Winter's Bone e. Maakad on ka inimesed

Vana-aasta õhtul pidin küll havi käsul ja Rentsi südantlõhestaval palvel temaga Twilight Eclipse-i vaatama, aga kahjuks ei võimaldand tervislik seisund kodust väljumist. Seetõttu otsustasin vaadata filmi hillbillydest, kes ei jahigi autoõnnetusse sattunud tütarlapsi ja ei söö neid hiljem hommiku- või lõunaeineks.

Edasise teemal võin vihjeks öelda, et poleks selle filmi vaatamine kellaajaliselt käimasolevasse aastarõngasse sattunud, siis oleks selle näol olnud tegemist ka ühe eelmise aasta tugevaima kinolooga.

Filmi stoori

Ma küll juba ütlesin, et filmis ringituterdavad hillbillyd ei söö inimesi hommiku- ega ka mitte lõunaeineks, aga kui nüüd päris aus olla, siis ei söö nad neid ka õhtuti ega ka mitte ööooteks.

Selle asemel nad hoopis ajavad oma traditsioonilisi 'meerikamaa maainimeseasju ehk siis asendavad rääkides kõik a-tähed välja venitatud äää-dega, kütivad oravaid ja keedavad metat. Täpsemalt on filmi keskmes 17 aastane neiu, kes kasvatab oma nooremat õde-venda ning metasõltuvusest vabanemise tõttu täisapaatseks muutunud ema.

Isa, va sigudikk, on aga kohtukulli eest jooksus ning kautsjoniks kirjutanud kogu enda maise vara koos maaga - ehk siis, kui kohtusse ei ilmu, on kõik läinud.

Plikal tuleb selles väga mehe sõna ja traditsioonilise rusika ühiskonnas enda isa üles otsida või nagu infokildudest pudenev info ütleb - tõestada ametivõimudele, et narkokokast issi on surnud.

Mitmesõnaga, siis-et kes valetab ja kes ei valeta, aga üldjoontes ei räägi ju keegi noorele mis-see-tema-asi-on-mis-mees-teeb-või-kus-on plikale mitte halligi ja seega tõesta, et on surnud või otsi üles.

Filmi anatoomia

Ma ei tea, kas ma olen mingit imelikku putru sööma hakanud või on asi milleski muus, aga OST, mis mul varemalt kõrvust mööda lipsas, tungis ka siin filmis tõsiselt esile.

Iseasi, kas see nüüd just sajaprotsendine pluss oli - pigem mitte. Paar korda suutsin tõsti juba kihvatada, et no hillbyllid või mitte, aga no kurat, koguaeg ei saa ka saateks ainult countryt lasta. Üldiselt oli ju hea, aga siiski - väikesed vaheldusrikkad vahepalad oleksid vb seda headust rohkem esile tõstnud.

Visuaalselt plaanilt jällegi üks filmilugu, millele pole midagi ette heita. Lihtne, veenev ja õnnestunud võiksid olla märksõnadeks. Ning näitena, et ehkki seal töllerdati ka looduses ringi, oli loodus kui selline toodud lihtsalt nähtavale. Panin kõiki metsi, jõgesi, mägesi ja nööril kuivavaid flanellsärke tähele ning mitte kordagi ei onud tunnet, et keegi üritab mulle gloobust ja geograafia atlast silmakoopaist sisse suruda.

Film on dramaatiline, inimene on õnnetu ja puha, aga ei mäleta, et ta oleks kordagi lahinal nutta löristanud, eelmise variandi vastadina ülikangemeelselt rusikaid külgedele surund, debiiliku kombel halanud või eestlasfilmilikult ängitsenud.

Oli selline normaalne ja tõsiseltvõteav, nagu päriselust ning eelmise lause teise poolega jõudsin sinnani, et juba teine film (esimesest kirjutan lähipäevil ) lühikese aja jooksul, mille puhul on näitlejatööd niivõrd tasemel, et isegi iroonilises laadis kritiseerimine tundub häbematusena - ja seda kurat minu puhul.

Hinnang numbris lisamölas:

Kas-tänapäeval-enam-üldse-normaalseid-draamasi-ei-tehta-vää-filmina?:4/5 sain täpselt seda, millest juba jupp aega puudust olin tundnud. Hea korralik draama ehk ei mingit nutumerd või ängiooperit.

Dramaatilise-Thrillerina: 5/5 e. Filmi dramaatika ei seisnenud mitte selles, et vaataja tunneb ennast aheldatuna, ihkab surma, filmi lõppu või tahab midagi põlema panna, vaid püsis ikka filmis endas.

Kokku: 9/10 e. kalk ja kuri film ühiskonnast, mis kohati mõjub lausjaburana ning mis ei taha teistest ühiskondadest midagi teada vaid ajab oma joru edasi.

Teised:

Trash-can-Dance: 9/10

Gendri: + (Üks pluss viiest plussist, ehk mitte halb film) ( Tekst Spoilerdav!)

Darius(Raizk): 9/10

Filmiveeb: 9/10 (1 hindaja ehk Minu hääl kõrbes :D)

IMDB: 7,5/10 (9.954 hindajat)