele selgeks teinud, et milleks nad on võimelised ja milleks mitte ning ehkki kohati kipub lugu nagu kuhugi ära kaduma ja siin-seal oli kergeid möödapanekuid on tegemist siiski tipptasemel tööga.

Dramaatilise Fantasy-äksõnina: 4/5 . e. ennem mainitud laialivalguvus kisub kohati tempo liiga alla ning selle kristluse osa arvelt oleks saanud vabalt lugu paremini liikvel hoida, kuna valge Kristuse maaletulek oli küll huvitav, aga polnud ka samas just eriti oluline.

Kokku: 9/10 e. Grendelipoolse vaatenurga rõhutamine ja tema tutvustamine nõiaplika Selma karakteri läbi on see mis paneb kaalukausid muutuma ning muudab filmi kangelasfilmiks ilma kangelaseta ja vaata see on see mis paigutab selle kino parimate hulka.

_________________________________

Beowulf & Grendel
(UK-DMK-Ice 2005)

Trash: 7/10

Rotten Tomatoes(Tomatometer): 48 %
IMDB: 6,1/10 (7905 v.)

Season Of The Witch e. Tants ümber nõiakäru

Algus on siin ja edasi:

Kui teil, kallid lugejad, on edaspidi vaja tuua kas siis näiteks või soovituseks head fantaasiafilmi keskajast, mille ristisõdadest katkuaegse Euroopani kanduv tegevus on nii kaasahaarav, et seda vaadates sööte koos chipsidega ära ka nende ümber väänatud plastmassi ning mis on sünge ja nii fantastiliselt realistlik, et paneb teil maomahlad päripäeva pöörlema ning sunnib teid enne magamainekut nõiamärke uksele joonistama, siis olete omadega pekkis.
Mina sellist kino teile soovitada ei oska ning SOW-i peale pole ka mõtet aega raisata.
Aga noh, loodus tühja kohta ei salli nagu öeldakse ja oligi juba aeg, et keegi eelmise aasta suurüllatajast Black Deathist "ainest võtaks" ja kallima, aga paraku oma olemuselt säästuprojektiga inimesi kinno meelitaks. Ajastus viitab küll vähemalt sellele, sest uue aasta esimese kvartalis on ikka inimesi kergem uusi soperdisi vaatama meelitada kui viimases.

Lugu:

Kaks Ristisõdijat sõdivad muhameedlaste vastu ja Jumala nimel ning kuna üks neist ajab noore neiu orgi otsa ja teine ei ole lihtsalt kõige taibukam, siis hakkab neid südametunnistus piinama ning nad deserteeruvad Inglismaale.
Katkuagoonias ja nõiajahi rütmis tõmblevas Britannias võetakse nad aga selle nalja eest kinni ning vabaks saamiseks peavad nad ühe nõiaplika kohtu ette ja iidse loitsu läbi tuhastamisele viima.
Päriselt!
Päälik-Munk ütleb: "Te peate selle nõiavidina kohtu ette viima, et ta nõiaks mõistetaks ja iidsest raamatust loetud loitsuga tuhastataks. Siis saab teie süü lunastatud."
Sir Nicholas Cage ütleb: "Olgu, aga ainult sel tingimusel, et see on õiglane kohus, sest ma olen väsinud valedest"
PM:"Jah , see on õiglane kohus, annan oma sõna!"
Sir Cage : "Olgu, vabastan aint häbipostist ühe pätipoisi, et ta kaasa meelitada ja siis asun teele."

Ja nii nad lähevad..

Film nagu ta oli:

Rogue entertainmenti logo jäi mulle kuskilt silma juba enne, kui see film minu vaateulatusse jõudis ning ega see mind eriti usaldavaks ei teinud.
Samas, mida tahta filmist, mille eelarve on kõigest 40 miljonit taala. Kuue mulliga nelikümmend on põmst võttemeeskonna suitsuraha ning näiteks lahingustseenidesse rohkem kui 2o inimese kaasamisest ei ole mõtet unistadagi.
Sama jutt käib ka kuulsate näitlejate ja hobuste kohta ning seetõttu ei maksa imestada, et tuntud näitemänguvirtuoosid asendati minu lemmik näitlejaparoodia Nicholas Cage-ga ning lisaks saate teada, et nii ristisõdijate kui muhameedlaste armee peamiseks löögirusikaks ning ka auks ja uhkuseks oli ikka ja alati jalavägi.
Viimast vist küll ainult tänu sellele, et hobuste küberneetiliseks loomiseks mõeldud raha läks arvatavasti selle udukogu loomiseks, mis pidi siis ülejäänud armeed kujutama - lisaks neile kahekümnele päris sõdurile.
Ohjahhh - tea, kas peaks enda blogisse Nõiaajastu tõttu ekstra "indifilmie" kirjega leibeli tegema või piisab olemasolevast "low budget-ist"?

Igastahes jah:

Oli see algus mis ta oli, aga ega ta edasi ka paremaks ei läinud. Kiituseks võib öelda, et päris magama ei ajanud, aga ta ei olnud ka piisavalt naljakas, et olla midagi enamat kui kvaliteedimärge "Parem kui The Last Legion".
Kuskilt keskelt, kui üritati sellist psycho-thrilleri joont sisse vedada, läks küll juba peaaegu, et natuke huvitavaks, aga ega see tobetsemisest kaugemale jõudnud ning minu arus oleks hundid ja neetud ninja-mungad võinud neid võsast rünnata terve selle teekonna vältel.
Viimati nimetatud tandemi lõppu paigutamine võis küll olla hea plaan suurelt lõpetamiseks, aga ei, vahepealne igavus maksis kätte ning ninja-munkade vähene kasutamine muutis plaanitud Finale Grande üsna pisikeseks ja mannetuks.

Hinnang numbris, lisamölas:

Nicholas-cage-keskkajas filmina: 1/5 e. mis mõte on vaadata Nickiga filmi, mille nimi ei ole Gone In 60 Seconds ja kus Cage ei näe välja nagu jaburduse kehastus- mitte mingisugust mõtet pole, ausõna.

Fantaasiaküllase äksõn-seiklusfimina:2/5 e. Ninja-mungad on kindlalt poolt punni väärt ja ülejäänud poolteist tuleb Claire Foy eest, kes näeb paha ja räsituna no niiii armas välja.

Kokku: 3/10 - tahe teha B-filmi vaimus A-filmi võttis sellelt kinolt igasugused võimalused ning Dominic Senale peaks see nüüd olema paras õppetund teemal, et Nicholas Cage on risk ja väga suur risk. Kui film ikka talt veiderdamist ei nõua ja teda hoopis näitlemiskammitsatesse suruda üritab, siis ei tule mehepoja ettastetetest head nahka - mitte mingil juhul.
__________________________________________

Season Of The Witch
(US 2011)

Filmiveeb: 4,20/10 (5)
Rotten Tomatoes(tomatoemeter): 5%
IMDB: 5,5/10 (5825)

ACHTUNG!
ENDISELT KÜSIN UUE TEXT-FONTI KOHTA, ET KAS ON SILMI VÄSITAV, LUGEMISEKS EBAMUGAV VÕI LIHTSALT RÕVE?