Saturday, April 2, 2011

The Stolen Airship e. Fantaasiaküllane fantaasirohkus


Minu lugu algas nii:

No see oli siis see kauaoodatud kinopilt, mida Metsavana mulle kuidagi näidata ei tahtnud ja peab tunnistama, et veel enne filmialgustki kosts mainitud petumehe suust väiteid stiilis, et "jama, arvuti ei loe plaati välja" ja "äkitse jooks kõigepealt midagi, mis energiat annaks", aga minu vankumatu - et mitte öelda raudne - tahtejõud jäi peale ning tulemusena olen ma nüüd jälle ühe filmikogemuse võrra rikkam.

Lugu:

Nu tegevus toimub jaburavõitu maailmas, mis sarnaneb kahtlaselt üleeelmisele sajandivahetusele ning põhirõhk inimeste päädes on õhuruumi vallutamisel ja sealt loomulikult edasi kosmosevallutamine, ning sealt peaks arvatavasti veel mingi vallutamine tulema, aga selleni ei jõuta.
Igaljuhul seisab N-linna laadaplatsil uus ja uhke ning esitiivikuveoga gaasiõhupall, mille ohutuses veenmiseks valetab selle omanik, et aparaat töötab põlemisvaba gaasiga ( fire-resistant gas). Tulekindel gaas äratab aga internatsionaalset tähelepanu ning selle tähelepanu suunamist või täpsemalt gaasikomponentide väljauurimist ei tee kuidagi lihtsamaks asjaolu, et kamp kohalikke poisse otsustab päriselt seiklema hakata ning õhulaeva "kaaperdada"
Noh, edasi läheb asi mõnusalt jaburaks ja kogu möllu tulekindla gaasi ja poiste ümber sekkuvad superspioonid, pealuukindralid, armeejuhtkond, kapten Nemo ja kuna vahepeal maandutakse ka üksikul saarel, siis ei pääse vaatajad ka piraatidest ning kahurikõhulisest haikalast.

Film:

No asi, mida kindlat öelda, on see, et Karel Zeman ja tema meeskond- kes iganes sinna ka ei kuulunud - on vist julmalt teinud, mida ise tahavad ja mis iganes pähe on tulnud. Film koosneb näiteks omavahel kokkulapitud filmi ja animatsiooniklippidest, mida ilmestavad veel siin seal joonistatud taustad või tegelased ja mõnusalt jabur huumor.
Paraku aga ei kesta pidu eriti kaua, sest sisu jookseb seiklemisse kinni ja pikapeale muutub kogu kinolinane veiderdamine ikka üsna mõttetuks.
Umbes, et noh tore oli vaadata igasugu ulmetotrusi seni, kuni nad asjasse puutusid, aga lõpuks oli see liigne jaburdamine just see, mis filmikäigule vee peale tõmbas.
Liiga pikale venis lihtsalt see Jule Verene-i raamatutest välja rebitud ja käigupealt juurde leiutatud tehnika ja muidu träni juurdevool ning ega see tehniline üleküllastatus dokumentaalkaadrite juurdelisamisega merevees ulpivatest pardikestest filmi oluliselt paremaks ei teinud.
Tüüpiline teema, et oma kätetööst suures vasikavaimustuses olles ei hablata ära, kus hoog tasapisi maha võtta ja kogu krempel kokku kerida ja nii käis nii hoog kui mainitud krempel maha iseseisvalt ning ilma igasuguse sekkumiseta, ehk siis lõpp oli juba nii niivõrd kui ka naavõrd igavapoolne.

Hinnang numbris, lisamölas:

Omanäolise Ulmekomöödiana: 4/5 e. viimane veerand jooksis, krt, ikka suht igavalt, ehk siis enamus saarel toimunust oleks võinud vabalt toimumata jääda.

Fantaasiaküllase Kogupere-seiklusfilmina: 3/5 e. koguperelikkuses ma tänapäeval väga kindel poleks ning fantasy-osa oleks vabalt võiud seikluse arvelt suurendada.

Kokku: 7/10 e. jabur, omanäoline ja soovituslik.


Teised:

Ukradená vzducholod (1967)

Trash: 8/10

Rotten Tomatoes, audience:
50 %
IMDB: 7,2/10 (231 v.)







No comments: