Kuna igalpool kobisetakse Terminator- 4 tulekust või olemasolust, siis otsustasin, et peaks selle va kolmanda lõpuks ära vaatama.
Valmistusin halvimaks, kuna Term 2 ja Term. 1 on püsinud mõlemad minu jaoks heade filmide tabelis e. olin kindel, et kolmanda puhul on tegemist käkiga, mille vaatamine on enese surnukspussitamise raskem variant.
Tegelikult osutus mainitud teos mitte, et ain't üllatavaks, vaid isegi nn. filmiks, mida ma olen nõus täie mõistuse juures olles teinekordki vaatama.
Häirima jäid mõned haltuurakorras silutud liinid - nagu näiteks teises ja vist ka esimeses osas näidatud L.A. kohale kõrguv tuumaseen - selle oleks võin'd isegi vist lahendamata jätta, kuna naguinii oli ju tegemist alternatiivse tulevikuliiniga ( judgement day ju ei toimunud õigeaegselt).
Parim osatäitja valik oli kindlasti Tsjernomõrdin, suuresti tänu tema rikkalikule kogemuste pagasile, sest olgem ausad - kui inimene on pika elu jooksul absoluutselt igal näitlemiskatsel ainult läbikukkumisi kogenud, siis ta lõpuks isegi ei ürita enam ja see oligi parim, mida ta teha sai.
Emotsioonitu Big-Ärni on hoopis kultuursem vaatepilt kui Ärni, kes üritab naeratada - kasutades selleks kõiki olemasolevaid lihaseid ning aretades paar tükki veel naeratamise käigus juurde - VÕÕÕEHHH.
Kahju näiteks, et tema anne robotite kehastamises G. Lucase poolt tähelepanuta jäi, sest Star Wars-is oleks ta kahtlemata R2-D2 osaga ideaalselt hakkama saanud, aga see selleks...
Teine robootikateaduse produkt - "TX" (Kristianna Loken) oli pandav - näidelda ta vist ei üritanud ja kui üritaski, siis õnneks polnud sellest aru saada ja kogemata välja tulnud ilmetuse etendamine on sama hea kui sihilikul teel saavutatud karpkala olek, pole ühtegi kinupilti näinud, kus mainitud naisterahvas mängiks ja võimalik, et ei tahagi näha...
Muidugi iriseks natuke ka selle kallal, et kas on võimalik nii funktsionaalsesse robotisse sisse monteerida nii palju relvi ja okei.... Kui ta on täielikult isetaastuv (nagu T-1000 Term. II-s), siis peaksid ju ka ta relvad 100 % taastuvad olema - aga jeh, see ka selleks...
Kogu kinuvilm üldiselt kulges ladusalt, kui välja jätta paar robotikätshi, mis õnneks matrix 2-e sündroomini ei laskunud, aga sellegi poolest filmi main point-line-i segama hakkasid, mõned muigamiskohad ja vastuvõetav lõpplahendus.
Enamus vilmid võiksid niimoodi lõppeda - kunstiline pool saaks ühe hoobiga lahendatud ja ei oleks ka piiisavalt irisemist liialt moosise või liialt verise lõpu teemal.
Aga lõpetuseks veel filmi põhipointist(Spoiler alert!):
Suureks sirgunud ja seksuaalselt kängu jäänud John-i osas olev Nick Stahl ärgu imestagu, kui talle edaspidi ainult narko- ja joodikufilmidesse peaosasi pakutakse, aga samas, kes see muu ikka suudaks maailma hukku nii klaassilmselt suhtuda, kui eluheidik, kelle ainukeseks seksobjektiks olnud mootorratas ka sodiks sõidetakse - just sellistest need kõigevihkajalikud kindralid sirguvadki.
Kogu film jooksis sujuvalt Johni seksuaalse eneseleidmise poole - mainiti tema makeing-out episoodi noorusest, mis tatistamisega piirduski, ning uuesti näidati suurepäraselt taastärganud seksuaalsust särasilmi öeldud lausega "you remind me my mother".
On selge, et John-i elu kulges tsölibaadis, kui alguses oli noormehe naisideaaliks tema ema, siis peale temakese surma kulges poisi elu ainult lootuses suurele hävingule, mis pidavat ta pjedestaalile tõstma ning seeläbi ta kõigi allesjäänud naiste ihaldusobjektiks muutma.
Mainitud häving jäi ära ja Johni elu muutus mõttetuks, ta ei omanud aadressi - kuna omades liigseid lootusi inimkonna Generalissimuseks tõusta, oli ta jätnud unarusse nn. sebimisvõime, tal polnud telefoninumbrit, kuna tänu oskamatusele naistega suhelda polnud tal seda kellelegi anda.
Ühesõnaga oli mainitud seltsimees leppinud, et ta seksuaalselt rikkumatu lindpriina sureb.
See ongi film sellest, kuidas võimukas ema on muutnud oma poja psüühhiliselt impotendiks ning noormehe läbimurdest - aseksuaalsuse vaakumist uutele seksuaalavarustele.
Leides ainukese naise maailmas, kes talle ta ema meenutab, taassünnivad temas allasurutud tunded ning seetõttu kaob tema näolt ka igavese kannataja ilme, ning nagu alati on iga vana lõpp uue algus- nii ka John Connory jaoks.
Päris piibrilätsutamise juurde ei jõutud, aga selleks see neljas osa ju tulekul ongi, oodata on tõsiseid hooramisstseene robotite tulevahetuse taustal.
Ehk lõpetakski sõnadega- mis pole hea maailmale on hea vähemalt ühele John Connoryle.
Hinnang filmile-
Kategoorias Ulme-Äksõn: 1/5
Kategoorias Pere ja suhtedraama; 5/5
Otsetee Terminator 4 postini.
Pilt1
Pilt2
John ei suuda koheselt ümber orienteeruda ning hoiab ennastema sex-toy ametit pidanud roboti selja taha.
No comments:
Post a Comment