Dockside Hookers "Killing The Music" e. 7 tolli teravat

Dockside Hookers on minu jaoks kindlalt selle aasta number 1 leid ehk paigutub minu olematus pingereas vahetult HCS-i ette.
Tegemist siis Kanada skinhead R&R bändiga, mille eksistentsi lühike kronoloogia näeb välja selline :

• 2003. Olid ja jõid kuskil Québec-is õlut(Limoilou-s täpsemalt).
  
• -Tegid ajatappeks bändi.
• 2004. Andsid kontserte.
• -Avastasid, et neil on kuradima hea bänd.
• -Rebisid teise kidra punti.
• 2005. Avastasid, et neil on nüüd veel lahedam bänd.
• 2006. Mötlesid, et peaks varsti kauamängija välja andma ja kooberdasid stuudiosse.
• 2007. "Forever Young" - Olemas!
  
• 2008. Nothing so important....
• 2009. 7 " vinüül " Killing The Music" - Tehtud! (Keskerakond not included)

Kuna hetkel on minu valduses ainult alumise seitsmetollise empeekolmestatud* versioon ning kuna mul on lollakas komme kirjutamise ajal kirjutamisalusele heliõigus anda, siis sellest ma mõne lausega pajatangi.

Kohalike oludega arvestades tuleks muusikastiili kohta öelda, et osaliselt sarnaneb see meite kallile Velikije Lukile ja seda nende pisikeste ja lihtsakoeliste soolohakatiste ning näperduste tõttu.
Sõrmitsuste esine ja tagune muusika on aga puhas SRR, ehk siis on neil õnnestunud Oi-Punkist edasi arenedes, vältida näiteks Boot Party puhul esinenud katastroofust.
Soolod ja "muusikaline mitmekesisus" ei häiri ning meloodia tunnetus on kuttidel igastahes paigas.
Ei mingeid liigseid punnitamisi ja traksidest välja hüppamisi, kõik kukub ja klapib ka kukkudes ilusti kokku nagu hoole ja alkoholijoobega laotud kaardimajake.

Tekstid on tekstid ja kuna mul on "originaalne idee" siia lõppu laulude nimed küpsetada, siis võite ise aimata millest jutt käib.
Omaltpoolt lisaks, et pisikese hulga iroonia lisamine ei teeks grammigi paha, aga seda ma olen kõikvõimalikes kohtades ja kõikvõimsatele ning mittevõimsatele tegelastele jahunud juba üle 10 aasta, aga jeh - see selleks.
Ühesõnaga - veskile vesi ja harakale vares ning SRR tekstid nõretavad ikkagi otsekohesusest ning armu ei anta, halastust ei tunta ning huumorikõõlused vahetati ammu saabaste vastu, kuna neeru ja kopsulaadung LAV-ist oli just sadamasse jõudnud...


Kokkuvõtteks:
Tase ookeani tagant ja omaette ning ma olen juba ammu loobunud Euroopa kamaralt mingit uut ja tasemel SRR või Oi!-bändi tõsiselt otsimast. **
Täispikk "F.Y." oli hea, aga praeguste lugude juures on märgatav edasiareng ning kindlal sammul paremuse poole.

Plaadisisaldus:

1. United
2. Wrong place at the wrong time
3. Pride
4. To the working class
5. Forever young (redux)***

Arvan, et: 5/5 e. see, et ma oma lootusetus ristiretkes igaltpoolt arooniaid üritan otsida, ei tähenda, et ma selle puudumisel ikkagist rahul poleks, lihtsalt rohkem tahaks rahul olla...

Pohmelliga? SOBIS ! (+1) - Katseliselt tõestatud suure imetaja peal, kelle rollis oli au minu isa kõige ilusamal pojal esineda.

Kokku: 6/6

Dockside Hookers in Myspace
_________________________________
*
Bändi trummari poolt jagatud, nii-et autorikaitse teemal inisejad võivad oma ilged mokad mättasse jätta.

**
Kohalik Revolution Per Minute oli tegelikult viimane ning rämedalt positiivne üllatus.

***
"Forever Young-i "uusversiooni tegelikult komplektis pole ning see visati sinna sisutäiteks.




Seda laulu kõnealusel vinüülil pole, aga ma ei viitsinud mingit slideshow-d seia panna.
Muusika on neil muuseas olemas MySpace-s