The Prophecy : Uprising e. lõpetuseks kolm punkti

Nagu ühele tõsisele filmile kohane on paigutatud ka siinne tegevus Ida-Euroopasse, näitlejad on Ameerika passi ja kõrgeima pilotaaziga näitekunstigurud ning filmi täiuslikumaks muutmiseks on appi kutsutud võimas arvutigraafika. Ei, siin lauses ei olnud arooniaid- jah, ma valetan aeg-ajalt.

Tuttavate karakterite nimekiri on lühike, kuid see-eest võimas. Suurlöömingust inimkonna tuleviku nimel vötavad osa nii Emo-Saatan, Keharändur Belial, ingel Siimoni vaim, Pavlik Morozovi teisend kui ka Heinrich Himmleri reinkarnatsioon - kahju ainult, et selliste vingete tegelaste välja mõtlemine stsenaristidel hinge kinni lõi ning ülejäänud stsenaariumi peale enam võhma ei jätkunud.
See hakkab silma näiteks sellega, et kogu tegevus lonkab kõiki jäsemeid kuni lõpusirgeni ning oletatav katse, filmi käigupealt mingi sisu improviseerida tõmbab vaatajal vaimse seedekulgla palju kiiremini lahti kui Purgeen või Poola piim.
Üldjoontes vöib öelda, et teatud värvi eritisest see film kokku plätserdatud ongi ning seda on ka visuaalsest aroomist tunda.

Hinnang:

Saastavilmina 2/5: nali hakkab alles lõpus pihta ning siis pole teda ka kuigi palju.

Fantasy- thrillerina 1/5: Tänu lennujaamades tugevdatud turvakontrollile, jäid mõlemad osapooled JFK lennuväljale, soolaputka aknast lennukile järele lehvitama.

Pohmakaga:(+0)- liiga hall ja igav.

Kokku 3/11 : Kuskil enne lõpuspurti lõpetatakse kinematograafia suunal fantaseerimine ära ning asutakse personaalses käsikiimluse tempos oma asja ajama - paraku on selleks juba liiga hilja. Igastahes üle "sitasti tehtud, sita filmi standardite" Joel Soissoni kämblahaarde ja hõõrdejõu varal alustatud ning 2005 aasta esimesel poolel välja purskunud suursaavutus ei küündi.

IMDB: 5,3/10 (841 votes)

The Prophecy: Uprising/Pr: Revelation/The Prophecy IV
(USA 2005)
Rež: Joel Soission
Stsen: John Sullivan,
Gregory Widen*
O: John Light, Sean Pertwee, Kari Wuhrer, Doug Bradley jt.

PS. Pentoloogia ülejäänud osadest kirjutan suvalises järjekorras - olenevalt sellest kuidas vaim peale tuleb.
PPS. See järelmuljetus on kirjutatud öösel kell kolm, ehk koheselt peale filmi esmakordset vaatamist. Kui ma screencape hakkasin vötma, siis ma mõtlesin tõsiselt, et millest kurat ma need tegema peaks.
________________________

*
Endiselt ainult karakterid ning ma ei saa aru mis temaga juhtus, raha otsas või hoopis alkohol...vist siiski mõlemat.

LOTR-ist jäi paar ehvekti üle jah?
Natuke loodusvaadet
"Tššš...lissän vääri käärfulli, i shäll sei it õunli uans!"

Kahjuks ei olnud neist siin filmis haisugi(kui langenud ingleid ja Siimoni vaimu mitte arvesse vötta)