Resident Evil: Afterlife e. üks, kaks, kolm ehk neli !

Alustuseks:

Kunagi Raja tänava raviasutuses viibides sebisime kaaskodanik Sanjaga endale sinna Playstationi ning üks mängudest, mis kodanik Peipsilasel oli, oli Resident Evil 3. N0 hoolimata sellest, et mulle enivei tulistamismängud ei istu, tundus see jura oma kohutavalt halva liikumissüsteemiga kohe eriline kõnts olevat. No ok, see viimane häda võis tulla ka sellest, et ma polnud ca 7-8 aastat mingitki telekapuldist keerulisemat nupujama käes hoidnud, aga jah ja see selleks.

Kodanik Muukeelne seevastu oli üks neist põrunud RE fännidest ning kuna tal oli lisaks mängule ka filmi esimene osa ning minul 19-29 eeku eest mingil meelepimeduse hetkel ostetud teine osa, siis ketrasime paar korda need ajaviiteks läbi.

Ei tundunudki eriti halvad, isegi teine osa mitte, aga selles empaatiahoos võib muidugi ka neid pisikesi värvilisi asjakesi süüdistada, mida mulle söögi alla ja söögi peale sisse loobiti.

Paar aastat tagasi sai ka kolmas osa ära vaadatud ning selle Milla ja Tomb Raider versus Eddie the Iron Maideniga võrreldes tundus olevat täitsa asjalik. Vähemalt on mul meeles positiivne emotsioon sellest. Sisust ma ei mäleta tuhkagi peale selle, et mingid zombi-linnud lendasid ringi ning keset kõrbe oli mingi zombie-konserv.

Nüüd siis lendas silme ette neljas....

Sisu:

Milla Jovovich tulistab enam-vähem kõike, mis liigub, enam-vähem-enam tegelikult.

Mis oli:

Esiteks ma ei saa aru, et miks seda filmi halvaks peetakse. Esimese tasemele ta muidugi ei küündi, aga selle-eest ei ole ta ka nii igav kui teine osa ning kokkuvõtteks oli täitsa loll film.

See suur kirve ja landiga peletis nägi nii nunnu välja, et ma võtaks endale sellise silmapilgutamata koju. Kasvõi mitu tükki võtaks ja arvestades, et tema võitlustaktikaks* oli aeglane ringi siiberdamine ning kohmakas kirves-haamriga siiiiiiuh ja viiiiiiiuh vehkimine, siis oli selle kolmevõitluse lühidus täiesti õigustatud. Vb oleks võind olla veidi rohkem sellist ruumist-ruumi taganemist, aga nojah. Igastahes oleks ma ajukrambid saanud, kui see "kummardame-siuh-hüppame-siuh- põikleme-siuh-jälle kummardame-siuh..." tüüpi madin oleks kasvõi minutijagu kauem kestnud.

Muidu oli film vahelduva eduga inetu ehkki esines ka silmapaitavaid kohti ning selline... khm... toome näite: zombide poolt ümber piiratud kaadri moodustavad neeger, mehhiklane, valge naine, jaapanlane ja paha valge mees [Spoiler?: ]kes on ka ilge reetur [/: spoiler?]

Hinnag numbris, lisamölas

Jälle-üks-RE-film: 3/5 e. kuna ma olin negtiivsest järelkajast juba omad järeldused teinud, siis ma sellest suurt midagi ei oodanudki. Kerge üllatusmoment on alati kasuks ning peale jalustrabavalt nõmeda alguslahingu pole seal suurt midagi, mida võiks tõsisemaks juraks nimetada.

Action-horror-thrillerina: 1/5 e. pole seal ei korralikku äksõnit, ei ole ka midagi ehmatavat ning thrilli asemel on pohmasõbralik tasasõudmine ning vanamutilik vaikelu.

Kokku: 4/10 e. eilase pohmakaga tundus olevat aktsepteeritav lollus ning ega ma väljapool oma kõige nõrgemat olekut sellist sitta ei vaatagi.

Teised:

Trash: 3/10

Filmiveeb: 5,86/10 (7)

IMDB: 6,0/10 (30,121)

___________________________________

*Heros IIIs oleks ta Necropolise Hero, burstiks Fear-i ning alandaks vastase moraali.

Filmi parim stseen(ning isegi selle oleks saanud kordades paremini/targemini teha)