Mad Max 2 "Road Warrior" e. isegi Mel Gibson pole läbinisti paha.

Proloog:

Kuna jõulud ja muu säänne on toonud minus esile mingisugused inimlikud tunded, siis otsustasin, et kuna ma olen Mel Gibsoni suunas viimasel ajal tsipa tõre olnud, siis räägin ma meha hiilgeajast veidikene, õigemini selle lõpust.

Maxidest paari lausega:

Triloogia esimese filmi tegevus toimub nn. maailmalõpu eelõhtul ning häbitul kombel on kõnealune film suurema tähelepanuta jäänud. Ehkki sellises maanteeäksõni filmis polnud selleks hetkeks enam midagi erilist, on MM-i näol siiski tegemist nagu üldkupatusest eraldiseisva teosega.

Lollakatel klišeekarakteritel baseeruv ja kohati Tarzani sekeldustele sarnanev triloogia häbiplekk ehk kolmas osa on jälle üks nendest nähtustest, kus üritatakse mingit filmi ekstra sinna ookeanitagusesse kinodehunnikusse ning sealsesse videolevisse müüa. Mitmesõnaga - mitte midagi mainimisväärset.

MM 2-est:

Mad Max R.W. on postapokalüptliste kultusfilmide jalajälgedes kõndiv austraalia kinofilm, mis vastupidiselt tavadele murdis ennast nende filmide esiritta, mille toidujäätmeid ta noolimas käis ja mille varjust ta välja hüppas.
Kergelt Damnation Alley ja veidi ka kõikide teiste postap. filmide ja koomiksite järgi lehkav film on lihtsalt tehtud sellise professionaalusega, et tema eiramine ei tuleks kuidagi kõne alla.
Esiteks kasvõi juba selle pärast, et edaspidi loobuti "Boy and his dog-i" jms. matkimisest ning hüpati koheselt Max-i radadele ning teiseks oli ta oma brutaalsuse ja vägivaldsusega eredalt silmatorkav, laskumata samas lausnõmetsemiseni, ehk lihtsalt soolikate eksponeerimiseni.
Mel Gibsoni tegi igastahes see kinuteos kuulsaks ning ka Austraalia sai ülejään'd maailma jaoks taasaavastatud.

Äksõn:

Mad Maxi põhiline tegevus koondub maanteedele, kus käib võitlus bensiini või surma peale, elud ei huvita kedagi.
Juba kõigest kättejuhtuvast kokkukeevitatud autod on omaette väärtus kuigi arvatavasti lõi see film hiljem ja kohalikes oludes roostetanud ja hingevaakuva 3. seeria bemari kultuse.
80. aastatel populaarne "sadomasohhistlike pahalaste" sündroom on ka selle filmi puhul valitsevaks saanud.
Äksõn on kindla suunaga - näidata inimühiskonna riismeid, kus kõik inimlik on pikemat aega juba kuradile saadetud ning ka need, kes patuga pooleks positiivsete kangelaste hulka kuuluvad, ei hiilga just rüütellikkuse ja naivistliku heasüdamlikkusega. Tamp on hoolimata oma maanteekesksusest aina kaasakiskuvam ning pöörase tempo ja kurat teab mitmesaja erineva kaameranurga alt filmitud lõpuchase on üks vingemaid läbi aegade, muuseas, selle ainukene miinus on see, et iga vaatamiskorraga muutub see aina lühemaks.


Kokkuvötteks:

Mis juhtub siis, kui Melile vabad käed anda, on teada igale kinufilmindusega kursis olevale inimesele, aga õnneks oli Gibson Mad Max II filmimise ajal veel Mittemidagiütlev Mittekeegi ja seetõttu ei pidanud ka antud film tema huvitavate mõttelendude all kannatama.
Üldjoontes siis kindalt üks kohustuslikest filmidest igale inimesele, kes natukenegi kinolinastatud vägivallast lugu oskab pidada ning filmi puhul omapärasust ei põlga.

Hinnang:

"Olelusvõitluse eripära peale suurt sõda" filmina: 5/5 e. brutaalne, originaalne ja kaasahaarav - mida muud sul säänsest filmist ikka otsida on.

Sci-Fi äksõnina: 5/5 - oeh, kõigepealt panin nelja ja kirjutasin mingi jama siia taha. Vaatasin natuke aega hiljem üle ning panin hoopis ühe teise jama siia asemele, siis vihastasin - muutsin nelja viieks ning tõesti, mis siin filmis etteheidetavat* on?

Pohmakaga: (+0) -e. kui varem nähtud, siis kergema pohmelliga erandkorras, aga üldjoontes ei ole hea valik.

Kokku: 10/10 e. Kokkuvõtte viimane lause.

Trash: 10/10
IMDB- Mad Max 2(1981): 7,6/10 (32.296 votes)
__________________
*
Rohkem seksi äkitse, sest ehkki seal üks "peaaegu" stseen on ning üks "pooleldi stseen" on ka, jääks seda nagu väheks, aga kuna see eeldaks juba mingi love-story vms sissetoomist, siis parem olgu olemata.