Robin Hood e. vanurite romanss 2010

Ja sellest sai see alguse:

Pohmell peksis täna veel tiba-tiba näkku ning oma tänaselt välimissioonilt saabudes kargas mulle miskipärast pähe, et peaks selle uusima Robini ära vaatama - Robin Crowe Of Scott-i noh.

Paskaagist Mulletirobin Costneri ma juba jooksutasin paar kuud tagasi silme eest läbi ning sellest halvem see filmi ikka ju olla ei oleks tohtind, aga....

Mis värk siis:

No oli ikka erakordselt igav ja loll kino, ajalooliste seoste otsimisest loobusin ma lõplikult kuskil kümnendal minutil, kuna Robini puhul kasutas Ridley Scott sama trikki mis Gladiatori puhul, ehk siis võttis kõik inglise kuningad, kes Inglismaal ja selle vennasvabariikides on olnud ja segas neist paraja kompoti kokku - armas.

Paraku aga jäi Robin oma Rooma vennast kraadide võrra lahjemaks kraamiks, kuna Gladi pakkus vähemalt efektiivset tamplemist. Alguslahing oli selle Ridley-Rooma filmi üks parimaid momente, aga Robini alguse puhul kadus mul üsna kiiresti huvi, et miks nad seal jahmerdavad ja kui nad tõesti peavad seal jahmerdama, siis miks nad seda kurat nii lollisti teevad.

Keset filmi ja sealt lõpuni oli igast jahmerdamist veel ning lisaks oli veel mingi paleeintriig, mis jooksis silme eest kaugelt mööda ning ega mind tol hetkel enam huvitanudki, et mis seal nüüd juuksekarva täpsusega toimub. Ahjah... äge tampimine asendati aeg-ajalt millegagi, mis pidi olema "lustakas".

Vaata, kui keegi üritab mingit nalja teha ja see pole naljakas, siis üldiselt saad sa ikka aru, mida ta teha tahtis, kuna ta veab oma suunurgad võimalikult kõrvanibude lähedale ning vahib sulle äraootavalt otsa. Filmide puhul on ka võimalik tajuda, et mida ühe või teise asjaga on öelda üritatud või mis emotsiooni on üritatud vaatajas esile manada.

Enamus filmist oleks ma pidand filmi tegijate meelest lustakalt meelestatud olema ning võimalik isegi, et naerma, aga ei . Selle asemel ma hoopis tukastasin korraks ning mitmel korral kerisin filmi edasi, et ülim lustlikkus või pigem lustakas sentimentaal emotsionaalsus liiga lustakaid mõõtmeid ei võtaks ning ma filmi ikka lõpuni vaataks - sain hakkama, ebalustlikult, aga siiski.

Mis toimus siis:

Ok, mingitel hämaratel asjaoludel pöördub Kuningas Richard Lõvisüda ristiretkelt tagasi ning vaatajale näidatakse seda, kuidas ta parasjagu mingit prantsuse kindlust piirab.

Kuna prantsuse kindluste sees on enamasti prantslased, siis isiklikust vaatevinklist kiidan ma sellise filmialguse heaks.

Tegelikult võiks iga sedasorti Hollystory film ühe korraliku frentšiveristamisega alata - mul poleks selle vastu otseselt midagi, kuna teadaolevast ajaloost, kui sellisest, on mainitud žanrisse kuuluvad filmid nagunii võimalikult kaugele jooksutatud.

Noh, edasi saab Lõvisüda surma, pahad võtavad kuninga krooni Inglismaale viiva Robin Locksley Of Nottinghami koos tema kambaga pihtide vahele, killivad ära ning neile hüppab omakorda selga Austraalia kõige tuntum neonats ja Rooma tsirkusemängude populaarseim õlinägu Russel Crowe*

Okei, edasi riietab Russel ennast Robiniks, esineb Robinina ning Nottinghami jõudes saabki Robiniks. Kohe peale seda, kui on vanale Locksleyle tema surnud poja mõõga ning hunnik valeinfot edasi andnud. Ahjaa, surnud Robini Marioni nimelise lese saab ta ka endale ja temakese ning kõigi teiste edasine tegevus on ka igav.

Hinnang numbris, lisamölas:

Veel üks Robini film: 1/5 - Oeh, ei saa öelda, et Robin Hoodi filmid üldse minujaoks kinokunstiajaloo paremiku moodustaksid, aga praegusel hetkel edestab see küll ainult ühte 70-e aastate Saksamaal valminud erootikafilmi - "Robin Hoodi naised" oli vist nimi.

Ajaloolise taplusfilmina: 1/5 - üks suur pläust, kus vahepeal üritatakse komejandikaklust etendada, aga siis veab Ridley jäsemetesaju järgi tukslev südameke filmi jälle digivere lainetele ja siis sealt uuesti tagasi.

Kokku: 2/10 e. ma kogu aeg mõtlesin, et kas kõik see kupatus saab veel lollimaks minna ning ta läks ja läks ja läks ja läks kuni lõppes igava kaklusega rannaliival, kuhu madinate ja lustakuse sissevedamiseks kokkukeevitatud šüžee teda ka kogu aeg vedanud oli.

Kas ma kahetsen, et seda vaatasin? : Jah ja ei - ajast on kahju, aga samas on ka negatiivne kogemus hariv ning nüüd on vähemalt kindel, et ma mingis muus variandis selle filmi otsa ei komista, selle eest raha ei maksa ning olgu kõik jumalad tänatud, et ma seda esialgsele plaani vaatamata kinno vaatama ei läinud. Soovitan ma seda neile kes arvavad, et Braveheart oli tasemel ajalooline madinafilm - oligi! - sellega võrreldes tõesti oli.

PS.Kas ma peaksin sellele filmile lisapunkti andma selle-eest, et see algas ja lõppes prantslaste retsimisega?

PS. Kes arvab, et Robin päästetakse filmi lõpus maski kandvate kaltsak-laste või surnusttõusnud kunn Lõvisüdame poolt... arvab valesti !

_______________________

* Peaks mainima Isa Pjotrile, et Russel Crowe karakter on tema tehtud gladiaatorite teemalisest lauamängust puudu.

Väga hea mäng on muuseas, ehkki vajab veidi tuunimist ja kohitsemist ning lauamänguhuvilistel soovitan proovida, kui kaardid kuskile netti üles riputatakse. Hetkel on kogu patsahkam Ouve nimelise lauamängusõltlase käes ning Isa Pjotr sepistab hoopis kilpe.

Mujal:

Ninja Robot:

Live for This: 7/10

Guido Mukk: 7/10

Onu Kalver: Täitsa Viisakas

IMDB: 6,9/10 ( 44.405 v.)

Ahjaa - vabandan, aga shotte ei saa kuna VLC paneb näkku.