Ei ole eriline mendifilmide fänn, The Shield on ainus sari, mis minuarust pollareid natukenegi tõepärasemalt näitab ning seetõttu ei vahi ma neist pajatavaid filme ka just kuigi suure entusiasmiga.
Tropa De Elite leidsin kogemata Kaa-Joti blogist ning äramärkimist väärib see kinuteos sada protsenti.
Äksõn:
Fatal spoiler, neile kes Kole-Jaanuse blogi on lugenud:
Jaanuse pajatustest võib jääda mulje, et filmis pistetakse kellelegi harjavars perse - mina seda ei näinud...
Muidugi mina vaatasin pehmemale silmale mõeldud algversiooni ning arvata on, et kui juba Ameerikamaa karuhingelisemale publikule lastakse mehisem tükk eetrisse, kus kõik ainult harjavarred perses ringi käivadki, siis Savisaare valitsetud Tallinna Pöff-il on Edgari isikliku kultuurihuvi tõttu filmides muidugi hoopis teised kaadrid sees, aga see selleks ning nendin lihtsalt fakti, et minu omas seda polnud...
Kurb vist, ei - pohh pigem.
Aga nüüd edasi - karmim osa äksõnist baseerub kilekottidel (mul hakkab kile suhtes juba mingi fetiš tekkima), mida kasutatakse ohtralt ning verine kilekott on lühikeste vahedega pidevalt eetris. Nii-et jõuab äraoodata küll, et milline teelt eksinud lambuke see järgmisena kilekoti viktoriinile jõuab.
Kilekotid (no tõesti, nüüd on see fetiš olemas) on ka põhiline vägivalla atribuutika, sest näopeksu lastakse lendu peamiselt nekrutite suunas ning lüüakse viisakalt ning politseinike mundriaule vastavalt. See tähendab, et ainult lahtise käega, aga see-eest pidevalt - rusikaid kasutavad siin filmis ainult pahad tegelased ja näostnäha molkused.
Film ise:
Algas nagu mingine komöödia korrumpeerunud politseijaoskonnast, kuhu saabub uus ja idealistlik tont politseikoolist.
Loomulikult saab ta igalt poolt näkku ja taha ja üldiselt päädivad sellised kinud ühe riukaliku trikiga mahviapalgal oleva politseiülema arvel ning ega ka ka kirjutise aluseks olev film nendest palju ei erine. Muidugi kui mitte arvesse võtta seda, et muheleda sai ning äratundmisrõõmu esines ning peeru, hobuseperse ja banaanikoore naljad olid õnneks olemata.
Õnneks oli see üldse ainult algus, ehk esimesed kolmveerand tundi ca kahetunnisest filmist ning karakteritutvustuseks ja hoo käima lükkamiseks polnud kirjeldatud vorm üldse halb, pealegi oleks selle olemata jäämisel olnud üsna raske mõista kõigi nende ülikiiresti rääkivate tegelaste eksistentsi mõtet ja eesmärki antud filmis.
Teises osa keeratakse toonid karmimaks, ehk keskendutakse erirühma bootcampis saasta väljapookimisele ("WE DIDN'T INVITE YOU!"," SAY THAT YOU WANT TO GO HOME - SAY IT!"), senise eraelu lõppemisele tänu psüühhilisele erirühmlaseks muundumisele ning sellele, et musta mundri kandmise esimestel päevadel saab igale uuele rühmlasele selgeks, et Brasiilia suguses riigis saad sa midagi positiivset korda saata ainult politseivormi kandes ning teisi relvastatud iskikuid tulistades. Ise samal ajal mõlemat silma kinni pigistades näkkukargava fakti ees, et tegelikult jääb kõik sinna, kuhu jäi tuumasõjaoht külma sõja ajal, et kummalgi poolel pole mingit võimalust mingitki otsustavat ülekaalu saavutada ja veelgi vähem selle üritamise käigus ellu jääda.
Kõik muu, mis sa teed eraviisiliselt ja ilma tulistamata või kedagi kilekotiga lämmatamata, lendab sinna auku, et keegi kuskil toiminguahelas saab kannatada, ning seda vaatamata sinu soovide siirale üllameelsusele...
Lõpetuseks:
Film on hea näide Ladina ja Lõuna Ameerika revolutsiooniliste diktatuuride järelmõjust ehk:
mida kaugemale arenenum sotsiaalne ja kontinentaalne kriis, seda painduvamad kirjutatud reeglid ja paindumatumad kirjutamata reeglid ning näitena, et kui 10 aastane poiss sind tulistab, siis ei ole sul võimalust külitada prügikasti taga senikaua, kuni tal 14. sünnipäev kukub....
Hinne mölas ja numbrikirjas:
Mendifilmina: 5/5 Päriselus mulle võmmid natuke ei meeldi, aga hästitehtud mendifilmis suudan ma neid igate positiivse pilguga vaadata. Antud teose puhul - algusest kuni pooleni lootsin ma, et prillihangeldajast neegerrühmlane ja tema idioodist valge kamerad saavad surma ning kuni lõpuni lootsin vähemalt, et no mullailmelise rühmapääliku võiks ju ikka lasta lõhki kiskuda ja vähemalt ühe mainitud nekrutitest ka, aga kahjuks nii ei läinud.
Krimi ja Thrillerdraamana: 4/5 - karakterite alane dramaatika jäi natuke imelikuks, kuna põhjamaiselt jäine süda ei lubanud mul hüperaktiivseid ja itkeajal pooleldi sambat tantsivaid tegelasi eriti dramaatilistena võtta - krt, kui inimene on tujust ära, siis ta istub üksi ja enda ette põrnitsedes ning joob ennast täis või keerab magama*, aga see selleks.
Kokku: 9/10 e. siit ja sealt natuke kõpitsemist ja ma naguinii mõtlesin sellele juba parema Grande Finale välja ehk siis kergelt mudides saaks lõpptulemuseks 10/10, aga jah- hetkel jääb natuke vajaka.
Tropa De Elite (2007)
R: Jose' Padilha
S: Andre Batista, John Kaylin
IMDB: 8.0/10(17.992 V.)
_________________________
*
Igasugune suhtlemine või lähenemine on kategooriliselt vastunäidustatud ning igatepidi õigustatav... millegagi.
PS! Kuna blogger pedereerib ja mul on pohmakas , siis ei viitsi ma screenshottide pärast siin enda aju keppima hakata.
4 comments:
Imestasin minagi, et kuhu see harjavars jäi. Kõik kirjutasid blogides sellest stseenist ku filmi täielikust kulminatsioonist aga näe tea kas magasin ka maha või oli see kuidagi vihjega edasi antud ?
Ma mõtlesin ka, et harjavarre stseeni näol on tegemist uutele avarustele tungimisega, umbes nagu copsplotation või policeplotation eksole.
Stseen mis keerab teise lehekülje senistes hinnangutes nii filmidele kui iseendale, umbes nagu Chuck Norrise katmata ja karvakasvan'd torso näitamine Way Of The Dragonis, Ejakulatsioon Caligulas, Maasisteenid Rise Of The Nationis või Bruce Willyse peenis Color Of Nightis ...
Ma küll ei tunnista seda avalikult, aga hari-perse stseeni olemata olemise tõttu tundsin ma ennast filmi lõppedes nagu mu'lt oleks midagi ära võetud. Tükk mille ma olin juba oma keha ja vaimuga integreerinud rebiti uuesti välja ilma mind shut-downimata...umbes nagu mulle ei antud midagi, mida kõik teised vaatajad said ja et see oleks muutnud mu elu, aga jeh...kurb.
Ega mingit zoom-in aegluubis naturaalset harjavarre sisselibistamisstseeni naturaalsesse inimpärakusse seal kindlasti ei näidatud nii, et pruuni möksi mööda harjavart nõrgub verega koos aga piinameetod filmis pidi ikka sees olema. Ole dkindel, et kartma ei hakanud ja selleks hetkeks toast välja ei läinud?
Ei lihtsalt tehti uimane liigutus nagu tahaks pükse alla tirida, aga kuna kutt ei lasknud, siis vehiti niisama harjavarrega - mis võis vabalt ka (näiteks: nindza-)kaigas olla, millele oli lihtsalt hari külge pandud.
Sama loogika järgi võib iga nindza-filmi kohta vahtu peksta ja tolmu keerutada, et vanamehed topivad üksteisele ja NOOREMATELE NINDZAÕPILASTELE kaikaid perse.
Häbi Jaanus, häbi !
Post a Comment