Le Compotieux 8 e. filmiriba filmidest...

...millest ma ei näe põhjust/ei oska/ ei viitsi pikemalt kirjutada

August Underground Mordum...

...oli üks paduigav indy-exploitation ning suurim küsimus selle filmi juures on see, et kuhu jäi leidlikkus ?

Ma eeldan, et kui keegi teeb lõikumisfilmi, siis ta vähemalt üritab sinna midagigi huvitavat sisse toppida, aga ei - riistanüsimine on ja jääb sellise huinamuina puhul alati ja endiselt "tipuks" ja kogu lugu...

H: 1/10 e. filmitegemiseks läheb vaja mobiiltelefoni, plastiliini, ketšupit, kääre ja paari purjus tuttavat.

Super troopers...

....oli see film millele laulsid kiidulaulu kaks respekteeritud filmiguru nimedega Adi ja Prügihabe. Lähen praegu isegi nii kaugele, et väidan nagu oleks üks neist seda parimaks komöödiaks vms nimetanud.

No ei olnud parim komöödia, oli selline Atlandi-keskmine ja seda ka tänu sellele, et enamus komöödiatest on hale kõnts. See omakorda ei pehmenda fakti, et enamus Supertroopers-i naljakusest seisnes vuntsides ja kaua sa ikka vuntside üle naerda jaksad...

H: 5 e. siiski viis - ärgem halastagem jõuetusele.

The Wanderers...

....oli kamp, selline täitsa oma poiste kamp ja nende tegutsemiskeskkond oli rock ja rolliajastu Ameerika.

Kes teab mis asi on Rocknrollifilm, see teab üldiselt ka millega tegemist on. Teistele mainin, et kõnealune ja itaalia veregrupiga gäng tegeles peamiselt autosõidu, autosõidu ajal laulmise (See traditsioon on ülevõetud ka Tarbatu filmiblogijate poolt), jalgpallimise, "kogemata" tänaval plikade tissinäppimise (See komme on ülevõtud ka Eesti ehitusmeeste poolt) ja teiste gängidega tülitsemisega.

H: 7/10 e. Soundtrack on hea, loojooks hüplev, naljad rumalad, aga aktsepteeritavad ja kaklused on ajastulikult totrad. Lisaks saame ka teada, et skinheadide juured ulatuvad 1964-a aasta Ameerikasse, aga mitte natuke hilisemasse aega Inglismaal.

The Eagle has landed

Michael Caine on mõnes mõttes nagu Nicholas Cage, et temaga annab kas õnnestuda või mitte. Siin filmis oli vedanud ning vanameister õitses saksa langevarjurirüüs nagu alpi roos alpikannides või mis asjad need iganes olidki. Tema kehastatud Kurt Steiner ei olnud Caine rollitäite tõttu selline nagu raamatus, aga ütleme, et ta oli see-eest ka võõrana vastuvõetav.

Paraku ei ole olnud, aga kõik nii roosiline kui alguses tunduda võis. Näitlejate, madinate ja ka kõige muuga võis rahule jääda, aga nii karakteritesse kui ka loosse endasse oli sisse veetud tõsiseid apsakaid.

Ma nüüd igaks juhuks tunnistan üles, et ma ei mäleta kas raamatus oli ka Steiner trahvibat-is juudiplika päästmise eest või oli see mingi muu distsiplinaarjama, aga filmi esiminutitel maaliti koheselt ekraanile selline "hea natsisakslase ja halva natsisakslase" kuvand ning selle täienduseks oli veel lisatud idioodinaeru luksuv Himmler.

Lugu ise põhineb samanimelisel ja üliheal Jack Higginsi raamatul ning räägib sellest kuidas Inglismaale saadetakse rühm Saksa langevarjureid, ülesandega - tappa Winston Churchill....

H: 8/10 e. Õnneks jagunesid loetletud ja loetlemata bläkid suht hajusalt ning kuna vahepealse osa kohta pole suuremas nurinaks põhjust, siis püsis vaatlusmoraal peaaegu, et kõrgel.

Fordham Baldies (1964)