Black Hawk Down e. Full Metal Une - Mati

Vabandan, hommiku kella poole seitsmese ajupuudulikkuse tõttu, tegin sisse fatal fail-i ning Black Hawk Down muutus Full Metal Jacketiks.
Parandatud.
Ps. Full metal jacket on hea film.


Proloog:

Njahh... Öelge nüüd mulle, kuidas rääkida vilmist, mille lõpp sai ära vaadatud veidi vähem kui 24 h tagasi ning millest ma praeguseks ei mäleta mitte kui kuraditki...
No tõesti, olen ammu täheldanud, et mul selline tore skill, mis kaotab mälust absoluutselt igasuguse info kõigi sittade raamatute, näidendite ja filmide sisu või kogukupatuse kohta üldiselt.
Muuseas - ma olen küll tänu sellele oskusele 2,1 korda Blade-t näinud, aga üldjoontes on see siiski suh't kasulik.
Kuna HAWKDOWNI olen ma üritanud vaadata vähemalt viis või kuus korda ning iga kord hiljemalt filmi keskpaigaks sügavale unehõlma vajunud, siis vaatasin seekord neljas jupis - Patrioti puhul see taktika mõjus.
Olgu, aitab mölast ning asume asja kallale...

Sisu:

Ajalooline taust oli selline, et ameeriklased läksid Aafrikasse selleks, et sõdida paha neegri ja tema neegersõdurite vastu. Neegersõdureid oli palju, ameeriklasi vähe ning kõigepahamat neegrit oli ainult üks ning teda vist ei näidatudki.
Ma olin tegelikult suh't kindel, et pärast tapeti ta ära selle otsustusvõimetu koloneli(?) poolt, kes alguses saatis oma mehed mingi idiootsuseleviitatava rünnakuplaaniga mingisesse linna sõdima - kuna kuulujärgi pidi seal see paha neeger olema - ja pärast karjus igasse mögafoni, et ta tahab oma mehi sealt tagasi ning et tõsiselt võetavama mõjuda, saatis ta sinna veel mehi ning jättis üldse igasugu plaanid ja värgid kus seda ja teist - puhtalt selleks, et asjad seekord paremini välja kukuks, muidugi möista.

Filmist:

Seal olid sellised imearmsad klišeelised karakterid, kes suutsid vaatajas (minus) - no sekundiks paariks ikka - huvi äratada.
Siis peeti seal filmi huvitavamaks tegemiseks mingit A-rühma tüüpi tänavalahingut, kus terve tänav oli vihisevaid kuule täis, aga pihta said ainult "auto kummid" ja muu säänne.
Pfff... tegelt peaks rääkima sellest, et Ridley Scott pidi sinna mingit patriotismi jama sisse tooma, kuna muidu oleks ta pidanud helikoperdiste laenutamiseks Põhja-Korea poole pöörduma *, aga kuna ma ei mäleta täpselt, mis värk oli ja ma ei viitsi Scotte googeldama, ega Para-webi sisse logima hakata, siis jääb ära.

Äksõn

Igav, ootasin igas osas, et kohe kargab kuskilt Stallone välja ja päästab filmi oma vibule ja M-60-le toetudes, aga jäi ära. Ülejäänud tegelased olid piisavalt igavad, et nad ära unustada kohe peale kaadrist väljumist ja kuna iga neegervõitlejat näidati filmis keskmiselt 3 sekundit, siis ei tekitanud ka nemad erilisi emotsioone.
Tegelikult vist ongi mul iga kord filmi vastu igasugune huvi kadunud siis, kui see colonel hakkab taktikat tegema, sest noh Die Hard 2 "kolmekülje süsteemiga" võrreldes on küll edasiareng märgatav, aga kuna DH-s oli olemas Bruce Willys, siis ei olnudki pahadel eriti mõtet ju igasugu taktikatele aega raisata.
Parem allesjäänud filmiminutid naistele kirjade saatmiseks ja testamentide koostamiseks kulutada, sest - taktika või mitte - hiljemalt 30 minuti perast olid nad niivainaa surnud ning ei usu, et keegi neist stsenaariumiga kursis polnud - seega vaevalt, et see kellegile üllatusena tuli..
HAWKDOWNIS aga Bruce Willyst ei ole, Stallonet ka pole ning sisse toodud nähtamatu-paha-neeger ja haavatud solbakeid koguv neeger ei oleks suutnud nende puudumist korvata isegi siis, kui nad keyboardi tundva ja heinakuhjakitse psüühhikaga ohvitseri endaga kampa oleks võtnud.

Kokkuvõtteks

Üks läbinisti igav film, mis küll lõpuveerandil muutub vähe talutavamaks, aga huvitavus unustati paraku sahvririiulile. Ahjaa, seksi ka pole, nindzadest ma ei räägigi ning möla lõpetuseks ütlengi, et iga kogemustega rezka peaks ju juba filmimise ajal aru saama, et film on ette läbi põrunud - eksole?
No kurat, aga mis keelab neil siis kärmelt paar nindzat, äälieni või mechat sisse tuua ning mingid rohkem ekraanil virvendava tegelased LOTR-i peategelaste järgi nimetada.
Kasvõi Legolas - Läbulas, kui autoriõiguste pärast põdema hakata, aga miskipärast kaldun ma arvama, et atoriõiguste jant oli nii vai naa viimane asi, mille pärast Ridley-vanal peale filmi valmimist muretseda tuli.

Hinnang:

Ameeriklased päästavad maailma filmina: 2/5 - nad tegelesid sellega küll, aga kuradi igavalt. Ehkki keegi pole öelnud, et maailmapäästmine peab olema huvitav, tahaks vähemalt filmi vaadateski huvitavusesüsti kätte saada, aga ei saanud, kohe üldse ei saanud.

Äksõn sõjadraamana: 1/5 - Ma ei leidnud sealt äksõni ega draamat. Üldsõda oli selline väheütlev ning paar peris talutavat tulevahetust mida lõpus näidati, ei suutnud ka kogu kompotti päästa.

Pohmelliga: Ikke(+1) - aega liigutada ei aita, aga ehk paneb magama vähemalt.

Kokku: 4/10 - pohmakasõbralikkus andis lisapunkti ning tõstis selle junni keskpäraste filmide kategooriasse, aga tema õige koht on siiski kraadivõrra allpool. Muuseas ma vihkan endiselt kõiki sõjafilme, kus laustõsiselt jutlustatakse, et sõda on paha v.a. siis kui tegemist on "patriootliku sõjaga" - Fakk ohv!

Fletchu: 6/10
Trash: 2,5/5

IMDB: BLACK HAWK DOWN: 7,7/10 (90,255)

____________________

*
"...tegelt peaks rääkima sellest...... Põhja-Korea poole pöörduma "- kui tegemist ikka on selle filmiga muidugi.